Valitsus ei suuda üksnes kärpimisega riigieelarvet korda saada, vaid täide tuleb viia ka plaanitud maksumuudatused ning lisaks majandust elavdada, ütles majandusteadlane Urmas Varblane.

Eesti riik elab praegu üle oma võimete, sest kulude kasv on ülemäära kiire, millele tulud järele ei tule. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt suureneb riigieelarve puudujääk tänavu 3,5 protsendile sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ehk siis 17 miljardi eurose eelarve juures on puudujääk 1,3 miljardit eurot.

Prognoosi järgi ulatub järgmisel aastal puudujääk aga juba 5,3 protsendini. See on 2,2 miljardit eurot.

Rahandusministeerium möönab, et kui valitsus riigi eelarvestrateegias kõik lubadused ellu viib, võiks puudujääk olla järgmisel aastal 2,6 protsenti ehk 1,1 miljardit eurot. Seetõttu ongi valitsus pikalt otsinud lahendusi, kuidas järgmise aasta eelarveks riigi eelarvestrateegia lubadusi täita.

"Iga kord oleme sammukese lähemal. Aga eks ta on nii, et meil on ka väga erinevad arusaamad asjadest, mida saab teha. Osad asjad on meil kokku lepitud. Aga seal on ettevalmistustööd vaja teha kõikides ministeeriumites, nii et saame anda jälle edasi ülesanded ja siis iga kuu käime üle, kui kaugel need asjad on," rääkis peaminister, Reformierakonna juht Kaja Kallas.