Maksumaksja portaal - Riigikontroll uuris, kas Maksu- ja Tolliamet on maksuvõlgade sissenõudmisel tõhus. Lasse Lehis - 2009 > oktoober (nr 10) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > oktoober (nr 10) > Riigikontroll uuris, kas Maksu- ja Tolliamet on maksuvõlgade sissenõudmisel tõhus. Lasse Lehis
Riigikontroll uuris, kas Maksu- ja Tolliamet on maksuvõlgade sissenõudmisel tõhus. Lasse Lehis


Auditiaruanne sai valmis 10. septembril 2009 ja avalikustati 1. oktoobril.[1] Nagu heaks kombeks on saanud, urises MTA Riigikontrollile vastu ja teatas, et kuigi võib esineda üksikuid kitsakohti (mille väljajuurimiseks on loomulikult võetud tarvitusele abinõud), on laial rindel siiski saavutatud edusamme ja tegelikult ei ole Riigikontroll asjadest õigesti aru saanud, kui nad üldse milleski õigesti aru saavad.[2] Teema on leidnud ka kajastamist ajakirjanduses. Avaldame siinkohal kokkuvõtte ja mõned nopped auditi tulemustest.[3]

Ülevaade auditi käigust

Riigikontroll auditeeris Maksu- ja Tolliameti tegevust maksuvõlgade menetlemisel ja sissenõudmisel. Audititoiminguid alustati 2008. aasta juulis ja lõpetati 2009. aasta juulis. Auditi meeskonda kuulusid auditijuht Urmet Lee, audiitorid Ermo Liedemann ja Birgit Aasa.

Auditi eesmärk oli välja selgitada, kas maksuvõlad, mis eelduste kohaselt peaksid saama sisse nõutud, ka laekuvad või vähenevad. Hinnangu andmiseks analüüsis Riigikontroll MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse menetletud 60 juhuslikult valitud maksuvõlglase võla sissenõudmise juhtumit (sealhulgas 50 maksuvõlglast, kelle varalisest seisust sai MTA ülevaate 2008. aastal, ja 10 maksuvõlglast, kelle varalisest seisust sai MTA ülevaate 2009. aastal). Vaadeldi juriidilisi isikuid võlasummaga üldjuhul üle 100 000 krooni.

Riigikontroll tegi MTA andmebaase ja dokumente analüüsides kindlaks, kas isiku võla sissenõudmiseks olid head eeldused, fikseeris võlasumma ja võrdles seda vastavalt kas 2008. aasta lõpu või 2009. aasta mai keskpaiga seisuga. MTA tõhusa tegevuse korral eeldas Riigikontroll, et heade sissenõudmiseeldustega võlgnik on võla kas täielikult tasunud või vaadeldud perioodi lõpuks vähendanud. Lihtsustatult annab audit hinnangu, lähtudes sellest, kas kõik võlad, mis pidid laekuma, ka laekusid või vähemalt vähenesid.

Muud küsimused, millele Riigikontroll tähelepanu pööras, kuid mis otseselt ei olnud tõhususe hindamise aluseks, olid järgmised:

· kas maksuvõlgade menetlemisel ja sissenõudmisel järgitakse õigusakte, asutusesiseseid kordi ja juhendeid?

· kas maksuvõlgade menetlemise ja sissenõudmise protsess on optimaalne ja selles puuduvad nn pudelikaelad?

· kas MTA ning Rahandusministeeriumi strateegiadokumendid sisaldavad maksuvõlgade sissenõudmise eesmärke, näitajaid ja tegevusi?

· kas maksuvõlgade menetlemist ja sissenõudmist puudutavate strateegiate kavandamine ja elluviimine toimub süsteemselt?

Auditi järeldused

Riigikontrolli hinnangul ei ole Maksu- ja Tolliameti tegevus maksuvõlgade sissenõudmisel olnud tõhus, kuna võla sissenõudmist alustatakse hilja ja sissenõudjad ei jõua tegeleda kõigi võlgnikega. Puudused maksuvõlgade sissenõudmisel on tingitud eelkõige sellest, et amet ei ole pööranud eelnevatel aastatel maksude sissenõudmise arendamisele piisavat tähelepanu. Hinnanguliselt jäi ebatõhusa maksuvõlgade menetlemise tõttu riigikassasse 2008. aasta teise poolaasta jooksul laekumata vähemalt 150 miljonit krooni maksutulu.

MTA andmetel on maksuvõlg 2009. aasta kuue kuuga kasvanud 1,8 miljardi krooni võrra. Kui jaanuaris olid isikud riigile koos intressidega võlgu 7 miljardit krooni, siis juuli alguseks 8,8 miljardit krooni. Võlgnike arv on samal perioodil mõnevõrra vähenenud: 275 000-lt 261 000 võlglaseni.

Olulisemad auditi tähelepanekud:

· maksuvõlale reageeritakse hilja ja katkendlikult. Maksuvõlgade sissenõudjal jagub tähelepanu vaid väheste võlgnike jaoks, kuna üks maksuvõla sissenõudja haldab 3000–8000 võlglast;

· maksuvõla sundtäitmise hoiatuses näidatud tähtajaks maksuvõla tasumata jätmisel ei alusta maksuhaldurid alati maksuvõla sundkorras sissenõudmist. Enamjaolt pöörduti sellistel juhtudel võlgniku poole uuesti telefoni või kirja teel palvega võlg ära tasuda;

· maksuvõla sissenõudjad püsivad vähe aega ametis ning nende töötasu on asutuse üks väiksemaid. Kui MTA tööjõu voolavus on keskmiselt 8%, siis näiteks 2007. aastal lahkus MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse üldmenetluse talitusest ligi 45% töötajatest;

· sisekontrollisüsteem maksu sissenõudjate tegevuse üle on puudulik. Puudub kontrollisüsteem, mis jälgiks süsteemselt sissenõudjate tegevust sissenõudmisele pööratavate maksuvõlgade valimisel ja sissenõudmisel kohaldatavate meetmete rakendamisel. Kuna sissenõudjatele on jäetud suur otsustamisvabadus, võib sisekontrollisüsteemi nõrkus koosmõjus sissenõudjate madala töötasuga soodustada korruptsiooniriski tekkimist;

· majanduskasvu aegadel tehtud MTA strateegiline otsus taotleda maksukuulekuse kasvu pigem teeninduse kvaliteetsemaks muutmise kui sunni rakendamise teel on tinginud maksuvõlgade sissenõudmise alatähtsustamise. Majanduslanguse tingimustes on teenindusele rajatud lähenemine majanduskeskkonnast tuleneva surve all ning võlad kiiresti kasvanud;

· MTA on alustanud maksuvõlgade sissenõudmise tõhustamist. Juurutamisel on uued infotehnoloogilised arendused, sissenõudmisel kasutatakse ameti muudes üksustes vabanevat tööjõudu ning 2009. aasta teises kvartalis on koostatud võlgnike riskianalüüsid ja sissenõudjaid abistav käsiraamat. Nimetatud meetmed parandavad olukorda, kuid ei pruugi olla piisavad, et tagada maksuvõla kasvu peatumine. Selleks tuleb MTA juhtkonnal jätkuvalt sissenõudmisele tähelepanu pöörata. Majanduskeskkonna edasise halvenemise ja sellest tuleneva maksuvõlgade kiire kasvu puhuks hetkel eraldi sissenõudmise tegevuskava ei ole.


Lasse Lehis
EML juhatuse esimees


Rahandusministri vastus Riigikontrollile

Maksuvõlgade sissenõudmise tõhustamine on teiste MTA tegevuste kõrval muutumas majanduslanguse tingimustes järjest prioriteetsemaks. Sissenõudmisprotsessi jõudluse suurendamiseks on MTA-s rakendunud 2009. aasta algusest elektrooniline võlahaldussüsteem, mida täiendatakse aasta lõpuks “e-aresti”, “e-kohtutäituri” ja isiku riskide kindlakstegemisega. Maksuvõlgade menetlemise automaatse süsteemi loomiseks eraldati juulis 2009 MTA-le täiendavalt 3 miljonit krooni.

Minister ei pea vajalikuks anda ametile selget käitumisjuhist strateegilise positsiooni kujundamiseks, millega määrataks kindlaks MTA rõhuasetus maksuvõlgade sissenõudja ja ettevõtte partneri rollide vahel. Majanduslikult keerulisel ajal võib ministri hinnangul maksuameti muutmine „maksuterminaatoriks“ tuua kaasa negatiivseid tagajärgi: suureneb pankrottide arv ning väheneb maksumaksjate soov deklareerida maksukohustusi. Rahandusministeerium jälgib, kuidas MTA sisekontrollisüsteemi puuduste kõrvaldamise tegevuskava täidetakse.


MTA peadirektori vastus Riigikontrollile

MTA peadirektor tänab oma vastuses Riigikontrolli olulise teema auditeerimise eest, kaheldes siiski auditi eesmärgipärasuses ning tehtud soovituste asjakohasuses. Peadirektor ei pea vajalikuks arvestada sisuliselt ühegi Riigikontrolli soovitusega, sest leiab, et auditis on põhimõttelisi probleeme ning et amet on alates 2007. aastast asunud maksuvõlgade sissenõudmise haldussuutlikkust infotehnoloogiliste ning organisatsiooniliste meetmetega parandama, kuid selle tegevuse tulemused ei ole veel täna täiel määral avaldunud. Peadirektor on kindel, et kõik Riigikontrolli esile toodud probleemid ja tähelepanekud kuuluvad minevikku või lahendatakse juba kavandatud arenduste rakendamisel.

Samas möönab peadirektor oma vastuses, et täiendavatele rahaeraldustele vaatamata ei suuda MTA rakendada 2009. aasta lõpuks elektroonilises võlahaldussüsteemis “e-aresti”, “e-kohtutäiturit” ja isiku riskide kindlakstegemist.


Riigikontrolli kommentaar

Riigikontrollil puudub praegu igasugune kindlus, ja kahjuks ei loo seda ka MTA peadirektori vastus, et juhul kui kavandatud maksuvõlgade sissenõudmise haldussuutlikkust parandavad arendused ka valmivad, saaksid olemasolevad inimesed hakkama neile langeva töökoormusega ning töö kulgeks nii sujuvalt, kui MTA peadirektor loodab.


Maksuvõlgade hetkeseis

1. Seisuga 30.09.2009 oli põhimaksu osas võlg 128 939 isikul; võlgnike arv kokku oli 214 428. Võlad maksuliikide lõikes (tuhandetes kroonides):

Nõude liik Summa

Käibemaks 2 808 931

Ettevõtte tulumaks 715 552

Kinnipeetud tulumaks 515 152

Füüsilise isiku tulumaks 235 704

Aktsiisid 90 530

Maamaks 62 680

Sotsiaalmaks 1 617 251

Töötuskindlustusmakse 40 823

Kogumispensionimakse 30 119

Raskeveokimaks 12 792

Tollimaks 8695

Intressid 2 611 371

Kokku 8 749 600

2. Seisuga 30.09.2009 oli ajatatud 3067 isiku maksuvõlad summas 410 278 000 krooni.

3. Perioodil 01.01.2009 – 10.09.2009 algatatud täitemenetlus jätkus 11.09.2009 seisuga

1394 võlanõude ja 391 987 717,27 krooni osas.

4. Seisuga 30.09.2009 oli pankrotimenetlus käimas 1075 isiku ja 1 037 540 000 krooni suuruse võlasumma osas.

Allikas: MTA vastus EML 07.10.2009 teabenõudele.



[1] Vt pressiteadet “Riigikontroll: Maksu- ja Tolliameti tegevus maksuvõlgade sissenõudmisel vajab parandamist”. Kättesaadav Riigikontrolli kodulehel www.riigikontroll.ee.

[2] Vt pressiteadet “Maksu- ja Tolliameti selgitused Riigikontrolli maksuvõlgade auditile”. Kättesaadav MTA kodulehel www.emta.ee.

[3] Kontrolliaruande terviktekst on kättesaadav aadressil Riigikontrolli kodulehel www.riigikontroll.ee.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo