Maksumaksjate liit ütles sõna sekka töövõimereformile. EML
Väljaanne : oktoober (nr 10)

Kevadest saadik on palju kirgi kütnud Sotsiaalministeeriumis küpsenud suurejooneline töövõimereformi kava, mida on kritiseeritud siit ja sealt — kõige rohkem on sõna võtnud puuetega inimeste esindusorganisatsioonid. Ühe pikema arvamuse oleme avaldanud ka Maksumaksjas.

Sotsiaaltoetused ei ole otseselt EML teema, seetõttu me ei kujunda ka seisukohta reformi sisu osas, sest me ei ole lihtsalt piisavalt pädevad. Küll aga on meil üht-teist öelda selle kohta, kuidas me hindame töötukassa kui institutsiooni arengut ajas ja ruumis ning mida arvame töötuskindlustusmakse sildi all toimuvast rahakorjamisest.


Samal teemal MaksuMaksjas varem ilmunud:


Ettepanekud seaduseelnõu 678 SE muutmiseks

EML kiri Riigikogu sotsiaalkomisjonile

16.10.2014

Riigikogu menetluses on töövõimetoetuse seaduse eelnõu (678 SE). Seoses kavandatava refor_miga soovime teha järgmised ettepanekud.

1. Eesti Töötukassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, kuuludes nii-öelda kaudse riigihalduse süsteemi. Kavandatava reformi tulemusena antakse töötukassale täidesaatva võimu funktsioone, mida meie hinnangul saab täita üksnes valitsusasutus seal töötavate ametnike kaudu. Seega võib tõusetuda küsimus töötukassa tegevuse kooskõlast põhiseadusega. Palume läbi viia õiguslik analüüs ning kaaluda võimalust reorganiseerida töötukassa valitsusasutuseks. Arvestades asjaolu, et töötuskindlustusmaksete määrade kehtestamine toimub nüüd 4-aastase tsükliga, on töötukassa nõukogu kaotanud oma kõige olulisema otsustuspädevuse ning selle tulemusena on nõukogu praegusel kujul muutunud tseremoniaalseks organiks, mis praktikas ei suuda täita klassikalise järelevalveorgani funktsioone. De facto toimib töötukassa valitsusasutusena juba alates 2009. aastast, mil toimus ühinemine Tööturuametiga.

Igaks juhuks märgime, et kui tõepoolest ümberkujundamiseks läheb, siis seekord palume lisada ka vajalikud üleminekusätted, mis välistaksid avalikku teenistusse üleläinud töötajatele töölepingu lõpetamisel koondamishüvitiste maksmise (nii nagu seda tehti Tööturuameti ametnike „koondamisel“ 2009. aastal).

2. Alates töötuskindlustuse seaduse kehtimahakkamisest on töötukassale lisatud mitmeid uusi ülesandeid ning eelnõu lisab neid veelgi. Selle tulemusena on töötuskindlustus kaugenenud väga palju sellest algsest eesmärgist, milleks töötukassa loodi ja töötuskindlustusmakse kehtestati. Maksumaksjate suhtes ei ole selline käitumine aus, kui algselt ühel kindlal eesmärgil kogutud raha hakatakse hiljem kasutama hoopis muul otstarbel. Seetõttu leiame, et töötuskindlustusmaksed iseseisva sundkindlustuse makse liigina on kaotanud oma mõtte ja otstarbe ning see ainult killustab ja hägustab Eesti maksusüsteemi. Teeme ettepaneku kaotada töötuskindlustusmaksed ning tõsta vastavalt tulumaksu või sotsiaalmaksu määra. See annaks ka töötajatele ja tööandjatele ausama pildi Eesti tööjõu tegelikust maksukoormusest.

3. Leiame, et tööandjatele, kes soovivad rakendada tööle puuetega inimesi, tuleb anda oluliselt suuremaid majanduslikke eeliseid, mis tõepoolest motiveeriksid osalise töövõimega inimeste rakendamist ning kompenseeriksid kõik sellega kaasnevad lisakulud. Võiks kaaluda näiteks eeliste andmist riigihankemenetluses, samuti märkimisväärseid tulumaksu või sotsiaalmaksu soodustusi.

4. Teedrajavaks märgiks oleks meie arvates see, kui kõik reformi käigus loodavad uued ametikohad töötukassas täidetakse eranditult vaid puuetega inimeste poolt. Kõne alla võiks tulla nii kaugtöö rakendamine kui osaline töökoormus. Kui see tegelikult nii sünniks, usuks ka reformi sihtgrupp, et reformi tehakse tõesti nende jaoks, mitte kõrgepalgaliste ametnike jaoks. Kes veel tunneks puudega inimese muresid ja vajadusi paremini kui teine puudega inimene. Kui töötukassas selline projekt õnnestuks, julgustaks see ka teisi tööandjaid eeskuju järgima.