Uus Eesti Nokia? EML, Rahandusministeerium
Väljaanne : juuni/juuli (nr 6/7)

MaksuMaksja lugejatele tuleb kindlasti meelde, et mõned aastad tagasi tekkis Maksu- ja Tolliametis tobe komme hakata maksumaksjaid hellitavalt klientideks kutsuma.[1] Pikapeale oleme sellega harjunud ega tee see sellest enam eriti välja. Kuid siiski suudavad kirjatargad meid üllatada. Järgnevast kirjavahetusest selgub, et MTA uurimisosakond (UO) tegeleb äriga, sest nende palgad on ärisaladus.

Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingute Liit (EMTAL), kes teatavasti on EML koostööpartner, esitas 13. aprillil 2009 Rahandusministeeriumile taotluse avalikustada kõikide MTA ametnike palgaandmed, sealhulgas ka uurimisosakonna ametnike omad.



Rahandusministeeriumi vastus

22.04.2009

Austatud härra Tagel,

Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) on ametiisikute palgaandmete avalikustamisel tuginenud korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) lisale 4 "Ametiisikute palgaandmete esitamise koondtabel". Rahandusministeeriumi (edaspidi RM) koostatud "Ametiisiku palgaandmete esitamise tabeli täitmise juhend", mis oma olemuselt on soovituslik, ei jõudnud MTA-sse enne 2008. aasta palgaandmete koondtabeli valmimist, kuid 2009. aasta palgaandmete avalikustamisel lähtub MTA lisaks KVS lisas 4 märgitule ka RM ülalnimetatud soovituslikust juhendist.

Ametiisikute palgaandmete avalikustamise kohustus tuleneb KVS § 15¹ ning see on üks korruptsiooni ennetamise meetmetest. Samuti on korruptsiooni vältimise meetmeks majanduslike huvide deklaratsioonide esitamine, mille kaudu saab ülevaate ametiisiku majanduslikest huvidest, mis võivad soodustada või põhjustada era- ja avalike huvide konflikti ning korruptiivse teo toimepanemist või korruptsiooniohtliku suhte loomist. MTA uurimisosakonna (UO) ametnikel on kohustus esitada majanduslike huvide deklaratsioon. Samuti on MTA veebileheküljel avalikustatud palgaandmed UO ametnike osas, kelle teenistusülesanded ei ole otseselt seotud kriminaalmenetluse ja jälitustegevuse teostamisega.

Avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 35 lg 1 p 17 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. UO põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks vahetult kriminaalmenetlust ja jälitustegevust teostavad ametnikud, nende poolt rakendatavad meetmed, kasutatavad vahendid jmt on MTA ärisaladus. Kuna ametiisikute palgaandmed avalikustatakse isikustatult, siis nimetatud andmete avalikustamine võib raskendada UO ametnike poolt nende ülalnimetatud teenistusülesannete läbiviimist ning seada ohtu ametnike ja nende pereliikmete puutumatuse. Tuginedes ülaltoodule, on vahetult kriminaalmenetlust ja jälitustegevust teostavate UO ametnike palgaandmete mitteavalikustamine õiguspärane ja põhjendatud.


EML selgitustaotlus Rahandusministeeriumile

30.04.2009

Oma vastuses Ilmar Tagelile teatate, et Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnas kriminaalmenetlust ja jälitustegevust läbiviivate ametnike palgaandmed on MTA ärisaladus.

Sellest tulenevalt soovime teada, millise äritegevusega tegeleb MTA uurimisosakond. Milliseid kaupu toodetakse, müüakse või vahendatakse või milliseid teenuseid osutatakse, kellele milliste hindadega? Kas püsiklientidele rakendatakse hinnasoodustusi? Soovime saada ka teenuste hinnakirja või toodete kataloogi.


Rahandusministeeriumi vastus

Tea Varrak

Kantsler

01.06.2009

Vastuseks teie selgitustaotlusele, mis puudutab Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna töötajate palkade mitteavalikustamise põhjust Maksu- ja Tolliameti veebileheküljel, anname teada, et samas küsimuses on Rahandusministeeriumi poole pöördunud ka Andmekaitse Inspektsioon, kes on algatanud riikliku järelevalve menetluse ning küsinud selgitust palkade mitteavalikustamisel valitud õiguslike aluste kohta. Oleme pöördunud omakorda selgitustaotlusega Maksu- ja Tolliameti poole ning edastanud sealt saadud argumenteeritud selgitused Andmekaitse Inspektsioonile, kellel on pädevus teostada riiklikku järelevalvet avaliku teabe seaduse täitmise üle. Järelevalve menetlus ei ole veel lõppenud ning Andmekaitse Inspektsioon ei ole selle tulemusi veel avaldanud.



[1] Vt järgmisi MaksuMaksja artikleid: Maksu- ja tolliametnikud tahavad palka juurde. – 2007, nr 11, lk 14; Lasse Lehis. Kas riigilõiv on teenus? – 2007, nr 10, lk 13; Lasse Lehis. Veelkord klientidest. – 2007, nr 8, lk 6-7; Lasse Lehis. Hea sõna võidab kurja väe. – 2007, nr 1, lk 8-9; Ranno Tingas. Maksumaksja homme targem kui täna. – 2006, nr 12, lk 5; Lasse Lehis. Kliendid kiidavad. – 2006, nr 11, lk 14.