Kui vähe või palju on 148,8 miljonit eurot? Lasse Lehis
Väljaanne : september (nr 9)

Eesti osalus ESM-is on 1,302 miljardit eurot, millest 148,8 miljonit eurot on sissemakstav kapital ja 1,1532 miljardit eurot sissenõutav kapital. Kuna väga raske on ennustada, kas ja kui palju tekib tegelikkuses vajadus sissenõutava kapitali maksmise järele, siis praeguses võrdluses opereerime 148,8 miljoni euroga kui rahaga, mida Eestil kohe kindlasti tuleb selle ja järgmise aasta jooksul ära maksta.

Võrdlusi võib loomulikult tuua igasuguseid. Kas või alustada sellest, et võttes aluseks Eesti rahvaarvu (1,318 miljonit), saame ühe elaniku kohta 113 eurot. Edasi võib igaüks ise vastavalt oma eelistustele arvutada, mitu saiapätsi, õllepudelit, bussipiletit või mida iganes sellest saaks. Või kui lähtuda eeldusest, et tegemist on siiski investeeringuga (milles paljud küll kipuvad kahtlema, aga see selleks), siis võiks seda summat võrrelda ehk hoopis oma pangahoiuse või pensionifondi suurusega.

Kui jagada see raha pensionäridele, siis võttes arvesse, et viimase statistika järgi on Eestis 404 525 pensionäri, siis iga pensionär saaks 367 eurot ja 83 senti. Aga seda loomulikult mitte iga kuu, vaid ainult ühe korra. Kui maksta see raha Riigikogu liikmetele kuluhüvitiseks, siis saaks igaüks 1,4 miljonit eurot.

Kõige parema pildi võiks ehk anda see, kui võrrelda riigi üldist varalist seisu ja tuua ESM sissemakse nende suuruste kõrvale. Selle info ammutamiseks on meil olemas Rahandusministeeriumi kodulehel selline väärt allikas nagu riigi raamatupidamise aruanne. Võib-olla tuleb see mõnele lugejale isegi üllatusena, aga Eesti Vabariik koostab täpselt samasuguse majandusaasta aruande, nagu seda teeb iga pisike osaühing. Kus on bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne ja ohtralt lisasid. Vaatame siis, mis seal kirjas on.

Riigi 2011. aasta majandusaasta aruande (konsolideerimata aruanne) kohaselt oli riigil käibevara kokku umbes 2 miljardit eurot ning põhivara 6 miljardit eurot. Konsolideeritud kujul on põhivara maht umbes 2 miljardit eurot suurem, selle taga on valdavalt kohalike omavalitsusüksuste materiaalne põhivara.

Riigi lühiajalised finantsinvesteeringud olid 534,1 miljonit eurot ja need koosnevad peamiselt eurotsooni riikide võlakirjadest. Pikaajalised finantsinvesteeringud 52,7 miljonit eurot koosnevad peamiselt osalustest rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides (kuhu siis tulevikus lisandub ka ESM).

Väljaantud laenude jääk oli 101,7 miljonit eurot. Siin on juba esindatud ka EFSF Iirimaa ja Portugali toetusprogramm (13,7 miljonit eurot), aga suuremate laenudena tuuakse aruandes veel välja pankadelt välja ostetud õppelaenunõuded (4,1 miljonit), laen Keskkonnainvesteeringute Keskusele (9,8 miljonit eurot) ja sihtasutusele KredEx ettevõtlusele edasilaenamiseks antud laen (21,4 miljonit eurot).

Riigile kuuluvate äriühingute osaluste koguväärtus oli 2011. aasta lõpus 1,86 miljardit eurot ja sihtasutuste osaluste väärtus oli 2011. aasta lõpuks 210,4 miljonit eurot. Aasta jooksul tehti äriühingutesse rahalisi sissemakseid 40,5 miljonit eurot ja mitterahalisi sissemakseid 13,9 miljonit eurot (mitterahalise sissemaksena anti peamiselt kinnisvara Riigi Kinnisvara AS-ile). Suuremad rahalisi sissemaksed 2011 aastal olid AS-ile Elering 9,9 miljonit eurot ja AS-ile Estonian Air 15 miljonit eurot. Riigil on kohustus tasuda 2012. aastal AS Estonian Air aktsiate eest täiendavalt veel 15 miljonit eurot.

Riik sai 2011. aastal äriühingutelt dividende 88,6 miljonit eurot. Suurimad dividendimaksjad olid AS Eesti Energia (56,1 mln), AS Tallinna Sadam (20,0 mln), AS Eesti Loto (4,3 mln), AS Eesti Raudtee (3,2 mln) ja Lennuliiklusteeninduse AS (2,6 mln).

Materiaalset põhivara oli riigil 2011. aasta lõpus 3 miljardi euro väärtuses ning bioloogilist vara (riigimets) 750 miljoni euro väärtuses. Riigile kuuluva immateriaalse põhivara (arvutitarkvara) väärtus on 48 miljonit eurot. Riigile kuuluvate maavarade varu (mis ei kajastu bilansis) on hinnatud 3,8 miljardile eurole.

Eesti osalused rahvusvahelistes organisatsioonides seisuga 31.12.2011:

Miljonites eurodes

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) 5,3

Euroopa Investeerimispank (EIB) 20,8

Põhjamaade Investeerimispank (NIB) 12,1

Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB) 0,8

Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA) 0,8

Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) 0,1

Kokku 39,9 miljonit eurot

Selles tabelis on toodud ainult rahvusvahelised finantsorganisatsioonid, millel on sarnaselt äriühingutele või sihtasutustele kapital, mistõttu liige saab oma osalust kajastada investeeringuna.

Suurem osa rahvusvahelisi organisatsioone on sarnased mittetulundusühinguga, mille liikmed maksavad liikmemaksu. Riigikogu 19.09.2012 infotunnis teatas välisminister Urmas Paet, vastates Riigikogu liikme Ester Tuiksoo küsimusele, et Eesti osaleb erinevate ministeeriumide ja riigiasutuste kaudu kokku 400 rahvusvahelise organisatsiooni töös. Neist 99-s ei ole liikmemaksu ja ülejäänud 301 organisatsiooni liikmemaksud kokku on 2012. aasta riigieelarves 20,77 miljonit eurot. Riigieelarve seletuskirjast võib tuua ka mõned näited: ÜRO 800 000 eurot, NATO peakorter 700 000 eurot, OECD 2 651 000 eurot, teisest äärmusest näiteks Rahvusvaheline Vähiregistrite Assotsiatsioon 100 eurot või Rahvusvaheline Arhiivinõukogu 150 eurot. Välisminister lisas veel, et riigil on kavas teha ülevaade Eesti liikmelisusest ning kaaluda võimalust mõnest organisatsioonist lahkuda, milles osalemine ei ole põhjendatud.

Lasse Lehis

EML juhatuse liige