Kokkuvõte uurimusest „Oma pere ja riigi majandusolukorra hindamine elanike poolt ning perede säästu- ja laenukäitumise eesmärgid“. Piret Suitsu
Väljaanne : Jaanuar (nr 1)


Eesti pered on oma toimetuleku muutuste hindamisel viimase 12 kuu jooksul pigem negatiivselt meelestatud. Mõnevõrra positiivsemalt hinnatakse Eesti riigi majanduse arenguid. Lähema 12 kuu jooksul eesootava suhtes ollakse veidi optimistlikumad nii oma peret kui riigi majandust puudutava osas. Hinnangud riigi majanduse arengule on seotud hinnanguga oma pere arengule — nii negatiivseid kui positiivseid hinnanguid riigi majanduse arengule põhjendatakse sageli samade näitajatega, ent neid nähakse erisuunalisena. Näiteks tarbimise, ekspordi või välisinvesteeringute kohta avaldatud ülevaadetest on riigi majandusolukorda halvenevaks hinnanud pered välja lugenud, et need näitajad vähenesid. Vastupidisele järeldusele jõudsid aga need, kelle hinnangul on riigi majandusolukord viimase 12 kuu jooksul paranenud.

Väga oluline hinnangute mõjutaja on meedia — valdav enamus majanduse arengu puhul oluliseks peetud teemasid on meedias laialdast kajastust leidnud. Kuivõrd enamik inimesi pole majanduse asjatundjad, on meedia nende esmaseks infoallikaks majanduse valdkonna teemadel.

Murettekitav on, et viimase 12 kuu jooksul on halvenenud ennekõike madalama sissetulekuga perede olukord, paranenud aga enam kui 16 000-kroonise netosissetulekuga perede olukord. Ka järgmise 12 kuu jooksul näevad oma pere halvenemist ette ennekõike alla 8000-kroonise netosissetulekuga pered.

Oma pere arenguid positiivselt hinnanud perede jaoks olid rõõmustavate muutuste põhjustajateks ennekõike sissetulekute kasv või täiendava pereliikme tööleasumine — neid kaht põhjust tõid välja 94,1% olukorda varasemast paremaks hinnanud peredest. Veerand märkis ära selle, et neil on õnnestunud kulutusi piirata.

Perede elatustaset kisuvad varasemast halvemas olukorras olijate hinnangul ennekõike alla hindade kerkimine, mida märkis 66,7% vastanuist, ning sissetulekute langus, mida märgiti 59,9% juhtudest. Kolmandik peredest märkis majandusolukorra halvenemise põhjusena pereliikme töötust. Arvestades, kui suur hulk inimesi näeb hinnatõusu oma isikliku elatustaseme mõjutajana, võib arvata, et sellest kujuneb lähikuude olulisemaid teemasid avalikus valimiste-eelses debatis.

Lähema aasta jooksul ei näe muutusi oma pere finantsolukorras 41% vastanud peredest. Olukorra halvenemist ennustab iga neljas pere (28%) ning paranemist iga viies pere (18%).

Halvenemise ennustajad kardavad ennekõike jätkuvat hindade tõusu (82,4%), teiseks olulisemaks põhjuseks on sissetulekute langus (36,1%). Paranemisootused on reeglina seotud pereliikmete sissetulekute võimaliku suurenemisega või täiendava pereliikme tööle asumisega.

Riigi majanduse olukorra muutuste osas viimase 12 kuu jooksul ollakse veidi optimistlikumad, ent siiski leiab 42% peredest, et olukord on halvenenud. Olukorra muutumatust nendib 28% vastanud peredest ja olukorda hindab varasemast paremaks 26%. Taas on keskmisest optimistlikumad kõrgema sissetulekuga pered, kõigi teiste sissetulekurühmade puhul domineerivad negatiivsemad tulevikuootused.

Riigi majanduse arengute osas lähema aasta jooksul ollakse positiivsemad. 37% perede hinnangul muutub Eesti majanduslik olukord paremaks, 26% peredest oli arvamusel, et olukord jääb samaks, ja 26% prognoosis olukorra halvenemist. Põhjused on sarnased senisele riigi majanduse arengule hinnangute andmise omadele.

36% peredest proovib lähema aasta jooksul säästa, ennekõike ettenägematute kulude tarbeks (54% säästmise plaanijatest), laenu kavatseb võtta vaid 4% vastanuist, reeglina eluaseme ostuks või remondiks. See näitab inimeste tarbimiskäitumise muutust — laenuotsuste tegemine ei tule enam nii kergelt ning enda turvalisuse suurendamiseks soovitakse omada sääste. Samuti tähendab see areng eraisikute laenukoormuse jätkuvat vähenemist.

Uuringu „Oma pere ja riigi majandusolukorra hindamine elanike poolt ning perede säästu-ja laenukäitumise eesmärgid” tellis Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus ja selle viis läbi Eesti Konjunktuuriinstituut telefoniintervjuudena oktoobris 2010. Küsitlusega olid haaratud 16-aastased ja vanemad Eesti elanikud. Valimis oli kokku 800 inimest ning need leiti juhuvaliku teel, tagades valimi esinduslikkuse mitmete sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes.

Piret Suitsu

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht