Maksumaksja portaal - Lähetuse ja puhkuse ühendamine. Martin Huberg, Lasse Lehise kommentaar - 2009 > september (nr 9) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > september (nr 9) > Lähetuse ja puhkuse ühendamine. Martin Huberg, Lasse Lehise kommentaar
Lähetuse ja puhkuse ühendamine. Martin Huberg, Lasse Lehise kommentaar

1. juulil hakkas kehtima uus töölepingu seadus[1] ning sellega seoses kehtestati ka mitmed seaduse rakendusaktid uues kuues. Muu hulgas muudeti natukene lähetusi puudutavat.[2] Ka maksuamet ei maga ning selle kinnituseks riputati oma kodulehele üles erisoodustusi puudutavate selgituste alla lähetusi puudutav värske materjal (32 selgitust).[3] Järgnevalt vaatame paari MTA materjalides esitatavat põnevamat mõttekäiku.

Lähetus

MTA esitab oma selgituses seisukoha, millest nähtub, et puhkuse ja lähetuse ühendamisel on tööandja poolt tagasisõidu kulude katmise näol tegemist erisoodustusega (kui töötaja neid kinni ei maksa). Mina paraku nii ei arva.

Kui me vaatleme töösuhet, siis töölepingu seadus lubab tööandjal saata töötaja lähetusse tööd tegema ning töötaja peab üldjuhul alluma sellele korraldusele. Tööandjal on seejuures kohustus kanda lähetusega seotud kulud, st ta peab muu hulgas kinni maksma lähetusse sõitmise ning sealt naasmise kulud (TLS § 21, 40 lg-d 2-4).

Sõidukulude suuruse osas ei ole mingeid maksustamisega seotud piiranguid kehtestatud, v.a nõue, et kulud kantakse kulu tõendava dokumendi alusel.[4] See on ka mõistlik, sest lähetus on ju tööandja huvides toimuv ning transpordi liigi, maksumuse jms osas teeb valiku tema, mitte riik.

Üldjuhul hõlmab välisriiki lähetamine nii sinna sõitmise kulusid kui ka sealt naasmise kulusid. See ei pruugi olla küll alati nii. Nt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, kuna tööandja või tema esindaja nimetas teda telefonitsi imbetsilliks (TLS § 91 lg 2 p 1) ning otsustab hoopis välisriigis tööd otsida.

Seega üldjuhul, kui tööandja lähetab töötaja välisriiki tööd tegema, peab ta kinni maksma edasi-tagasi piletid.

Lähetus ja puhkus

Vahel tuleb aga ette, et töötaja otsustab olukorda ära kasutada ning paar päeva sihtriigis ka puhata, kui ta juba sinna saadetud on. Maksuamet leiab, et sellisel juhul on tagasi sõitmise pilet töötaja enda huvides, kuna ta naaseb puhkuselt, mitte lähetuselt.

Tuletame aga meelde, et tagasisõitmise kulude kandmise kohustus tekkis tööandjal, kuna ta saatis töötaja lähetusse tööd tegema, see kohustus ei saa ära langeda.

Kui me võtame eelneva näite, kus töötaja ütles töölepingu erakorraliselt üles, kuna tööandja nimetas teda (töötaja arvates) alusetult imbetsilliks. Arvestades, et töösuhte jätkamine etteteatamistähtaja lõpuni on välistatud, lõpetavad pooled töölepingu solvangu järgsest päevast arvates (TLS § 98 lg 2). Hoolimata sellest, et töösuhet enam pole, on koju tagasi sõitmise kulud ikkagi lähetuskulud, tööandja on kohustatud need kinni maksma ning kuna nende kandmine on tingitud lähetusest, mitte töötaja erahuvidest, neid kulusid ei maksustata.[5] Miks see puhkus siis nii eriline on?

Libalähetus

Tõenäoliselt on lähetus-puhkuse temaatika taga hirm, et lähetuste varjus käiakse tegelikult „maksudest puhkamas“ ning lähetuskorraldusi loosib tööandja välja nagu tuusikuid. Kui nii, siis ongi maksuhalduril õigus ja kohustus tuvastada, kas tegu on ikka lähetusega või mitte. Kui kontrolli tulemusel tuvastatakse, et töö sildi all puhati, siis kvalifitseeritakse lähetus ümber ning maksustatakse erisoodustusena.

Selline lihtsustamine aga, kus lihtsalt loetakse lähetus erisoodustuseks, kuna muu hulgas puhati, on seadusevastane ja põhjendamatu. Seni kuni ei ole tuvastatud, et lähetust kasutati vihmavarjuna, maksukohustusi ei teki.

Millal algab õigupoolest lähetus?

Teine põnev teemaarendus puudutab lähetusaja ja sõidupiletite kuupäevade mittekattumist. MTA selgitab, et ei saa välistada olukorda, kus lähetus on vormistatud esmaspäevast, kuid sõidupilet on vahetult eelneval nädalavahetusel (või lähetus lõppeb reedel, aga sõidupilet on pühapäeval). /---/ tegemist on eelkõige tööandjapoolse rahaliste vahendite kokkuhoiuga (ei maksta nädalalõpu eest päevaraha ega hüvitata majutust) /---/.

Kas see tähendab siis MTA arvates, et töötaja hängib, käed taskus, paar päeva nt kuskil Berliini kaubanduskeskuses ringi ilma päevarahata ja majutuskohata, et tööandja saaks oma rahalisi vahendeid kokku hoida ja kõik on korras? Kas sellist teguviisi peaks ikka MTA kodulehel propageerima? Kui lähetusest saabub nt liinilend ikka pühapäeval, siis ei lõppe ka lähetus mitte reedel, vaid pühapäeval. Või peaks sellest MTA selgitusest välja lugema, et kuna otseselt tööd ei tehta, ongi see hängimise teema päevakorral?

Kui silmitseda (isegi süüvimata) TLS § 40 lg 2 ning töölähetuse määruse § 4, siis ei suuda mina küll välja lugeda sellist lahendust, kus nt töötaja on 2 nädalat Berliinis töölähetusel, kuid puhkepäevade ajal ei ole tööandjal kohustust talle majutusasutuses kohta tagada ning päevaraha maksta. Lähetus kestab siiski seni, kuni sealt naastakse.

Võrreldes MTA selgituse teist poolt esimese poolega, saame muidugi nauditava kombinatsiooni, kus hilisem lennupilet on OK, kui tööandja midagi töötajale maksma ega hüvitama ei pea; kuid ei ole OK, kui töötaja hängimine läheb sujuvalt üle puhkuseks (st ta hakkab vabast ajast rõõmu tundma) ja tööandja endiselt midagi maksma või hüvitama ei pea. Elu on ikka seiklus

Soovitan eelnevast hoolimata MTA selgitustega tutvuda ning enda jaoks sobivad vastused välja loosida.


Martin Huberg

EML vanemjurist

MaksuMaksja õigustoimetaja





Erisoodustus ― lähetus

www.emta.ee/3570

21. Kuidas hüvitada lähetuse sõidukulusid, kui sõidu kuupäevad lähetuskohta ja tagasi ei ühti lähetuse otsuses toodud lähetuse alguse- ja lõpukuupäevadega?

Lähetuse kulud hüvitatakse tööandja kirjaliku otsuse alusel, milles näidatakse muu hulgas töölähetuse sihtkoht ja kestus. Sõidukulud lähetuskohta ja tagasi hüvitatakse lähetatu esitatud kulu tõendava dokumendi või sõidupileti alusel. Sõidupileti kuupäevad peavad üldjuhul vastama lähetuse alguse- ja lõpukuupäevadele.
Väga laialt kasutatakse olukorda, kus puhkus ühildatakse lähetusega ja puhkuselt saabutakse hiljem või minnakse varem, kui on lähetus. Sisuliselt sõidetakse puhkusele tasuta. Näiteks sõidetakse lähetusse Itaaliasse, lähetus lõpeb ja töötaja jääb nädalaks puhkusele. Tagasituleku pilet ei ole enam lähetusest saabumise, vaid puhkuselt tuleku pilet. Töötaja on loobunud määratud kuupäeval lähetusest saabumisest, mille tööandja pidi talle kinni maksma. Antud juhul on tagasisõidupilet täies ulatuses maksustatav erisoodustusena, kui tööandja selle kinni maksab.
Juhul, kui lähetusse minekuks soetatakse soodsama hinnaga sõidupiletid nii, et nädalavahetus jääb sisse, vormistatakse üldjuhul ka lähetus vastavalt sõidupileti kuupäevadele. Samas ei saa välistada olukorda, kus lähetus on vormistatud esmaspäevast, kuid sõidupilet on vahetult eelneval nädalavahetusel (või lähetus lõppeb reedel, aga sõidupilet on pühapäeval). Kuna tegemist on eelkõige tööandjapoolse rahaliste vahendite kokkuhoiuga (ei maksta nädalalõpu eest päevaraha ega hüvitata majutust), mitte töötajale erisoodustuse andmisega, võib lugeda sõidupiletid, mille kuupäevad on lähetusele vahetult eelnevatel või järgnevatel puhkepäevadel, lähetusega seotud kuluks ja erisoodustust ei teki.



Kommentaar

Lähetus Tallinna moodi

Lasse Lehis

EML juhatuse esimees

Seda lugu lugedes tuli mulle meelde üks ammu kuuldud jutt sellest, mille poolest erineb Tallinna lähetus Tartu lähetusest. Kui Tallinna ametnik Tartusse või mujale “maale” asju ajama, siis sõidab ta kell 8 hommikul Tallinnast välja ja jõuab kella viieks õhtul “linna” tagasi. Kui tartlane või muu “maakas” tuleb Linna asja ajama, siis ärkab ta nii nelja-viie paiku öösel, et kella kaheksaks hommikul juba Tallinnas kohal olla ja tagasi koju ta enne südaööd ei jõua. Piisab kasvõi põgusast pilgust rongide või busside sõiduplaani, veendumaks, et tegemist ei ole väljamõeldisega.

Ei ole mingit kahtlust, et MTA tõlgenduse on kokku kirjutanud pealinna peaspetsialistid, sest kogu kontseptsioon lähtubki Tallinna-tüüpi lähetusest, mis mahub kogu oma hiilguses ettenähtud tööaja sisse. Sest vabandage väga, aga inimene ei puhka ainult nädalavahetusel, inimene puhkab ka öösel. Nii saaks iga mitmepäevase lähetuse kohta öelda, et lisaks töö tegemisele käis töötaja lihtsalt võõras linnas hotellis telekat vahtimas ja magamas, lisaks veel äkki mööda poode kolamas ja kõrtsis õlut libistamas. No ja ega siis töötaja rongis või lennukis istudes ka tööd ei tee, järelikult poleks ka selle aja eest vaja päevaraha maksta. Äkki oleks õige maksta päevaraha ainult 8 tunni ehk kolmandiku päeva eest ja maksta piletid ka ainult kolmandiku ulatuses kinni? Miks piirata ainult tagasisõidu kulude hüvitamist? Kui töötaja läks hotelli mõnulema, siis ta ju läks ka puhkama, mitte ainult ei tulnud puhkamast.

Edasi. Kas töötaja ikka töötas lähetuses 8 tundi? Äkki ajas ainult tund aega "asja" ja ülejäänud aja lonkis omapead. Võtame näiteks järgmise kaasuse. Sõidan mina Tartust Tallinnasse loengut pidama. Kuna loeng hakkab vara, siis sõidan Tallinnasse juba eelmisel õhtul. Oletame et loeng kestab 4 tundi. Pärast seda käin linna peal söömas, astun läbi kaubamajast, käin kinos ja enne õhtusele bussile astumist jõuan veel läbi joosta tädi sünnipäevalt. Lähetus kestis kokku 24 tundi. Jagame loengu aja lähetuse ajaga (4/24 ehk 1/6) ja lubame maksuvabalt hüvitada ainult kuuendiku bussipiletitest ja hotelliarvest? Kuid see ei ole veel kõik. Ega loeng ei kesta järjest neli tundi. Äkki võtaks ka lähetuse ajast maha loenguvaheajad ja hüvitaks mulle ainult seitsmendiku kuludest? Või oleks ma pidanud kohe pärast loengu lõppu kõigepealt Tartusse sõitma ja siis jälle Tallinnasse tagasi, tädi sünnipäevale. Siis oleksid kõik õnnelikud?

Kokkuvõtteks. Maksuseadus (ja selle tõlgendamine) peab arvestama tegelikku elu ja tervet mõistust, mitte vastupidi. Kui inimesel õnnestub oma era- ja tööelu kombineerida (näiteks sobitab loenguaja tädi sünnipäevaga samale päevale või käib töösõitu tehes ka teele jäävast poest läbi), siis ei saa seda talle ette heita ega erisoodustusena maksustada. Kui eraelulisi kulutusi püütakse maskeerida töisteks (nt kui ma käisin ainult tädi sünnipäeval või poes ja "luuletan" ülejäänud asjad aruandesse juurde), siis on loomulikult tegemist erisoodustusega. Lõpetagem selle loo ühe õpetliku lausega Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2009. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-93-08: Riigikohus on seisukohal, et kui töötaja kasutab tööandja sõidukit ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks viisil, mis pole rahaliselt hinnatav soodustus ja kui see kasutamine ei too tööandjale kaasa kulutusi, siis pole tegemist erisoodustusega TuMS § 48 mõttes. Näiteks võib töötaja teekonda pikendamata peatada auto selleks, et ühendada ettevõtluseks toimuva sõiduga isiklik tegevus. Tookord käis jutt ametiauto kasutamisest, aga mõte sobib suurepäraselt ka lähetuste jaoks.



[1] RT I 2009, 5, 35; 36, 234.

[2] Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ning kord“. – RT I 2009, 36, 245.

[3] MTA juhendmaterjal. Erisoodustus – lähetus alates 01.07.09. Avaldatud MTA kodulehel www.emta.ee/erisoodustus.

[4] Viide 2, § 2 lg-d 1-2.

[5] Selle kohta vt ka Lasse Lehis. Tulumaksuseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: 2000, lk 209.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2020 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo