Maksumaksja portaal - Kaunid kunstid ja taimede tervise kaitse ehk Kuidas õigusakte rööbiti rakendada. Lasse Lehis - 2005 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2005 > mai (nr 5) > Kaunid kunstid ja taimede tervise kaitse ehk Kuidas õigusakte rööbiti rakendada. Lasse Lehis
Kaunid kunstid ja taimede tervise kaitse ehk Kuidas õigusakte rööbiti rakendada. Lasse Lehis

Hiljuti esines justiitsministeeriumi kantsler hr Pihl ajakirjanduses üleskutsega asuda koguma tõlkevigu Euroopa Liidu õigusaktides, et vajadusel kõige koledamad vead kiiresti ära parandada, enne kui suurem õnnetus juhtub.


Minu isiklik arvamus on selline, et tegelikult oleks pidanud kogu tõlkimise protsess olema algusest peale korraldatud teisiti. Inglise keele asemel oleks tulnud kasutada algkeelena prantsuse keelt või äärmisel juhul oleks pidanud tõlkimisel või siis hiljemalt toimetamisel kasutama paralleelselt mõnda muud keelt – näiteks saksa, soome või prantsuse keelt.


Müüt, et kogu maailm räägib inglise keelt ja selle keele oskamine lahendab iseenesest kõik probleemid, ei ole paraku õige. Ainult inglise keele oskamine ja kasutamine tekitab hoopis probleeme juurde. Seega ei piisa üksikute sõnade väljavahetamisest, vaid kõik tõlgitud tekstid tuleb algusest lõpuni uuesti üle käia.

Juriidilise teksti tõlkimine mis tahes keelest on väga raske töö. Selleks, et õigusakti sisu ja mõtet täpselt edasi anda, peab tundma väga hästi nii lähtekeelt ja sihtkeelt kui ka tõlgitavat teemat. Õigusakti tõlkimise puhul tähendab see, et tõlkija peab tundma Euroopa õigust, Eesti õigust, konkreetset õigusharu, samuti eesti õiguskeelt ja normitehnikat.

Isegi õigusakti tekstide liigendamine ja viitamistehnika on eri keeltes erinev. Piisab sellest, kui võrrelda näiteks mõne Euroopa direktiivi inglisekeelset ja saksakeelset teksti: punktid, sulud, mõttekriipsud, koolonid jne on täiesti erinevalt paigutatud, rääkimata sõnade järjekorrast.

Mis puudutab inglise keele õigusterminoloogiat, siis peaks iga juristiharidusega inimene teadma, kui erinevad on Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika õigussüsteemid ja sellest tulenevalt loomulikult ka terminoloogia.

Kui jätta tõlketöö lihtsalt arvutiprogrammi hooleks, siis pole muidugi vaja selliste probleemide üle pead vaevata. Kui kogu protsessi eesmärk on ainult see, et oleks ette näidata paber, mis on täidetud eestikeelsete sõnadega, siis on muidugi tehtud tubli tööd.

Kui seada eesmärgiks, et õigusakt oleks arusaadav ja seda oleks võimalik täita, siis on meil veel pikk tee käia. Kui Eesti on Euroopa Liidu täieõiguslik liige ja eesti keel on Euroopa Liidu ametlik keel, siis on Eesti kodanikul õigus nõuda, et eestikeelne õigusakt oleks tõlgitud sama kvaliteetselt ja sama ilusasse eesti keelde nagu on tõlgitud saksa, soome või hispaania keelde.

Tulles vastu hr Pihli soovile ja illustreerimaks minu eelnevaid seisukohti, toon mõned stiilinäited ühest tollimaksuvabastusi puudutavast määrusest (nõukogu 1983. a 28. märtsi määrus nr 918/83). Tegemist on otsekohaldatava õigusaktiga, millesse on kokku kogutud suurem osa kaupade importimisel ja eksportimisel rakendatavaid tollimaksu ja käibemaksu vabastusi.

Alates 1. maist 2004. a kehtib see määrus täies hiilguses ka Eestis ning igal ametnikul on õigus anda korraldusi ja igal maksumaksjal õigus nõuda õiguste rakendamist, viidates ainult määruse eestikeelsele tekstile. Kuidas see praktikas välja kukub, jäägu juba lugeja otsustada.

Kuna määrus puudutab ka käibemaksu, siis pidasin ma vajalikuks avaldada määruse eestikeelne terviktekst EMLi liikmetele jagatavas maksuseaduste kogumikus[1].

Ametlikku tõlget ei tulnud just väga kaua lugeda veendumaks, et sellisel kujul seda teksti minu raamatus ära ei trükita. Nii ma otsustasingi koos mitme kolleegi abiga kogu teksti algusest lõpuni ära toimetada, sisuliselt uuesti tõlkida. Alljärgnevalt mõned toimetamise käigus välja tulnud „leiud”.

Esimese märkimisväärse keeleuuenduse leiame juba määruse preambulast: käesolev määrus ei takista liikmesriikidel kohaldada impordi- ja ekspordikeeldu ega -piiranguid, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra, riikliku julgeoleku, inimeste, loomade ja taimede elu ning tervise kaitse, kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse kaitse või tööstus- ja kaubandusomandi kaitse seisukohast. „Taimede tervise kaitse” kõlab uhkelt küll.

Määruse artiklist 5 saame teada, et ümberasuja vara suhtes rakendatavat maksuvabastust ei kohaldata muuhulgas järgmise kauba suhtes: ameti või erialaga tegelemiseks vajalikud esemed, välja arvatud kaasaskantavad vahendid kunstiga, sealhulgas tarbekunstiga tegelemiseks. Inglise keeles on tekst järgmine: articles for use in the exercise of a trade or profession, other than portable instruments of the applied or liberal arts. Kui lugeda määruse soome- või saksakeelset teksti, saame teada, et liberal arts tähendab vabu elukutseid (advokaat, notar, arst jne), applied arts aga käsitöönduslikke elukutseid nagu puussepad, pottsepad jne.

Määruse artikkel 60 vabastab tollimaksust loomad, kes on ette valmistatud kasutamiseks laboratooriumis. Vaevalt et siin on silmas peetud valvekoera, pigem siiski katseloomi.

Määruse artikkel 90 kasutab sõnadepaari „monarhid ja riigipead”. Tegemist on väga huvitava konstruktsiooniga, sest näiteks „vanade liikmesriikide” keeltest vaid saksa ja taani keeles kasutatakse ühte sõna – „riigipead”, kõikides teistes keeltes aga tunnistatakse ka selliste monarhide olemasolu, kes ei ole riigipead. Oletatavasti võib mingis keeles „riigipea” tähendada valitavat riigipead ning ülejäänud on selle lihtsalt tuimalt ära tõlkinud, sisule tähelepanu pööramata.

Artiklist 91 leiame sellise reegli: Pädev asutus võib nõuda, et teatavad tooted tuleb maksuvabastuse kohaldamiseks muuta lõplikult kasutuskõlbmatuks rebimise, augustamise või selge ja kustutamatu märgistusega või mis tahes muul viisil, tingimusel et see ei hävita näidise olemust (does not destroy their character as samples). Arusaadav oleks ilmselt „... toode ei kaotaks oma kasutusotstarvet näidisena” või „... mis ei kahjusta toote kasutamist näidisena”. Saksa keeles muide eristatakse näidiseid (Muster) ja proove (Proben), inglise keeles aga mitte.

Artiklis 95 sisaldub nõue, et messidel ajutise esitluspaiga kasutamiseks kasutavad materjalid tuleb pärast kasutamist hävitada (... which are destroyed by being used). Sakslased ei ole nii destruktiivsed, sest nende tekstis piisab ka äratarvitamisest (verbrauchen) või ärakulutamisest (verwenden).

Määruse artiklis 113 defineeritakse mõistet „eramootorsõiduk”. Lähemal uurimisel saame teada, et jutt käib sõiduautost.

Tõeline pärl ootab meid artiklis 130, mis kõlab järgmiselt: Kui sama isiku suhtes saab käesoleva määruse eri sätete alusel kohaldada samal ajal nii impordi- kui ka eksporditollimaksuvabastust, kohaldatakse kõnealuseid sätteid rööbiti. (Where the same person simultaneously fulfils the conditions required for the grant of relief from import or export duties under different provisions of this Regulation, the provisions in question shall apply concurrently).

Siin on tõlkimisel tehtud korraga kaks põhimõttelist viga. Esiteks on raske ette kujutada, kuidas saaks „samal ajal” rakendada nii impordi- kui ka ekspordi maksuvabastust. See tähendaks, et ühte ja sama kaupa tuleb korraga importida ja eksportida.

Kui vedada kaupa tõepoolest „rööbiti” mööda piiri, siis võiks teoreetiliselt midagi taolist konstrueerida. Samuti ei ole ma eestikeelses kirjanduses veel lugenud midagi õigusaktide rööbiti kohaldamisest – neid kohaldatakse kas korraga, üheaegselt, samaaegselt või paralleelselt.

Pilk saksakeelsesse teksti annab ruttu selguse: jutt käib sellest, et kui isiku suhtes on võimalik rakendada korraga mitut impordi või ekspordi maksuvabastust, siis saab isik taotleda kõikide maksuvabastuste aluste rakendamist. Mõte on selles, et eri maksuvabastustel on erinevad tingimused – näiteks tihti nõutakse tolliasutuse kooskõlastust, kui kauba kasutusotstarve muutub jne. Seega võib isik olla huvitatud, et ta saaks rakendada mitut maksuvabastuse alust, sest ühe aluse hilisemal äralangemisel võivad teised kehtima jääda.

Lisaks sellele võib määrusest välja tuua suure hulga mõisteid, mis kõlavad pehmelt öeldes veidi naljakalt. Näiteks: kommertsmootorsõiduk, lisaeluase, mittetulunduslikul alal tegutsev juriidiline isik, õppetarbed, teenuskaubanduse üksus, eraasutus, abiühing, võõrustav asutus, mälestuskoosviibimine.

Samuti on kasutatud mitmeid termineid, mis võivad tavakeeles olla isegi sobivad, kuid õigusterminina ei lange kokku Eesti õiguses kasutatavatega – näiteks „tootmisvahend” „põhivara” asemel, „kinnisomand” „kinnisasja” asemel, (rahvusvaheline) „organ” „organisatsiooni” asemel, „konventsioon” „lepingu” asemel jne. Läbivalt oli tekstis probleeme mõistete „ettevõtja” ja „ettevõte”, samuti „avalik” ja „avalik-õiguslik” eristamisel. Plakateid ja reisijuhte nimetati määruses näiteks „dokumentideks”.

Toodud tähelepanekud puudutavad vaid murdosa nendest parandustest, mida me töö käigus tegelikult tegime. Soovi korral võib huviline ise võrrelda maksukogumikus avaldatud toimetatud teksti Eesti Õiguskeele Keskuse veebilehel kättesaadava ametliku tõlkega ja ise otsustada, kui palju tööd on vaja teha selleks, et iga eestlane võiks häbi tundmata lugeda kõiki eestikeelseid Euroopa Liidu õigusakte.

Kui kiiremas korras midagi ette ei võeta, siis kaob tõlkimise mõte üldse ära, sest õigusakti adressaat peab paratamatult eestikeelset teksti kasutama „rööbiti” mõne muu tõlkega, et mitte teksti sisust valesti aru saada. Ma julgeks loota, et eesti keel on ära teeninud selle au, et jääda püsima ka Euroopa Liidu kantseliidi vohamise ja masintõlke ajastul.

Parafraseerides Kristjan Jaak Petersoni, lõpetan oma artikli küsimusega: Kas siis selle maa keel tõlketuules ei või Euroopani tõustes üles igavikku omale otsida?

Lasse Lehis

vabakutseline käsitööhuviline


[1] Vt Kommenteeritud maksuseadused 2005, käibemaksu rakendusakt KMS 17 lk 667-712.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo