Maksumaksja portaal - Uued ajad, vanad kombed ehk Kõik pole silikaltsiit, mis hiilgab. Lasse Lehis - 2009 > oktoober (nr 10) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > oktoober (nr 10) > Uued ajad, vanad kombed ehk Kõik pole silikaltsiit, mis hiilgab. Lasse Lehis
Uued ajad, vanad kombed ehk Kõik pole silikaltsiit, mis hiilgab. Lasse Lehis

Selleks et rasked majandusolud üle elada, peavad ettevõtjad olema loovad ja leidlikud. Sugugi mitte alati ei jää leidlikud skeemid seadusega lubatud raamidesse ja võivad tulevikus põhjustada ebameeldivaid üllatusi. Neil kogenud ärimeestel, kes mäletavad, milliseid võtteid kasutati võlgadest vabanemiseks ja “uue elu” alustamiseks 10–15 aastat tagasi, tasuks meelde tuletada, et vahepeal on jõudsalt arenenud mitte ainult Eesti majandus, vaid ka õigussüsteem. Skeemid, millega võis 10 aastat tagasi seltskonnas uhkeldada, võivad praegu otsejoones vangimajja viia.

Jutt käib eelkõige niinimetatud “professionaalsest likvideerimisteenusest”, mille tulemusena kaob võlgades siplev aktsiaselts või osaühing A kuhugi hämarustesse ja tema asemel lööb õide aktsiaselts või osaühing B — samas asukohas, samade inimestega, samal tegevusalal, aga ilma võlgadeta. Käesolevas artiklis tahan ma tutvustada eelkõige seda, millised võimalused on Eesti riigil Maksu- ja Tolliameti vahendusel oma võlad sellises olukorras kätte saada. Eraõiguslike võlausaldajate võimalused on veidi teistsugused ja nende võimaluste rakendamine praktikas sõltub ka võlausaldaja enda ühiskondlikust positsioonist ja õiguskuulekusest.

Näide elust — asjaga tegelevad asjatundjad

Et mitte jääda liiga kuivaks ega abstraktseks, võtame konkreetse näite ühe vana tuttava kohta. 2005. aasta detsembris kirjutas MaksuMaksja vahvast koolitusfirmast nimega Tallinna Konverentsid, millel oli pikka aega suur maksuvõlg, mis aga ei takistanud Maksu- ja Tolliameti ning Rahandusministeeriumi kõrgeid ametnikke koolitusfirma koolitustel lektorina esinemast.[1] EML kirjale vastates ei näinud ei rahandusminister ega MTA peadirektor selles mingit probleemi.

2007. aasta kevadel võtsime teema uuesti üles, sest ajakirjanduses ilmus lugu „usaldusväärset võlgadest vabanemise teenust“ osutavast ärimehest ja tema klientidest.[2] Muu hulgas oli seal ära mainitud ka seesama Tallinna Konverentsid OÜ (registrikood 10779361), mille nimeks oli 28. oktoobril 2005 saanud Dilbas International OÜ ja Ülla Mägi asemel olid osaühingu juhatuse liikmeteks saanud sellised Eestis tuntud tegijad nagu Andriy Manovskyy (elukoht Arhangelsk, Venemaa) ja Juta Valdt (elukoht Sumperk, Tšehhi). Osaühingu maksuvõlg oli jätkuvalt 687 402 krooni.[3]

Eestis on need tegijad tuntud tõesti, sest äriregistri päringute järgi selgub, et 18. märtsil 1971 sündinud Andriy Manovskyy (eestipäraselt kirjutatuna ilmselt Andrei Manovski) on väga võimekas ärimees, tema juhtida on Eestis mitukümmend üsna viletsas seisus olevat äriühingut. Härra Manovski ise on väga liikuv, äriregistri andmetel on tema elukoht Venemaal Arhangelskis ja Petrozavodskis, kuid ka näiteks Tšehhimaal Sumperkis ja Kreeta saarel Kreekas. Ka proua Valdt on üsna vitaalne, elades vaheldumisi nii Tšehhimaal, Kreekas kui Küprosel. Oma rasket juhtimistööd teevad nad äriregistri andmetel Tallinnas Silikaltsiidi tänava majas number 3, korteris 28. Arvestades, et samal aadressil juhivad veel kümneid aktsiaseltse ja osaühinguid sellised Eesti ärimaailma gurud nagu Hlib Bereznichenko, Rumyana Atanasova Angelova, Nadiya Buzovska, Vrettos Konstantinos, Mariana Tiutiu, Konstantinou Marinos-Charalampos ja Zacharias Patramanis, võib neil seal päris kitsas olla.[4]

Kuidas on Dilbas International OÜ käsi uute juhtide juhtimisel läinud? Konteksti arvestades ilmselt üllatavalt hästi. Äriregistri menetlusinfo ütleb meile järgmist: osaühing esitas viimase aastaaruande 2004. aasta kohta, seejärel on registripidaja teinud osaühingule paar korda trahvi aruande esitamata jätmise eest, siis hoiatanud sundlõpetamisega ning lõpuks 11. detsembril 2008 ongi see õnnetu osaühing äriregistrist kustutatud[5] ning hr Manovski Arhangelskis ja proua Valdt kusagil Kreekas peaksid säilitama selle osaühingu dokumente, vähemalt äriregistri andmete kohaselt. MTA võlainfo näitab tuima järjekindlusega edasi maksuvõlga 687 402 krooni, lisaks arvestuslik intress.

Nii jääbki?

Kuigi meie loo peategelasega pole siiani midagi juhtunud ja ta jätkab edukalt koolituste korraldamist, pole kõigil siiski nii hästi läinud. Nagu ajakirjandusest lugeda[6], on MTA alustanud 2009. aastal üle 60 “ülemineku- või vastutusmenetluse” juhtumi, kogusummas 113 miljoni krooni. Tõlgime ära, millest jutt käib.

“Üleminekumenetlus” tähendab seda, et MTA tuvastab ettevõtte ülemineku ja seoses sellega ka maksukohustuste ülemineku vastavalt maksukorralduse seaduse §-le 37.

MKS § 37. Maksukohustuste üleminek ettevõtte või selle osa üleandmise korral

Ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule.

Olgu märgitud, et “ettevõte” ei tähenda siin seda, mida ta tavaliselt ajakirjanduses ja mujal igapäevakeeles tähendab (juriidiline isik), vaid jutt käib majandusüksuse ehk varakogumi üleandmisest. Kusjuures säte võib olla üsna salakaval. Ettevõte võib koosneda ka ainult lepingutest, kliendibaasist jne. Seega piisab tegelikult, kui ebaõnnestunud raamatupidamisbüroo või koolitusfirma jätkab samade töötajatega samadele klientidele samade teenuste osutamist. Eriti silmatorkav on ettevõtte üleminek siis, kui Silikaltsiidi tänavale “saneerimisele” suunatud äriühing saab omale nimeks “surramurra” ja uus “puhtalt lehelt” alustav äriühing võtab vana nime omale või kasutab edasi sama kaubamärki. Nii juhtus ka meie loos. Veel enne kui Tallinna Konverentsid OÜ muutus Dilbas International OÜ-ks, oli äriregistrisse tekkinud Tallinna Konverentsid Grupp OÜ (varem OÜ Heraland, registrikood 10977434, aadress Tallinn Toompuiestee 35, osakapital 40 000 krooni). Kuigi nimetatud osaühing on registrisse kantud alles 13. oktoobril 2003 ja tegutseb Tallinna Konverentside nime all alates 11. maist 2005, ei häbene see osaühing oma kodulehel (www.tallinnakonverentsid.ee) kuulutamast, et Tallinna Konverentsid on üheksandat aastat konverentse, koolitusi ja seminare korraldav firma.

“Vastutusmenetlus” tähendab seda, et MTA arvates on äriühingu endine juhatuse liige kui juriidilise isiku seaduslik esindaja rikkunud süüliselt oma maksukorralduse seaduse § 8 lõikes 1 sätestatud kohustust “tagada esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine” ning selle tulemusena on tal tekkinud vastavalt maksukorralduse seaduse §-le 40 solidaarne vastutus maksejõuetuks muutunud äriühingu maksuvõla eest.

MKS § 40. Seadusliku esindaja, vara valitseja ja maksuesindaja vastutus

(1) Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

Erinevalt teistest võlausaldajatest ei pea maksuhaldur selles olukorras esitama oma nõudeid pankrotimenetluse kaudu, vaid tal on õigus teha endisele juhatuse liikmele vastutusotsus MKS § 96 alusel. Vastutusotsus peab loomulikult olema motiveeritud, seal peab olema näidatud, mida juhatuse liige jättis tegemata või tegi valesti ja kuidas tema tegude või tegevusetuse tulemusena muutus maksuvõla tasumine või sissenõudmine võimatuks.

Lisalugu

Nagu ütleb reklaamlause ― “kuid see ei ole veel kõik”. Oma sõna võib sekka öelda ka karistusseadustik.

Kui äriühing on suurtes võlgades ja arvatavasti ka suures kahjumis, tasub lugeda äriseadustiku (ÄS) § 176, mis kohustab juhatust kokku kutsuma osanike koosoleku otsustamaks kapitali taastamise või muude meetmete tarvituselevõtmise. Selle kohustuse rikkumisele võib järgneda karistus vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-le 380. Samasugused kohustused on loomulikult olemas ka aktsiaseltsi ja tulundusühistu kohta.

ÄS § 176. Vara vähenemine

Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama:

1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või

11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse;

2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või

3) pankrotiavalduse esitamise.

KarS § 380. Osanike, aktsionäride ja tulundusühistu liikmete koosoleku kokku kutsumata jätmine

Osanike, aktsionäride või tulundusühistu liikmete üldkoosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata jätmise eest, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osa- või aktsiakapitalist või netovara on olnud alla seadusega kehtestatud osa- või aktsiakapitali alammäära, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Kui võlad on juba lootusetult suured, peab juhatus järgima tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36 ja äriseadustiku § 180 lõike 51 sätteid. Vastasel juhul võib tal tekkida kokkupuude karistusseadustiku §-ga 3851.

TsÜS § 36. Pankrotiavalduse esitamise kohustus

Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse.

ÄS § 180. Juhatus

(51) Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut.

KarS § 3851. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine

Seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest —

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Kindlasti võib tekkida ka küsimus, millal täpselt juhatus teadis või pidi teadma, et asjad on omadega nii kaugel, et on vaja tegutseda. Eriti näiteks siis, kui aastaaruandeid polegi äriregistrile esitatud. Ka selle vastu on rohtu. Loeme karistusseadustikku edasi.

KarS § 381. Äriühingu varalise seisundi ja muude kontrollitavate asjaolude kohta andmete esitamata jätmine ja ebaõigete andmete esitamine

Äriühingu asutaja, juhatuse või seda asendava organi või nõukogu liikme või likvideerija poolt äriühingu asutajatele, osanikele, aktsionäridele, liikmetele, audiitorile või erikontrolli läbiviijale äriühingu varalise seisundi või muude kontrollitavate asjaolude kohta oluliste andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest —

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

KarS § 3811. Raamatupidamise kohustuse rikkumine

(1) Raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, —

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, —

karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, —

karistatakse rahalise karistusega.

KarS § 384. Maksejõuetuse põhjustamine

(1) Füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus, —

karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest karistatakse üksnes siis, kui kohus on välja kuulutanud teo toimepanija või juriidilisest isikust võlgniku pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu.

KarS § 385. Vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses

(1) Füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt pankroti- või täitemenetluses võlgniku vara varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui sellega on kaasnenud valevande andmine, —

karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.

Kuidas oleks õige?

Lugejale võis kogu eelnevast jääda mulje, justkui ei oleks ebaõnnestunud ärimehel (-naisel) enam mingit šanssi äris jätkata, vaid ta peaks kogu ülejäänud elu hooldekodus redutama — nii kui nina välja pistab, lendavad pankrotti läinud äriühingute võlausaldajad parves kallale. Päris nii see siiski ei ole. On olemas täiesti legaalsed ja ausad võimalused, kuidas uut elu alustada ja minevikule selg pöörata. Esiteks tuleks proovida kõiki võimalusi olemasoleva struktuuri elushoidmiseks — võlgade saneerimine, ajatamine jne. Kui see ei õnnestu, siis tuleb esitada kohe pankrotiavaldus ning mitte peita äriühingu vara “kännu alla”, vaid rääkida pankrotihaldurile kõik ausalt ära. Pärast pankroti väljakuulutamist tekib võimalus uue ettevõtte loomiseks vajalik vara pankrotihalduri käest välja osta. Nõnda talitades on välistatud mis tahes “ülemineku” kui “vastutuse” menetlused. On vaid vaja üle saada hirmust ebaõnnestunud ettevõtja kuulsuse ees, sest olla ebaõnnestunud ja ebaaus ettevõtja on midagi enamat, kui olla lihtsalt ebaõnnestunud ettevõtja. Rääkimata muudest “tunnustustest”, mida eespool sai põgusalt tutvustatud.

Lasse Lehis

EML juhatuse esimees



[1] Järelepärimine: Miks käivad MTA ametnikud maksuvõlglase koolitustel lektoriteks. – MaksuMaksja, 2005, nr 12, lk 10-13.

[2] Ralf-Martin Soe. Puhka rahus, kallis firma. – Äripäev, 16. märts 2007; Hindrek Riikoja. Firma võlgadesse jätnud juhid maksuameti luubi alt ei pääse. – Postimees, 21.04.2007.

[3] Vt Lasse Lehis. Aeg ravib haavad. – MaksuMaksja, 2007, nr 4, lk 9.

[4] Vt Ralf-Martin Soe. Võlgu peitvast tankistist pole enam abi võlgadest pääsemisel. – Äripäev, 29.05.2009.

[5] Äriseadustiku § 60 näeb ette, et kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul. Kui äriühing ei ole vaatamata sellele ikka aruannet esitanud ega toonud mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsutakse äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist. Kui kuue kuu jooksul teate avaldamisest ei ole laekunud ei puuduvat aastaaruannet ega ka ühegi võlausaldaja nõuet, siis võib registripidaja äriühingu registrist kustutada. Kui laekub nõudeid, siis otsustatakse äriühingu sundlõpetamine, mis tähendab seda, et enne registrist kustutamist viiakse läbi tavapärane likvideerimismenetlus. Erandjuhul võib likvideerimise otsustada ka pärast seda, kui äriühing on registrist kustutatud, kuid selgub, et äriühingul oli vara, mida saaks võlausaldajate vahel jagada.

[6] Madis Filippov. Petturettevõtjad üritavad võlgadest pääseda. — Majandusportaal E24, 05.10.2009, www.e24.ee/?id=171365.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo