Maksumaksja portaal - Kuidas töötuskindlustusest sai eelarvetasakaalu kindlustus. Lasse Lehis - 2010 > november (nr 11) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2010 > november (nr 11) > Kuidas töötuskindlustusest sai eelarvetasakaalu kindlustus. Lasse Lehis
Kuidas töötuskindlustusest sai eelarvetasakaalu kindlustus. Lasse Lehis


Loodetavasti lugejad ehk mäletavad, et kui ilmus „kurikuulus“ tööandjate manifest, siis meie päikesepeaminister teatas, et tema „ei soovi diskuteerida selle kohatu, imperatiivses stiilis manifestiks kutsutud teksti üle. See lõhub sidusust meie ühiskonnas. Usun, et manifesti autorid ei esinda Eesti ettevõtjate enamuse mõtteid."[1] Paljud kommentaatorid lisasid selle peale sapiselt, et ega siin pole tõesti midagi diskuteerida, valitsus lihtsalt võtab kätte ja teeb ära.

Vähemalt ühe punkti osas täpselt nii ka juhtus. Manifesti[2] II osa „Tööturg“ punktis 2 on kirjas järgmine nõue: Läbi tuleb viia töötuskindlustussüsteemi reformi järgmine etapp, mille käigus Eesti Töötukassa saab õiguse osutada töötuskindlustuse vahenditest aktiivseid tööturuteenuseid ning täieliku otsustusõiguse oma eelarve vastavaks käsutamiseks. Töötuskindlustuse maksemäärad ei tohi tõusta. Töötuskindlustuse eelarve peab olema ülejäägis ja reservid tagama, et töötuse järsu kasvuga ei kaasneks surve tõsta töötuskindlustusmakseid.

Ei läinud palju aega, kui valitsus esitaski Riigikogule eelnõu numbriga 823, mis näeb ette, et varem riigieelarvest rahastatud töötute ümberõppe kulusid hakatakse edaspidi finantseerima töötuskindlustusmaksetest. Kuigi selle asemel oleks vabalt võinud hoopiski vähendada töötuskindlustusmakseid.

Ametiühingud tänaval, Eestis?

Miks võib seda sammu lugeda manifesti täitmiseks? Eelkõige sellepärast, et mainitud eelnõu esitati valitsuse istungile kinnitamiseks ilma ministeeriumide vahel kooskõlastamata, ilma töötukassa arvamust küsimata ja ilma ametiühingutega läbi rääkimata. See oli ka põhjuseks, miks ametiühingud korraldasid 23. septembril Stenbocki maja ees piketi, kutsudes valitsust üles mitte menetlema tööturuteenuste ja –toetuste seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõud, mis suurendab töötajate maksukoormust ning on koostatud sotsiaalpartnerluse põhimõtteid rikkudes. Ametiühingute keskliidu pressiteate[3] kohaselt rikkus valitsus sellega 2008. aasta aprillis sõlmitud kolmepoolset kokkulepet, milles kinnitatakse, et tööturukoolituse raha eraldatakse riigieelarvest.

Väga sageli ei tule ette, et maksumaksjate liit ja ametiühingud milleski ühel meelel on, pigem toetame me tööandjate manifesti maksupoliitikat (igaks juhuks tuletan meelde, et manifesti peamised punktid on, et maksukeskkond peab olema stabiilne ja makse ei tohi enam tõsta). Mis aga puudutab töötuskindlustust, siis EML toetab igati ametiühingute ettepanekut[4] langetada töötuskindlustusmaksete määrasid juba 2011. aastal. Tõsi küll, samas ettepanekus lisas EAKL ka soovitused äriühingute kasumi maksustamiseks ja astmelise tulumaksu kehtestamiseks, mis kindlasti ei vasta EML ettekujutusele Eesti unelmate maksupoliitikast.

Hoolimata ametiühingute vastuseisust otsustas Eesti Töötukassa nõukogu 20. oktoobril nelja poolt- ja kahe vastuhäälega teha valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmaksete määrad 2011. aastaks senisele tasemele. Valitsus nõustuski selle ettepanekuga lahkelt ja lõi oma 4. novembri istungil otsusele templi peale. Lisame siia ka sotsiaalse sidususe ministri (vabandust, sotsiaalministri) kommentaari valitsuse pressikonverentsil: Valitsus nõustus töötukassa nõukogu ettepanekuga kehtestada töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks aastaks samasugustena, nagu nad on sel aastal. Ehk kindlustatu ehk siis töötaja maksemäär on 2,8% ja tööandja maksemäär 1,4% ehk kokku 4,2%. Ja selles osas see debatt on pikka aega ju ka avalikkuses olnud ja töötukassa nõukogu seletusi ja ettepanekuid, miks see nii peaks olema, on avalikkus kindlasti juba korduvalt kuulnud, neid ma isegi siin hetkel ei hakkaks üle kordama, vaid tõesti ütleks, et valitsus oli nõus sellega, mida nii tööandjad kui ametiühingud valitsusele ette panid töötukassa nõukogu poolt.

Hoiupõrsas muudkui paisub

Määrus ise pole teab mis huvitav lugemisvara, sisaldab vaid kahte arvu, kuid palju põnevat leiame me määruse eelnõu juurde koostatud seletuskirjast. Sealt saame teada, et nende määrade kohaselt peaks töötuskindlustusmakseid 2011. aastal laekuma 2,902 miljardit krooni ehk 185,5 miljonit eurot. Töötuskindlustushüvitiste kuluks prognoositakse 2011. aastal 620 miljonit krooni (39,7 miljonit eurot) ja hüvitise saajateks prognoositakse 20 727 inimest. Koondamishüvitisena prognoositakse 7669 inimesele maksta 138,8 miljonit krooni (8,9 miljonit eurot) ja tööandja maksejõuetuse hüvitisi 4686 inimesele 135 miljonit krooni (8,7 miljonit eurot). Nendele hüvitistele lisandub veel sotsiaalmaks 171 miljonit krooni (10,9 miljonit eurot). Töötukassa tegevuskuludeks on 2011. aastal arvestatud 218,7 miljonit krooni (14 miljonit eurot). Lihtne arvutus näitab, et sissetulekud ületavad väljaminekud 1,6 miljardi krooni võrra. Lisades siia juurde varasemate aastate jäägi, kasvavad töötukassa varad 2011. aasta lõpuks seletuskirja kohaselt 4,843 miljardi kroonini (309,5 miljonit eurot). Selle vara investeerimisest loodetakse teeninda 1,4% suurust tootlust. Eelneva jutu kokkuvõtteks sobib kõige paremini Delfis 31. oktoobril ilmunud teemakohase uudise pealkiri: „Töötuskindlustusmaks on kaks korda suurem kui vaja.

Nüüd olemegi jõudnud sellesse kohta, kus oleks paras aeg minna tagasi 2007. aastasse, kui EML karjatas, et töötukassasse on kogunenud mõttetult palju raha, mida ei ole mingi valemiga võimalik ära kulutada.[5] Tookord oli juttu sellest, et 2007. aasta I poolaasta lõpuks oli töötukassa varade maht 2,67 miljardit krooni, mis 2006. aasta hüvitiste mahtu arvestades oleks tähendanud umbes 24 aasta tagavara. Isegi kui kõik 2007. aasta I kvartalis tööga hõivatud 647 000 inimest oleks päevapealt töötuks jäänud, oleks töötukassa rahast jagunud igaühele 4127 krooni. EML tegi ettepaneku peatada töötuskindlustusmaksete tasumine seniks, kuni töötukassa varade maht väheneb 1–2 aasta hüvitiste mahu suuruseks.

Loomulikult vaidles töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel, kes ei olnud tookord veel nii kuulus mees kui praegu[6], meile vastu ja tema sõnumi sisu oli lühidalt järgmine: küll te näete, varsti olete te kõik töötud ja raha jääb veel puudugi. Ametlikult kõlas see tekst tookord nõnda: Seetõttu on töötukassat juhtivad osapooled lähtunud põhimõttest, et töötuskindlustuse reserv peab olema piisavalt suur, et majanduskriisi ajal ei peaks maksemäära tõstma. Ühe-kahe aasta hüvitiste kulu suurusest reservist selleks ei piisa. Töötukassa juhti kiitis takka Tartu Ülikooli makromajanduse professor Raul Eamets, kes ka ei olnud siis pooltki nii kuulus mees kui nüüd.[7]

Täna me teame kaa, mis sellest vanast loost edasi sai. Jõudis tõesti kätte see aeg, millal oleks pidanud neid reserve kasutama hakkama, aga selle asemel tuli hoopis töötuskindlustusmakse määrasid tõsta üle nelja korra kõrgemaks. Milles asi? Reservid on, aga kasutada ei saa. Sest kurikuulus Maastrichti pakt ei luba. Asi on selles, et eurole ülemineku tingimuste hulgas olevat 3% eelarvepuudujääki arvutatakse kogu avaliku sektori kohta konsolideeritult, mis tähendab, et töötukassa eelarve puudujääk oleks tulnud kompenseerida veel suuremate riigieelarve kärbetega või muude maksude tõusuga. Nii ongi tekkinud surnud ring, kus „headel aegadel“ kogutakse reserve justkui „halbade aegade“ tarbeks, aga kui tuleb kätte aeg reserve kasutada, hakatakse hoopis koguma veel suuremaid reserve, et kindlustada eelarve tasakaal.

Töötud maksavad kinni koolituse, autojuhid liiklusjärelevalve?

Tulles nüüd tagasi selle seaduseelnõu juurde, mille vastu ametiühingud protesteerisid ja mida on teravalt kritiseerinud töötuskindlustuse loomise aegne sotsiaalminister Eiki Nestor[8], siis tegemist ongi finantsskeemi järgmise tasemega, mille mõte on kantida osa riigieelarve kulusid ehk konkreetselt töötute ümberõppe kulud ümber töötukassa kuludeks, et reservid liiga suureks ei paisuks. Ju on valitsejad jõudnud järeldusele, et töötuskindlustusmaksete tõstmine võetakse ühiskonnas vastu palju leebemalt kui näiteks tulumaksu tõstmine. Ja kuna töötuskindlustus juba on selline imelik venivate maksemääradega, siis pole selle kohta ka lubatud ühtegi maksuvaba nädalapäeva. Ja äkki rahvas ei pane tähele, et kui 2011. aastal taastub enamiku töölkäijate jaoks 1% määras kogumispensioni makse, on selle tulemusena palgatulu maksukoormus kõrgem kui enne kogumispensioni maksete peatamist 1. juunil 2009.

Paraku on selline muudatus tõlgendatav kogutud reservi ebasihipärase kasutamisena ja miks ka mitte töötajate petmisena. Sundkindlustuse oluline tunnus on see, et kogutud raha kasutatakse sellel sihtotstarbel, milleks teda koguti. Praegu toimuvat kirjeldas Eiki Nestor Riigikogu kõnepuldist[9] nõnda: Mida te arvaksite asjade seisust, kui ühel heal päeval teatab teie kindlustusselts, et taksid tõusevad, kuna riik on otsustanud tasutud autokindlustuse arvel ülal pidada ka politsei liiklusjärelevalvet? Või oma korteri või maja kindlustanud inimesed peaksid ülal tuletõrjet? Näikse ebaõiglane olevat, sest tuld on vaja kustutada ka siis, kui maja kindlustamata, liiklevad ju ka jalakäijad, mitte ainult autod, ja nii edasi ja edasi.

Veelgi karmim oli Õhtulehe juhtkiri[10], mis süüdistab valitsust otsesõnu pettuses: Töötajate huvide kaitsmise ning resoluutse ei ütlemise asemel räägib töötukassa juht, kes on palgatud kogutud raha valvuriks, hoopis valitsusega kokkuleppele minekust ehk röövlitega sobingust. Eelarveaukude lappimiseks tahetakse kasutada võõrast raha tugevama õiguse põhimõttel. Võimuliit on juba niigi töötajaid petnud, kui taganes lubadusest tõsta hüvitise määrasid. Minnes reservide ärasöömise kallale, saadakse hakkama juba topeltpetmisega.

Õhtuleht Õhtuleheks, aga kas asja kohta on midagi öelda presidendil ja õiguskantsleril, seda me veel ei tea. Aga kahtlus, et taoline sundkindlustusmaksete sihtotstarbe muutmine võib olla vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega, on praegu kindlasti õhus.


Lasse Lehis

EML juhatuse liige



[1] Vt Ansip heitis manifesti prügikasti. – Äripäev Online, 07.09.2010.

[2] Manifesti tekst on avaldatud oktoobri MaksuMaksjas (lk 17-23).

[3] Vt Piketeerijad nõudsid loobumist kooskõlastuseta eelnõust. EAKL pressiteade 23.09.2010. – www.eakl.ee.

[4] EAKL toetab töötukassa reservide mõistlikku kasvu. EAKL pressiteade 20.10.2010 – www.eakl.ee.

[5] Töötukassasse on kogutud mõttetult palju maksumaksjate raha. – MaksuMaksja, 2007, 8, lk 8.

[6] Vt järgmisi artikleid: Avalik teenistus või avalik maja? – MaksuMaksja, 2009, 6/7, lk 35-36; Töötukassa ostis ligi miljoni eest meeneid. – MaksuMaksja, 2010, 1, lk 13; Arupärimine sotsiaalministrile: töötukassa kulutused meenetele. – MaksuMaksja, 2010, 3, lk 31-34.

[7] Eamets: Eesti sularahavabaks! – Tarbija24.ee, 20.11.2010.

[8] Nestor: valitsus jätku töötukassa raha rahule! – Delfi.ee, 23.09.2010; Käed eemale töötuskindlustusest! – Õhtuleht, 11.10.2010.

[9] Seaduseelnõu 823SE. Riigikogu 20.10.2010 istungi stenogramm. – www.riigikogu.ee.

[10] Valitsuse plaan röövida töötukassat. – Õhtuleht, 19.10.2010.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo