Mis imeloom on ESM? Hiie Marrandi, Riigikogu, Vabariigi President, Riigikohtunik Jüri Ilvesti eriarvamus, Riigikohus
Väljaanne : september (nr 9)

30. augustil 2012 võttis Riigikogu vastu Euroopa Stabiilsusmehhanismi asutamislepingu (ESML) ratifitseerimise seaduse.[1] Siinne artikkel püüab MaksuMaksja lugejatele anda ülevaate sellest, millega õigupoolest tegu on.[2] Millega Eesti riik ja rahvas on end sidunud?

Tegemist ei ole Euroopa Liidu (EL) algatusega, vaid mõningad liikmesriigid (17 riiki 27-st) on käima lükanud algatuse, millega püütakse kaitsta eurot ja euroala finantsstabiilsust. Kõikides EL riikides teatavasti ei kehti euro, seega need 10 riiki, keda ESM vähemalt esialgu ei puuduta, on Suurbritannia, Rootsi, Taani, Poola, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia. Rahalised kohustused tulevad neile 17-le, kes osalevad: Belgia, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Malta, Holland, Austria, Portugal, Sloveenia, Slovakkia, Soome.

Mis on mis?

Mis on Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM)? On see rahvusvaheline pank (nagu IMF)? Ühistupank?[3] Leping? Uus rahvusvaheline institutsioon? Lihtsalt Eesti riigi investeering?

Püütakse sellega päästa Euroopa Liitu või lihtsalt eurot?

Tõepoolest ei ole vale ESM-i nimetada uueks pangaks või ka rahvusvaheliseks finantsinstitutsiooniks (viimast terminit kasutab ESM asutamise lepingu ingliskeelne tekst, vt art 1 p 1). Mida see aga täpsemalt tähendab? See tähendab, et osalised moodustavad asutuse, mis saab vajadusel anda finantsabi (nt laenu) riigile, kelle majandus lonkab nii, et euro on ohus. Laenu ei anta kergekäeliselt, vaid üksnes rangete tingimuste täitmisel. Kõik ESM liikmesriigid võivad vähemalt teoreetiliselt laenusaajaks olla. Finantsabi ei ole tagastamatu, vaid ideaalis peaks iga ESM-is osaleja oma investeeringu õnnestumisel isegi kasu teenima.

Aga mitte see ei ole peamine. Üheks põhiargumendiks ESM-iga liitumise toetuseks on tees, mille kohaselt toob liitumine kaasa võimaluse, et tulevikus võib ka Eesti ESM abi vajada. Tõepoolest on poliitikute retoorikas valjult kõlanud, et Eesti on osa euro-perest ja kui meie aitame praegu teisi, siis see on tark käitumine, kuna võime isegi abivajaja rollis olla.

Mööda ei pääse paraku ühest „aga“-st. Nimelt sellest, et ESML kohaselt (art 3 ja preambuli p 6) toimub finantsabi andmine tõsistes raskustes liikmesriigile, kui see on hädavajalik kogu euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamiseks. Kas Eesti abivajadus on ESM väljamaksete aluseks? Kas Eesti-suurusel väikeriigil üldse on võimalik olla nii oluline nupp, et meie kehv käekäik ohustaks euroala finantsstabiilsust tervikuna? Kahtlen. Aga eks tulevik näitab. Sellise küsimuse tõstatamise peale märgib pro-ESM poliitik tavaliselt, et see on üks euroskeptikute alusetu hirm ning muidugi saab ka Eesti vajadusel finantsabi (lähemalt vt lisatud väljavõtteid Riigikogu stenogrammist).

ESM on üles ehitatud selliselt, et osalejariigid on kõik ESM aktsionärid. Aktsiakapital koosneb sissemakstavast ja sissenõutavast osast. Eesti puhul on sisemakstav osa 148,8 miljonit eurot. Sissenõutav kapital on 1,1532 miljardit eurot, mis tuleb tasuda alles sissenõude saamisel. Kokku on Eestil 13 020 aktsiat nimiväärtusega 1,302 miljardit eurot. Saksamaa osa on näiteks 1 900 248 aktsiat, mis moodustab 27,146% kogu ESM kapitalist. Ka on Saksamaa ainus riik, kellel on otsuste tegemisel faktiline vetoõigus — oma suuruse tõttu on tal lihtsalt võimalik hääletustulemusi kõige enam mõjutada. Suuruselt järgmine on Prantsusmaa 20 protsendiga.

Eesti parlamendis oli ESM vastu peamiselt opositsioon, pluss mõned üksikud koalitsioonipoliitikud. Arutelu enne seaduse vastuvõtmist oli pikk ja tuline, opositsioon jäi kõigist püüdlustest hoolimata hambutuks.

Rahandusminister Jürgen Ligi märkis 8. augustil 2012 seaduseelnõu esimesel lugemisel ESM tutvustades järgmist: See on üks õigel ajal tegemata jäänud asi, aga eriti kriisi valguses väga oluline samm Euroopa majanduslikus ja poliitilises integratsioonis.

Võlakriisi suur õppetund Euroopa jaoks on olnud, et ühisraha eelised tuleb kriiside puhuks tagada liikmesriikide range eelarvepoliitika ja stabiilsusmehhanismiga. Euro kasutuselevõtt lõi nii laenuandjates kui ka riikides illusiooni, et monetaarriski maandamine lubab lõtva eelarvepoliitikat. Riikide laenuintressid ühtlustusid seetõttu kiiresti ning puudujääke näis olevat võimalik lõputult finantseerida. Kõik muutus, kui saabus kriis. Vähenenud eelarvetulud ja püüd majanduslangust riiklike kuludega korvata rebestasid kiiresti suureks nii vahe eelarvete tulude ja kulude kui ka riikide reitingute ja laenuintresside vahel. Raskused mõnedes riikides võimendasid neid ka teistes ja ebastabiilsus tõestas end rahvusvahelise, mitte lihtsalt ühe riigi probleemina. Majandusmuredest said uued mured eelarvete mured, mis muutsid kaheldavaks paljude riikide võime võlgu tasuda. Kõik see õõnestas pankade bilanssi ning majandus sai uue tagasilöögi panganduse halvenenud olukorrast, investeeringute ja tarbijakindluse vähenemisest ning tööpuuduse kasvust.

Selle nõiaringi lõhkumiseks oli vaja hakata tegelema põhjustega. Seetõttu on värskelt rakendatud eelarvete ja makromajanduse probleemide tugevat järelevalvet kuni sanktsioonideni välja. Loomisel on ka Euroopa ühine pangandusjärelevalve.

Ka praegu EFSF palgal olev Andres Sutt märkis oma 10. septembri ESM teemalisel briifingul,[4] et kui ei ole välja pakkuda alternatiivset toimivat plaani, on ESM/EFSF parim lahendus euroala stabiilsuse tagamiseks. Arenenud riigid vajavad riigirahanduse põhjalikku korrastamist ning strateegia, mis euroalas on seni olnud, toimib päris hästi. Mitte ainult euroala üldine keskmine eelarvetasakaal pole tõusuteel, vaid äärealad (Iiri, Kreeka, Portugal, Hispaania, Itaalia) on oma eelarvepositsioone oluliselt parandanud ning nende konkurentsivõime koguni paraneb.

Saksamaa, õigusteadlased, õiguskantsler

Nii on valdav meelsus poliitilise ladviku tasandil ESM poolt. Vastuolijad on häälekad, aga nende häälel ei ole paraku kaalu. ESM ratifitseerinud riikidest oli Saksamaa seni viimane, kus rippus õhus mõningane küsimärk. Nimelt ratifitseeris parlament ESML küll mõlemas kojas, aga president otsustas, et tema lükkab seaduse väljakuulutamise edasi seniks, kui Saksamaa konstitutsioonikohus jõuab otsusele, et Saksamaale võetavad kohustused ei ole vastuolus põhiseadusega. 12. septembril 2012 saabus selgus — Saksamaa konstitutsioonikohus otsustas[5] tagasi lükata menetluses olevate kaebuste esialgse õiguskaitse taotlused. Lõplik otsus selle kohta, kas ESM leping on Saksamaa Liitvabariigi põhiseadusega kooskõlas, tuleb mõne kuu pärast, kuid praegune otsus teeb võimalikuks lepingu ratifitseerimise, mille tulemusena see muutub Saksamaa jaoks siduvaks ja kehtivaks välislepinguks, mida tuleb täita isegi siis, kui kohus peaks hilisemas otsuses leidma, et leping siiski on mingis osas põhiseadusega vastusolus. Samas määras Saksa kohus omapoolsed tingimused: kui Saksamaa kohustused ESM-is ületavad 190 miljardit eurot (mis on Saksamaa praegune osalus ESM-is), peab selle eelnevalt heaks kiitma parlamendi alamkoda Liidupäev.[6]

EML ei ole oma seisukohta tulises ESM-küsimuse seni võtnud, kuna tegu on meie arvates pigem poliitilise küsimusega. Euroopa Maksumaksjate Assotsiatsioon[7] aga on vajalikuks pidanud seisukoha võtta ja juba veebruaris 2012 algas üleskutse „Peatage ESM!“ [8] Põhiliseks üleskutseks oli lõpetada riikide võlgu elamine.

Ajakirjas Juridica hiljuti ilmunud analüüsis hindasid õigusteadlased Carry Ginter ja Raul Narits[9] ESM mitmest küljest ning jõudsid arvamusele, et see on demokraatliku protsessi defitsiidi küsimus. Autorid märkisid väga tabavalt, et paljude probleemide, sealhulgas õiguslike probleemide lahendamisel tuleb teha vahet põhjendatud ja tunnetatud vajadusel. Euroopa Liidu poliitikud ja institutsioonid on lähtunud viimasel ajal oluliselt sellest, mis on ranges kooskõlas aluslepingutega, ja keskendunud rohkem tegevustele, mis „neile tunduvad vajalikena, stabiliseerimaks olukorda ja/või lõpetamaks kriisi“.[10]

Küsimus, millega meie õiguskantsler Indrek Teder kevadel Riigikohtu poole pöördus, tuleb ESML art 4 lõikest 4. Nimelt on selles lõikes ette nähtud kiirmenetlus hädaolukorraks. See tähendab, et otsuse vastuvõtmisest piisab 85%-lisest kvalifitseeritud häälteenamusest. Sellise nõude puhul piisab otsuste vastuvõtmiseks juba ainult kuue suurema liikmesriigi häältest: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Holland, Belgia. Arvestamata jääksid 11 riigi arvamused: Portugal, Eesti, Iirimaa, Küpros, Luksemburg, Malta, Kreeka, Soome, Austria, Sloveenia, Slovakkia. Paratamatult jääb mulje, et väikeriikide häälte osatähtsus väheneb märkimisväärselt.

Tavalise otsustusprotsessi puhul võetakse kõik ESM otsused vastu kas vastastikusel kokkuleppel, kvalifitseeritud häälteenamuse või lihthäälteenamusega — vastavalt sellele, nagu ESML-is on sätestatud. Kõikide otsuste tegemisel on vajalik kvoorum 2/3 liikmetest, kellele kuulub vähemalt 2/3 häältest. Ka selline hääletamismehhanism erineb Euroopa Liidu otsustusprotsessidest ning toimib finantsmaailma põhimõttel „kes maksab, tellib muusika“. Väikeste panustajate hääled kajastavad täpselt nende panuste suurust. Euroopa Liidu Nõukogu otsustusprotsessidesse on väikeste liikmesriikide kaitseks sisse viidud topelthäälteenamuse nõue. Täna kehtivate reeglite järgi on enamiku otsuste vastuvõtmiseks vaja poolthäälte enamust, mis esindavad ka liikmesriikide enamust. ESM puhul nii ei ole ja seega on õhus hirm, et Suured Peetrid teevad tühjaks Väikeste Peetrite leivakoti.[11]

Kuhu liigume?

Kuhu liigub Euroopa pikemas perspektiivis? Minu arvates suurema tsentraliseerituse ja kontrolli suunas. Riigijuhtide, poliitikute jm otsustajate sõnul on see vajalik. Kõrvaltvaataja jaoks näib, et otsuste taga on tunnetatud vajadus, mitte alati põhjendatud vajadus. Kuna me keegi ei oska näha, mida tulevik täpselt tegelikult toob, on kriitikutel olukord lihtsam kui otsustajatel. Otsustajad peavad mingi otsuse tegema, aga ei saa garanteerida, et plaan õnnestub. Hea, et otsustajate ja kriitikute äärmuse vahele mahub terve hulk inimesi, kes saavad endale lubada neutraalseks jäämist.


Hiie Marrandi

EML jurist




Eelnõu 254SE esimene lugemine

Väljavõtted Riigikogu täiskogu 08.08.2012

erakorralise istungi stenogrammist

www.riigikogu.ee

Jürgen Ligi

/---/ ESM on üks puuduv kivi Euroopa vundamendis. Puuduv kivi, äraunustatud kivi, midagi sellist, mis oleks olnud vajalik juba kümme aastat tagasi.

Deniss Boroditš

Aitäh! Hea minister! Mul on küsimus ESM-i eesmärkide kohta. Kui me vaatame lepingu artiklit 3, siis näeme, et seal räägitakse, et abi osutatakse kahe kriteeriumi koosmõju korral: kui see on hädavajalik nii kogu euroala kui ka selle liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamiseks. Tundes natukene Eesti majanduse mõju või selle osatähtsust kogu euroala majanduses, ei kujuta ma ette, kuidas Eesti võimalikud finantsprobleemid võivad saada nii suureks, et need mõjutavad kogu euroala stabiilsust, ehk kuidas tekiks olukord, kus Eesti päästmine oleks hädavajalik kogu euroalale. Seega on minu küsimus selline: kas see mehhanism on mõeldud üksnes suurte majanduste päästmiseks ning sellega on põhjendatud ESM-i selline sõnastus nii abivajajaid kui ka hääletusprotseduuri käsitledes, kus otsustusõigus on jäetud suurtele majandustele, või ma eksin?

Rahandusminister Jürgen Ligi
Aitäh! Ütleme nii, et euroskeptikud on selle küsimuse teile ette andnud. Vastus on kindlasti see, et mehhanism ei ole mõeldud just nimelt suurte riikide päästmiseks, sest selleks ei ole tal jaksu. See oleks saksa moodi enda juustest väljatõmbamine mülkast. See ei ole võimalik. Liiga suured ettevõtmised ei ole sellele fondile kindlasti jõukohased.

Jaak Allik

Lugupeetud härra rahandusminister! Teie erakonnakaaslane ja meie kolleeg Igor Gräzin püüdis hiljuti Õhtulehes tõestada, et euro nõrgenemine on Eestile kasulik, sest see suurendab meie ekspordivõimet. Seega ei peaks valitsus ega Riigikogu mitte hoolima sellest, et euro nõrgeneb. Selline idee on oma lihtsuses rahvale kindlasti hästi mõistetav, kuid samas vastuolus teie esitatud seaduseelnõuga. Kas te oleksite nii lahke ja kommenteeriksite ideed, et Eestile on nõrk euro kasulik?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Eesti on Euroopa riik, kelle ekspordist 70% läheb Euroopasse. Euro nõrgenemine aitab siin kaasa 0%. Kuidas on ülejäänud 30%-ga? Reaalsus on see, et euro on olnud väga stabiilne valuuta. Hoolimata viimasel paaril aastal toimunud kõikumistest on ta dollari suhtes ikkagi tugevnenud. Euroopas tervikuna see eksporti iseenesest soodustanud ei ole, küll aga on see andnud kõvasti stabiilsust ning kindlust juurde siin investeerimisele ja lihtsalt siin toimetamisele. See on toimingukulusid vähendanud jne. /---/ Ma ei ole Igoriga nõus, aga mis seal ikka. Teiega vist olen nõus.

Marika Tuus-Laul

ESM-iga ei päästa me ju mitte niivõrd riike ja rahvaid, isegi mitte eurot, vaid me päästame suuri erapanku, kes on suurema kasumi nimel hukutavaid riske võtnud. Me parandame pankade tehtud vigu ning päästame investeerimisfondide hiigelpalgaga juhte ja poliitikuid. Miks peaks väike, vaene ja tohutult kärpinud Eesti võtma oma maksumaksjatele piiramatu võlakohustuse? ESM-ile on antud õigus nõuda ju fondide täitmist n-ö piiramatus ulatuses ja millal tahes. See protsess on pöördumatu, seda tuleb tingimusteta täita ja sealt välja astuda ei saa.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kust te seda lugesite? Ma nägin, et te lugesite midagi. Aga kust te seda kõike võtate, mis te ette lugesite? Kuidas peaksin ma vastata proovima, kust peaksin alustama? Ma ei mäletagi kõiki teie väiteid, ühtegi korrektset väidet siin ei olnudki. Esiteks ütlen, et Eesti võtab endale ainult väga piiratud kohustused. Teiseks ütlen kindlasti, et majanduse vereringe on pangad, mitte pangaomanikud. Kui hakatakse panku toetama (see võimalus on muu hulgas ESM-is olemas), siis tehakse seda põhivereringe, majandustegevuse päästmiseks, minnakse päästma inimeste raha. Et oleks selgem, ütlen, et minnakse päästma ka pensionäride raha, pensionifondide raha, ka ettevõtete raha, aga ettevõtted annavad ju inimestele tööd. Kuid löögi saavad just nimelt pangaomanikud. /---/ Aga päästma minnakse rahva ja riigi raha, majandustegevust, mitte pankurite raha.

Tarmo Tamm

Aitäh! Hea minister! Te rõhutasite oma ettekandes Euroopa Liidust saadud rahalist abi ning justkui panite võrdusmärgi ESM-iga liitumise ja Euroopa Liidu rahalise abi vahele. Milline on ESM-iga liitumise ja Euroopa Liidust saadava rahalise abi seos? Kas Läti ja veel üheksa Euroopa Liidu riiki, kes ei ole liitunud eurotsooniga ega liitu ka ESM-iga, saavad Euroopa Liidust vähem toetusi?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! See seos on kaheldamatult moraalne ja poliitiline. Skeptikute hääl täna siin saalis juba kõlas, kui tsiteeriti ühte skeptikute arvamust. Ma ei tea, miks neid ekspertideks nimetatakse. Täna on Delfis jälle kirjas, et ekspert vastab. Tegu on rämeda euroskeptilise propagandaga, mitte ekspertiisiga. Kahjuks oli see ka Riigikohtus esindatud. Nad ütlevad, et Euroopa Liit ei ole enam endine. Andke andeks, ka ühte ja samasse jõkke ei saa kaks korda astuda, sest jõgi ei ole enam endine. Euroopa Liit kogu aeg muutub. On erakordselt ebamoraalne võtta hoiak, et ega me ei teadnud, et meie ka midagi tegema peame, meie tulime siia ikka selleks, et raha kätte saada. Nüüd, kus tuleb ise panustama hakata – laenuvormis, ma rõhutan –, arvatakse, et on aeg kõrvale tõmmata, öelda, et ei, me ei arvestanud sellega, meie mõtlesime, et te tahate meile lihtsalt tagastamatut abi jagada. See on ju see loogika, mida praegu esindavad need nn eksperdid. Katsu sa nendega vaielda! Mul ei olnud mingit probleemi 18 küsimusele poole tunniga ära vastata, aga peaaegu nädala jooksul ei ole neid vastuseid veel avaldatud. Pannakse lihtsalt mingit pahna kirja ja siis kirjutatakse, et ekspert küsib või ekspert vastab. Moraal peaks ikka ka olema.

Urve Tiidus

Küsimus puudutab uute liikmete lisandumist peale seda, kui ESM on asutatud. Kas teil on infot või on olemas mingi eelteadmine, kui palju võiks olla neid liituda tahtjaid väljastpoolt eurotsooni? Kui atraktiivne on ESM nende jaoks?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kõik saavad aru, et kohustus on võetud, eurotsooniga liitumine on ühine üritus ja suuresti maineküsimus. Väikesed valuutad on volatiilsemad. Keegi ei ole muidugi õnnelik ühispanuse üle, aga kõik saavad ka aru, et ESM-i loomine on vajalik. Eurotsooniga liitumine on pigem kriteeriumide täitmise kui tahte või plaani taga. Järjekorras järgmised on Läti ja Poola. Ma olen kuskil näinud uudist, aga ei saa seda kinnitada, et Läti parlament on ESM-i arutanud. Nad ei saa formaalselt liituda, aga nad on seda arutanud ja väga kiretult. Kui see ei ole tõsi, siis palun vabandust, aga nii olen ma uudistest kõrva taha pannud. Fakt on, et kõik Euroopa Liidu riigid olid lõppkoosolekutel laua taga. Nad võtsid sõna ja isegi rohkem, kui vaja olnuks. Paari inimest pidin ma rahustama, et rahunegu maha, see ei ole tema asi, ta ei esinda eurotsooni riiki ja on pigem vaatleja staatuses, nii et lasku meil edasi minna.

Marko Mihkelson
Ma veidi aitan, Jürgen, sul aru saada, miks ESM on sedavõrd oluline teema. /---/ Viimase Eurobaromeetri küsitluse järgi usub üle 70% Eesti inimestest eurotsooni ja üle 52% peavad Euroopa Liitu oluliseks. Ma arvan, et selle taga peitub see, et ESM-i debatt, mis riivab teatud mõttes ka riigikorralduslikku poolt, on debatt Euroopa tuleviku üle laiemalt. Ma olen sinuga nõus, et võib-olla on tähelepanu ESM-ile üle tähtsustatud, aga kindlasti ei ole üle tähtsustatud see, mis saab Euroopa Liidust laiemalt. Olles lugenud sinu kolleegi Junckeri avaldust, et Kreeka võiks näiteks aasta lõpuks eurotsoonist lahkuda, tahan ma küsida, millised võiksid olla need kõige olulisemad riskid, mida me Euroopa puhul peaksime praegu silmas pidama.

Rahandusminister Jürgen Ligi
Aitäh tähelepanu juhtimise eest! Sellest, et mõni asi on tähtis, ei pea tulenema tema ebaproportsionaalsus. Ma kutsun ikkagi üles emotsioone maha võtma ning mitte rääkima mingisugustest hirmudest ja riskidest. Need ei ole nii suured, nagu seinale on joonistatud. Ma ei tea täpselt, mis vastust te minult Euroopa riskide kohta ootate. Ma ise olen hingelt suhteliselt paadunud rahvuslane ning Euroopa majanduse arengute suhtes olen alati olnud kriitiline, aga ka koostöötahe ja vastutustunne on mul väga tugevad. Nii et ma olen ka Euroopa inimene. Need asjad, mis kokku on lepitud, tuleks minu arust ellu viia, kusjuures valikuid ei tuleks teha selle järgi, kas meil tuleb endal maksta või makstakse meile, vaid seda tuleks teha ausalt, puhta südametunnistusega ja argumenteeritult.

Kadri Simson

Teil on olnud väga tegus suvi. Ma saan aru, et te püüate Eestile rahanduslikult kasulikke otsuseid teha, kuid demokraatlikesse protsessidesse suhtute te natukene üleolevalt. Te ei ole sattunud mõttevahetusse mitte ainult Eestis, vaid ka Saksamaal, näiteks Baieri maksumaksjate liidu esimehega. /---/ Kas te laiendaksite seda vastust siin Riigikogu saalis: miks kannavad eestlased ESM-is suurimat koormat?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Vaat ühegi baierlasega ei ole mul mõttevahetust olnud, mina olen avaldanud mõtteid, aga tema lihtsalt toorest sõimu. Mul ei ole Saksamaale mitte midagi muud ette heita kui seda, et vahel juuakse seal liiga palju õlut. /---/ Võin kinnitada, et ma olen Saksamaa ajakirjandusele andnud paarkümmend intervjuud. Tagasiside on olnud selline, et ilmselt seoses ka nende intervjuudega on Eesti rahanduse maine Saksamaal väga kõrge. Mul ei ole Saksamaale mitte mingeid etteheiteid. /---/ Ma ei ole eilne, ma ei hakka ühelegi riigikohtule, ammugi siis Saksa riigikohtule mingisuguseid etteheiteid tegema ega nõudmisi esitama, kuigi selliseid interpretatsioone on olnud. Aga rahandusministrina esitan ma teiste riikide eelarvepoliitikale nõudmisi solidaarselt, kollektiivselt ja praegu juba ka institutsionaalselt. Euroopas on selleks mehhanism olemas. Keegi ei saa meilt raha niisama, tingimused peavad olema täidetud. Nii et ärge mind päris lollikeseks pidage, isegi kui teile tundub, et te olete palju targem. Mul on ikka ka mingi tarkus olemas.

Urve Palo

Austatud rahandusminister! Kas te ise siiralt usute, et ESM lahendab pikaajalises (ma rõhutan just seda sõna) perspektiivis Euroopa majanduse tegelikud probleemid, mitte ei lükka edasi sisuliste probleemide lahendust ja ka osa riikide maksejõuetuks kuulutamist, mille tagajärjel on lõppkokkuvõttes kahju Euroopa majandusele palju suurem ja ESM-iga liitunud riigid oma väljamaksete ja antud garantiide realiseerumise võrra vaesemad? Täna tuuakse Riigikogus arutusele ainult üks lahendus – kas see või mitte midagi, kes on selle vastu, see on Euroopa Liidu vastu. Minu küsimus on see: kas teie arvates on ESM Euroopa Liidus tekkinud probleemide ainuke ja kõige õigem lahendus ning miks me ei aruta Eestis alternatiivsete konstruktiivsete lahenduste üle?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Mul on alati kole kahju, kui enne valmis kirjutatud küsimused ei haaku kuidagi debatiga. Ma ei ole poole sõnagagi öelnud, et ESM on ainus lahendus, et see on lahendus ise. See on hapnik haigele ja mitte midagi muud. See annab aega, see ei anna mitte midagi muud kui hapnikku kodutöö tegemiseks. Majandusprobleemid laiemalt on muidugi veel palju sügavamad kui rahandusprobleemid. Need põimuvad rahandusega, aga need ei ole kõik rahandusprobleemid. Need on ka need probleemid, mida ma enne mainisin: ülemäärased universaaltoetused, liiga majandusvaenulik maksusüsteem, üle jõu käiv sotsiaalsüsteem laiemas mõttes, mitte ainult eelarvekulude mõttes, vaid ka tööstiimulite mõttes. Neid asju on väga palju: Euroopa ühisturu avamine, üldine innovatsiooniline võimekus Euroopas. Siin on väga pikk teemade nimekiri.

Igor Gräzin

Hea kaasvõitleja! Mul on puhtparteiline küsimus. ESM ja kõik sellelaadsed institutsioonid, EFSF jne, osutavad abi riikidele, kes on kasvuvõimetud selle tõttu, et neis puudub turumajandus. Heritage'i majandusvabaduse edetabeli järgi on Itaalia ja Kreeka põhiliselt mittevabamajandusega riigid, Hispaania on mõõdukalt vaba ja teised jäävad veel üldiselt allapoole. Kuidas see liberaalidele peaks klappima, et me pumpame raha finantssotsialistlikele ja mudasotsialistlikele riikidele, kes on kasvuvõimetud? Mis dividendist me ilma turumajanduseta räägime? Dividendi peab millestki maksma. Hispaania ja Kreeka majandus ei kasva seni, kuni seal ei ole turumajandust. Aga me praegu ütleme: ärge tehkegi turumajandust! Mulle kui liberaalile on sotsialismi toetamine vastuvõetamatu. Miks selles eelnõus ei ole sees seda tingimust, et mitteturumajandusega riigid abi ei saa?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kodukord sunnib mind vist vastama, sest see ei näe ette erandit parteiliste küsimuste puhuks. Ma palun siis sellel saalipoolel kõrvad kinni panna! Me tegelikult eraldame natukene raha sotsialistlikuks kontrrevolutsiooniks Euroopas. See on ju asja mõte.

Marika Tuus-Laul

Hea minister! Te rõhutasite, et ESM-i puhul on tegemist tavapärase parlamentidevahelise koostöö vormiga. Aga väga paljud organisatsioonid ja eksperdid on väitnud, et me liigume ikkagi Euroopa ühendriikide suunas ja kaotame olulise osa oma iseseisvusest. Kuidas te selle ümber lükkaksite? Ma küsin veel selle kohta, et ESM-iga seotud isikud, alates juhatajate nõukogust kuni asendusliikmeteni välja, on ju sisuliselt oma töös puutumatud. Neid ei saa vastutusele võtta, nad on justkui väljaspool õigusruumi ja nende tegevus on salastatud. Kuidas kõike seda kontrollida? Tegemist on ikka uskumatult võimsa lepinguga.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma jään kobarküsimustega hätta, sest mul ei ole pastakat, et kõiki pärleid üles kirjutada. Ma ei ole kindlasti öelnud, et tegemist on parlamentide koostöö vormiga, ma ütlesin, et tegemist on riikide koostöö vormiga. Pigem tahan ma väita, et parlamendid seda ei suuda, nad ei sobi selleks väljundiks või selleks, ütleme, riikide kokkupuutepunktiks. Selleks on olemas valitsuste volitatud isikud. Parlamendi kontroll asja üle on üldisem. Iseseisvusest ei jaksa ma kogu aeg rääkida. Nendele küsimustele, tundub, on vastatud.

Rainer Vakra

Olen nüüd mitu korda selle eelnõu läbi lugenud. Me oleme seda küsimust arutanud üle kolme tunni. Korduvalt on räägitud sellest, et see küsimus on üle tähtsustatud, on räägitud Euroopa solidaarsusest. Aga kordamine on tarkuse ema. Mul on hästi lihtne küsimus. Kui mina ja veel pooled Riigikogu liikmed vajutame ikkagi punast nuppu, mis hukatus või must koll siis Eestisse jõuab ja kuidas me seda musta lamba rolli täpselt täitma peame? Kas te saate lühidalt vastata, mis oleks see peamine põhjus, miks ei tohiks punast nuppu vajutada?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Põhimõtteliselt on selleks moraal ja eneseväärikus. Euroopa saab meie hääleta hakkama, aga esimene asi on väärikus, kas on Euroopa ees häbi või mitte. See on väga praktiline küsimus. Me ju samal ajal vaidleme Euroopa Liidu eelarve ja tagastamatu abi üle. Kas meil oleks siis mingitki poliitilist kapitali, et seal sõna võtta? Kui me oleme 17 riigi hulgas ainus, kes loobub, siis minu arust võiksime edaspidi vait olla.

Juku-Kalle Raid

/---/ ESM on selline asi, kus turumajanduse reeglite järgi mängijad ulatavad sotsialistlikele sohitegijatele ESM-i näol dopingukuubiku, mingi häguse põhjendusega, et nad aitavad dopingusõltlased rajale tagasi. Aga milline on garantii, et need riigid viljelevad üldse sama spordiala, või milline on garantii, et mingid reformid toimuvad, et näiteks ESM-ist ei saa rämpsvõlakirjade panka, et ostetud võlakiri ei oleks mõne aja pärast kasutatud tualettpaberi väärtusega?


Rahandusminister Jürgen Ligi
Aitäh! See oli ka kobarküsimus. Iseenesest ESM rämpsvõlakirjadest hoidub, riike toetatakse ikkagi tingimuslikult. Üks tingimus on see, et riigi maksevõime on taastatav ja selles suunas liigutakse. Ma seda dopingukujundit enam väga ajakohaseks ei pea, pigem toimuvad siin diskvalifitseerimised ja hoiatused ning ühtlustatakse mängureegleid. Spordiala on üsna sarnane, see on ikka üks, tugevate eesti rahvuslike elementidega.

Inara Luigas

Aitäh! Austatud minister! Mul on selline küsimus. Selge see, et ESM on kui Euroopa ühistupank, ta hakkab käituma kui finantsasutus, mobiliseerides rahalisi vahendeid ja aidates liikmesriike nende õnnetustes. Ometi antakse selle seadusega ESM-ile piiramatud õigused. Artiklis 3 on öeldud, et ESM-il on õigus kaasata vahendeid, andes välja finantsinstrumente või sõlmides ESM-i liikmetega, finantseerimisasutustega või kolmandate isikutega rahalisi või muid kokkuleppeid või tehinguid. Ka kontroll ESM-i üle on suhteliselt pinnapealne. Kas me ei riski sellega, et me tulevikus ei maksa kinni ainult liikmesriikide äpardusi, vaid maksame kinni ka ESM-i enda ebaõnnestumised ja võetud riskid?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! ESM-i enda riskid on mõõtmatult väiksemad kui näiteks pankade riskid tavaliselt. Ma lükkan kindlasti ümber selle väite, nagu ESM oleks mingi ühistupank. Ei ole. Ta ei ole pank ega tööta ühistupõhimõttel. See on luuleline kujund, mis on tegelikult eksitav. Hääletamine on seal seotud näiteks ikkagi sissemakstud panusega, mis ei ole ebaloomulik, vaid loomulik. Tegemist ei ole pangaga. Et finantsmaailm sisaldab ka riske, see on tõsi, aga sellega tegeleb finantsjuhtimine ja riskijuhtimine. Sellest on siin võimete piires räägitud juba paar tundi.

Toomas Tõniste

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Mulle jäi ennist kõrvu selline väide, et me toetame ESM-i, kuna ühtegi paremat ideed laual ei ole. Kui tõsiselt on ikkagi arutatud niisugust iseregulatsiooni, et lastaksegi osal riikidel pankrotti minna, eurotsoonist lahkuda? Enne te vastasite, et me ei tea täpselt pankroti mõjusid, aga samamoodi ei tea me tegelikult, mis tulemusi annab ESM, kui see rakendub. Küsimus on järgmine: kui ESM saaks pjedestaalil kuldmedali, siis millised ideed saaksid hõbe- ja pronksmedali ning kui palju nad ESM-ile kaotaksid?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Selleks hetkeks, kui hakati looma Kreeka abipaketti, seejärel EFSF-i ja ESM-i, oli see, kas neid luua või mitte, läbi kaalutud. Võib-olla on argumente loomise kasuks jäänud vähemaks, aga samas on ka vahetuid argumente riskide mõttes vähemaks jäänud, kuna pinged turgudel on natukene klaarimaks ja hinnatavamaks muutunud. Aga seda teoreetilist mõtlemist, et ESM peaks olema üks element ühisrahaprojektis, on jällegi juurde tulnud. Mina hoiaksin need kaks asja lahus. Üks asi on otsused. Kas me abistame konkreetset riiki või laseme tal kohaneda? Meie kohanesime 1990. aastatel palju valusamalt, kui Kreeka kohaneb praegu. Teine pool: kas mehhanismi ennast on vaja? Mehhanismi loomise vajaduses ollakse ikkagi üksmeelele jõutud. Kes teab, tagantjärele võib ju praktika näidata, et sellest ei olnud tolku. Ma ei saa seda kinnitada. Ma nii tulihingeline ESM-i inimene ei ole, ärge seda mulle omistage. Aga ma olen omaks võtnud teoreetilised põhjendused, et ühisraha nõuab ühtsemat fiskaalpoliitikat, vigade parandamine nõuab hapnikku ja aega ning ilma ESM-ita seda pakkuda praegu ei saa. Euroopa koostöö nõuab solidaarsust nendega, kelle tulevik on väga must, mitte ainult lähtuvalt sellest, kui palju keegi palka või pensioni saab, vaid ka sellest, kui mustad on väljavaated.

Sven Mikser

Minu küsimus on ESM-i leppe artikli 3 kohta, mis ütleb, et raskustesse sattunud riikidele antakse abi, juhul kui see on hädavajalik kogu eurotsooni stabiilsuse jaoks. Te ütlesite, et suurtel pole mõtet raha küsima minna, väikesed võivad aga abi loota. Samal ajal on selge, et isegi keskmise suurusega kriis, mis tabab näiteks Prantsusmaa-suurust riiki, on kogu eurotsooni stabiilsusele määratult suurema mõjuga kui tõsine kriis, mis tabab näiteks Slovakkia-suurust riiki. Minu küsimus on: kui suur peab üks riik olema, et seda tabanud kriisi puhul oleks selle aitamine hädavajalik kogu eurotsooni stabiilsuse tagamiseks?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Vastus on sama: kui tahes suur. Kui te loete sellise lepingu teksti, siis arvestage, et see sisaldab erinevaid signaale, erinevaid kokkuleppeid ja taustu. Selle karmi sõnastuse üks tõlgendusvõimalus on selline nagu euroskeptikutel: ega meie sealt midagi ei saa, meile ei anta sealt midagi. Aga teine tõlgendusvõimalus, see, mida on seal silmas peetud, on see, et niisama raha ei saa. Peab olema tõsine probleem ja ühiselt tunnetatud ebastabiilsus. See on mõeldud muiduküsijate tõrjumiseks, aga ka parlamentide rahustamiseks. Ei ole nii, et teisi riike hakatakse lihtsalt ülal pidama, vaid see peab olema tunnetatud ühine probleem ja väga tõsine mure konkreetse riigi puhul.

Rannar Vassiljev

Head kolleegid! Kõigepealt räägiksin natuke sellest, millises seisus me oleme, finantskriisist ja ESM-ist selles kontekstis. Tegelikult oleme väga sügava kriisi ääre peal ja tõenäoliselt on see kriis sügavam, kui nii mõnigi poliitik tunnistada tahaks. Kui me siin natuke vähem kui aasta aega tagasi rääkisime EFSF-ist, siis olid põhiteemaks Portugal ja Iirimaa ning kõige rohkem keskenduti Kreekale. Tänaseks on olukord muutunud selliseks, et neile on lisandunud veel Küpros ja Hispaania ning väga tõsiselt räägitakse ka Itaalia teemal. Juhul kui ka need riigid peaksid sattuma abisaajate rolli, tähendaks see, et kolmandik euroala riike on abisaajad, ja see on väga-väga must stsenaarium. Kui EFSF-i puhul sai ühe ohuna välja toodud võimalik turu usaldamatuse doominoefekt, siis tänaseks on see täies mahus realiseerumas, uusi riike on juurde tulnud. Iga halb või negatiivne uudis ühe või teise riigi kohta mõjutab järgmiste potentsiaalselt problemaatiliste riikide võlakirjade hinda turul. Tegelikult oleme jõudnud olukorda, kus riigid, keda võlakriis otseselt puudutama ei peaks, on hakanud omal nahal tundma, kuidas finantsturgude usaldamatus jõuab ka reaalmajandusse. Hea näide on põhjanaaber Soome, Eesti peamine majandus- või ekspordipartner, kes peab rääkima oma majanduskasvu praktiliselt nullilähedaseks korrigeerimisest.

Jüri Ratas

Auväärt Riigikogu esimees! Head ametikaaslased! Täna arutame Riigikogu suures saalis Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seadust.

/---/ Riigikohtu 12. juuli otsuses leiti, et ESM-i lepingu artikli 4 lõige 4 riivab Riigikogu finantspädevust, kuid riivet õigustas kümne riigikohtuniku arvates ESM-ist lähtuv stabiilne majanduskeskkond, mis on oluline põhiseaduslike väärtuste ja põhiõiguste tagamiseks. Sisuliselt lähtusid need kümme kohtunikku iidsest diplomaatia juhisest: eesmärk pühitseb abinõu. Üheksa riigikohtunikku jäid vastupidisele seisukohale ehk pidasid Euroopa stabiilsusmehhanismi artikli 4 lõiget 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Lisaks hoiatas Riigikohus, et 2003. aastal läbiviidud, seni viimasel rahvahääletusel antud mandaat hakkab ammenduma ja rahvas pole andnud nõusolekut delegeerida piiramatult Eesti pädevust Euroopa Liidule. Samasuguseid kohtuvaidlusi on ka teistes liikmesriikides, näiteks Saksamaal. Eesti osalus ESM-is on 1,302 miljardit eurot, millest 148,8 miljonit eurot tuleb maksta sisse reaalses rahas, ning sellele lisandub sissenõutav kapital kuni 1,1532 miljardit eurot. /---/ Olukorras, kus Eesti riigivõlg on küll ainult 6,6%, kuid meie lastetoetus on 19 eurot kuus, keskmine vanaduspension 318 eurot kuus ja suhtelises vaesuses elab viiendik rahvastikust, on arusaadav, et paljud Eesti inimesed suhtuvad meist rikkamatele riikidele laenamisse kriitiliselt.

Tänasel arutelul olev eelnõu ütleb, et ESM-i makstavad summad kajastatakse riigieelarves ning pärast otsuste tegemist esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule lisaeelarve eelnõu. Käesoleval aastal peab Eesti maksma reaalses rahas ESM-i ligikaudu 60 miljonit eurot, millest pool on 2012. aasta riigieelarves ette nähtud, kuid teine pool on veel lahtine. ESM-i eelkäija EFSF pidi olema või sellest pidi saama tulekahju kustutaja ja ESM pidi hakkama tegelema sisuliste probleemide lahendamisega. Paraku tundub, et tegelikult pole sisuliste probleemideni siiani jõutud. Eurostati andmetel ületas Maastrichti kriteeriumides ettenähtud 60% võlakoormuse selle aasta esimeses kvartalis 12 euroala riiki. Maastrichti kriteeriumide täitmine ei saa olla eesmärk ainult euroalaga ühinemisel, neist kriteeriumidest peavad kõik liikmesriigid igapäevaselt lähtuma. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et nii olulisi otsuseid ei saa teha ainult Euroopa Liidu asjade komisjon, vaid neid tuleb langetada Riigikogu täiskogu istungitel, et tagada arutelul maksimaalselt võimalik esindatus ja läbipaistvus.


Eelnõu 254SE teine ja kolmas lugemine

Väljavõtted Riigikogu täiskogu 30.08.2012

istungi stenogrammist

www.riigikogu.ee

Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan teile koondülevaate enne Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu 254 teist lugemist toimunud aruteludest ning eelnõu kohta tehtud muudatusettepanekutest. /---/

22. augusti rahanduskomisjoni istungil osales Eesti Panga president Ardo Hansson, kes andis rahanduskomisjoni liikmetele ülevaate Euroopa Keskpanga seisukohtadest ja tegevusvõimalustest euroala finantsstabiilsuse tagamisel. Eesti Panga president leidis, et ESM on üks finantsstabiilsuse tagamise mehhanisme, ning lisas, et Eesti on avatud majandusega ning selgelt Euroopasse integreeritud riik. Lisaks jäi tema ettekandest kõlama neli olulist punkti, mis iseloomustavad sellist stabiilsusmehhanismi positiivselt. Need on: tingimuslikkus ehk laenu antakse konkreetsete programmide vastu; teiseks, nn jupphaaval andmine ehk kõiki finantsressursse ei anta korraga kätte; kolmandaks, kontroll ehk pidev lubaduste seire; neljandaks, eeliskreeditori staatus, mis annab võimalike negatiivsete stsenaariumide korral siiski väikseima võimaliku riski. Keskpank peab Euroopa stabiilsusmehhanismi väga oluliseks institutsiooniks, kuna praeguses olukorras on kriisi haldamiseks vaja lisaressursse.

Tarmo Tamm

Riik on kolm aastat järjest kulutanud rohkem raha, kui on teenitud, ja riigieelarve on defitsiidis. Nüüd tekib seoses sissemaksetega ESM-i riigieelarvele veel lisakoormus. Kas te oskate öelda, mille arvel seda lisakulutust tehakse ja kui palju kasvab riigi laenukoormus?

Sven Sester

Te lugesite nii monotoonselt seda kuskilt maha. Jah, oskan küll. Jällegi on siin kaks eri asja. Kui me astume ESM-i liikmeks ja osaleme osakapitalis, siis see ei suurenda meie kulutusi, kuna tegemist on finantseerimistehinguga. Ühelt poolt on meil raha, mis tuleb näiteks reservidest, mis meil praegu on, teiselt poolt suuname selle raha konkreetselt ESM-i aktsiakapitali. Ma ei hakka üle rääkima seda, et ESM-i otsene eesmärk on tagada finantsstabiilsust. ESM-i raha ei ole ju laenusaajale tasuta, ta maksab selle eest ka teatavat intressi. Ma ei hakka üle rääkima seda, et Eesti riik võib sealt isegi teenida. Ma ei ütle, et see on küüniline, aga see ei ole oluline tähelepanek, et võib tekkida olukord, kus Eesti riik ja muud nn laenuühistus osalejad teenivad ka reaalset raha. See ei ole tõesti eesmärk. Eesmärk on finantsstabiilsuse tagamine. Kuid igal juhul ei ole tegemist kulutuste suurendamisega. Kui sa reservist paned raha aktsiakapitali, siis kulutase jääb samaks, sinu kulud ei suurene.

Rait Maruste

Oma sissejuhatavas sõnavõtus te ütlesite, et deklaratsioonid või reservatsioonid ei ole selle lepingu puhul lubatavad. See on võimalik, kui jääda puhta rahvusvahelise õiguse juurde. Aga kuna selle rahvusvahelise õigusega reguleeritakse Euroopa Liidu sisemisi asju, siis ma küsin, kuivõrd selline keeld on kooskõlas Euroopa Liidu kehtiva sisemise õigusega ehk, teisisõnu, kas Maastrichti kriteeriumid on endiselt jõus või ei ole.

Sven Sester

Aitäh! Ma lähen libedale teele, kui ma hakkan seaduste üle debateerima Riigikogu põhiseaduskomisjoni juhiga, teades veel tema varasemat teenistuskäiku. Ma tunnen juba ette, et ma suure tõenäosusega kaotan, aga püüan siiski vastata. Püüan vastata sellele küsimusele ka selles kontekstis, mis komisjonis käsitlemist leidis. Seal nimelt toodi välja, et hilisemal laenuandmisel peaksid aluseks olema Maastrichti kriteeriumid, kui neid ei täideta, siis laenu ei saa. Rahandusminister ütles komisjonis, et põhimõtteliselt on Maastrichti kriteeriumid aluseks sellele, et ühisesse perre pääseda. Seal tekivad nüüd erinevad nüansid. Iseenesest on see väga huvitav, et kui sa oled n-ö perre pääsenud, siis sinu kohta need nõuded nagu enam ei kehtigi. Kui me vaatame kas või eelarvedefitsiiti ja inflatsioonimäärasid Euroopa Liidus, siis näeme, et päris mitmel riigil on need kõrgemad, kui Maastrichti kriteeriumides on ette nähtud. Samal ajal ei toimi see protsess tagurpidi, neid riike ei hakata eurotsoonist välja viskama. /---/ Eelarve tasakaalu osas me tuleme sügisel siia seaduseelnõu muudatusega, mis on Euroopas lõpuks heakskiidu leidnud. Pannakse must valgel kirja, et eelarvedefitsiit ei tohi ületada mingit teatavat taset. See on tegelikult olnud loomulik, kõik on sellest aru saanud, kuid see ei ole olnud baasseadustes kirjas. Nüüd pannakse see mustvalgel kirja. Aga konstruktsioon on olnud, jah, selline, et kui sa oled perre juba pääsenud, aga sinu defitsiit või inflatsioon on suurem, siis see ei põhjusta seda, et sa laenu ei saa, ega seda, et sa peaksid koguni sellest liidust lahkuma.

Juku-Kalle Raid

Aitüma! Hea ettekandja! Kui me võtame need kriisiriigid ja majandusvabaduse indeksi, siis seda on ju korrutatud: me näeme, et need ei ole majanduslikult vabad riigid. Majanduslikult mittevaba riik ei võta mingist luuavarrest raha tagasimaksmiseks, seda enam, et erinevalt Eestist ei viitsi nad ka kokku hoida. Ükski pank ei laena raha inimesele, kes ei viitsi tööl käia. Lubab küll, et homme lähen, aga midagi ei juhtu. Mis ikkagi Eestiga juhtuks, kui me võtaks täna oma mõistuse kokku ega ratifitseeriks ESM-i puudutavat lepingut? Mis juhtuks peale selle, et Jürgen Ligi viriseb kusagil, et tal on kellelegi halb otsa vaadata?

Sven Sester

See küsimus, küll natuke teistmoodi sissejuhatusega, oli ka esimesel lugemisel teemana üleval. Küsiti ka Jürgen Ligilt, mis siis juhtub, kui me ei ratifitseeri. Arutame! Küsimus on, kas ESM hakkaks sel juhul tööle või ei hakkaks. Hakkab tööle! Hakkab ka ilma Eesti ratifitseerimiseta. Põhimõte on, et 90% riikidest peab lepingu ratifitseerima. Kui see on toimunud, siis hakkabki ESM sel päeval, kui ta peaks tööle hakkama, toimima, olenemata sellest, kas puuduva 10% sees on äraütlejaid või mitte. /---/

Küsimuse teine pool: mis juhtuks, kui me ei osale programmis? Eks tegu ole heas ja halvas koosolemisega, hea Juku. Kindlasti pole otsused osaleda ESM-is kerged otsused, seda enam, et me peame reaalse raha välja käima. Jah, see on finantseerimistehing. Praegusel hetkel see ei ole meile kulu, see võib meile olla tulevane kulu, kui too raha tõesti tagasi ei tule. Natukene meid rahustab see, et IMF on teatud perioodi jooksul raha tagasi saanud, aga mis siis – ikkagi on see Eesti jaoks risk. Need ongi kõik riskiotsused! Tegu on meie omavahelise kokkuleppega, mis sai sõlmitud siis, kui me Euroopa Liitu astusime. /---/

Igor Gräzin

Hea ettekandja! Ma ei ole sinuga päris nõus, et on teoreetiline võimalus, et Eesti saab kunagi ESM-ist mingi raha, kas või punase krossigi. Lihtsalt sellepärast, et kui raske meil ka poleks, me oleme nii väike majandus, et eurotsoon sellest ohtu ei satu ja järelikult me ESM-i abi saamiseks ei kvalifitseeru isegi muinasjuttudes mitte. Aga sa ütlesid, et ESM-i saamine pangaks on kirjanduslik kujund – sihuke selgitus oli. Saksamaa keskpanga president Jens Weidmann ütles Wall Street Journalis 30. juulil ja ka 27. augustil, et ESM-i saamine pangaks on reaalne oht ja et selle nimel töötavad Mario Draghi, Itaalia lobistid ja Hispaania. Tähendab, Saksamaa keskpanga president ütleb, et ESM-i saamine pangaks on reaalne oht ja dokumendid liiguvad. Kas see on kirjanduslik kujund?

Sven Sester

Kui keegi räägib midagi ajakirjanduses, siis mis ma saan öelda? Tegemist on ju kirjandusliku kujundiga. Ei ole siiamaani veel ühtegi sellesisulist otsust, mis oleks reaalsuseks saanud. Usun, et kõik mitmesugused oletused, kõik mitmesugused mõtted, mis ei ole selles tähenduses reaalsuseks saanud, et ei ole vastu võetud lõplikku otsust, on esialgu kellegi arvamus. Eriti kui see on veel trükimustas kuskile välja pandud, siis minu arvates võiks seda tõlgendada kirjandusliku kujundina. Küsimus on muidugi alati, mis asi on kirjanduslik kujund.

Sa ütlesid, et Eesti on nii väike, et ta mitte kunagi ei saa ESM-ist laenu. Mina loodan väga, et Eestil ei olegi iial vaja ESM-i poole selle palvega pöörduda. Aga nüüd tekib huvitav küsimus: kes siis üldse laenu saaks? Ühelt poolt öeldakse, et Eesti, Malta, Küpros – tuuakse näiteks neid väikseid riike. Öeldakse, et nad on nii väiksed, et probleem, mis võiks neist tekkida, oleks minimaalne ega ohustaks Euroopa finantsstabiilsust. Seega neile poleks mõtet laenu anda. Teiselt poolt aga väidetakse, et need suured maad, kes võiksid laenu saada – ütleme Itaalia, Hispaania –, kes omavad ikkagi 15 või vahest 10% kogu Euroopast, on nii suured riigid, et kui neile anda laenu, siis ESM-il ei ole enam mingit kapitalivõimekust, kõik läheb ühte kohta. See on säärane äärmuste kompamine. Selles kontekstis jääb küsimus, kellele raha on üldse mõeldud. Kas ainult keskmistele? Ma ei ole sellega nõus.


Vt ka:




[1] RT II, 14.09.2012, 1.

[2] Artikkel on ülevaatlik. Kellel teema vastu suurem huvi, võiks kindlasti lugeda ESM asutamislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 254 SE menetlusinfot (seletuskiri jms) Riigikogu kodulehel: www.riigikogu.ee. Samuti on abiks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12.07.2012 otsus asjas 3-4-1-6-12, avaldatud Riigikohtu kodulehel: www.riigikohus.ee.

[3] Ühistupank annab laenu ainult oma liikmetele, tavaline pank annab laenu kõigile.

[4] 10.09.2012 toimus Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) juhi nõunik Andres Suti lühiseminar „Mida võidaks euroala, kui EFSFi/ESMi ei oleks?“. Seminaril osales ka EML esindaja.

[5] Saksa konstitutsioonikohtu otsuse leiab kohtu kodulehelt: www.bverfg.de/pressemitteilungen/bvg12-067. Ingliskeelne tekst: www.bverfg.de/en/decisions/rs20120912_2bvr139012en.html.

[6] Saksamaa kohus andis ESM-ile rohelise tule. – ERR uudised, 12.09.2012.

[7] The Taxpayers Association of Europe (TAE) ühendab 29 Euroopa riigi maksumaksjate organisatsiooni.

[9] Carry Ginter, Raul Narits. ESM asutamislepingu põhiseaduslikkus kui demokraatliku protsessi defitsiidi küsimus. – Juridica V/2012, lk 343–358.

[10] Ibid, lk 358.

[11] Vt viide 9, lk 348–349.