Maksumaksja portaal - Öeldud — tehtud? EML, Lasse Lehise kommentaar - 2010 > juuni/juuli (nr 6/7) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2010 > juuni/juuli (nr 6/7) > Öeldud — tehtud? EML, Lasse Lehise kommentaar
Öeldud — tehtud? EML, Lasse Lehise kommentaar

3. juunil võttis Riigikogu vastu pikalt menetletud seaduseelnõu 180 SE, niinimetatud investeerimiskontode eelnõu. See on olnud Riigikogu menetluses juba 2007. aasta lõpust alates ning seda on kaks korda tervikuna ringi tehtud. EML on korduvalt esitanud ka omalt poolt ettepanekuid ning avaldanud kahtlust, et uus süsteem tuleb siiski liiga keerukas ega saavuta soovitud eesmärki. Avaldame siinkohal mõned „viimase vaatuse” materjalid, et lugeja saaks ise hinnata, kas tehtu vastab öeldule.

Väljavõte Reformierakonna pressiteatest

www.reform.ee

13.01.2010

Ansipi sõnul soovib Reformierakond sel aastal vähendada maksukoormust ja viia läbi rida reforme majanduskeskkonna parandamiseks. Inimeste ja ettevõtete maksukoormuse vähendamiseks soovib Reformierakond vastu võtta seadused, mis vabastavad eraisikute väärtpaberiinvesteeringud tulumaksust ning kehtestavad sotsiaalmaksule ülempiiri. Ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks peab Reformierakond oluliseks vastu võtta seadusemuudatused, mis võimaldaksid asutada äriühinguid ka ilma kapitali sissemakseta.

Väljavõte Mart Laari kõnest Isamaa ja Res Publica Liidu üldkogul

www.irl.ee

31.01.2010

Eesti maksukoormus on praeguseks tõusnud lakke ning ähvardab rahvuslikku konkurentsivõimet. Selle tõus tuleb peatada. Selleks IRL:
blokeerib iga ettepaneku maksukoormuse tõstmiseks uute maksude kehtestamise, olemasolevate tõstmise või maksusoodustuste kaotamise teel;
algatab müügimaksu tühistamise;
tahab kehtestada sotsiaalmaksule ülempiiri;
tahab vabastada eraisikute väärtpaberiinvesteeringud tulumaksust.


Samal teemal MaksuMaksjas varem ilmunud:

Mida on oodata 2009. a tulumaksuseaduselt? Hiie Marrandi 2008, 1, lk 30-37
 
Kaduma läinud eelnõu nr 180. Ausal leidjal palutakse teatada Riigikogu
rahanduskomisjoni. EML, 2008, 12, lk 22-23
 
Milliseks kujuneb maksuaasta 2010? Lasse Lehis, 2010, 2, lk 6-7
 


Väljavõtted tulumaksuseaduse muutmise seadusest

Riigikogus 03.06.2010 vastu võetud seaduseelnõu 180 SE

1. Investeerimiskontot puudutavad eeskirjad

TuMS § 171. Tulu finantsvaralt

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud finantsvaralt (edaspidi finantsvara) saadud kasult või tulult tekkivat tulumaksukohustust võib §-s 172 sätestatud tingimuste täitmisel edasi lükata.

(2) Finantsvarana käsitatakse:

1) väärtpaberit, mida pakutakse lepinguriigis või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigis avalikult väärtpaberituru seaduse või vastava välisriigi õigusaktide tähenduses;

2) väärtpaberit, mis on võetud kauplemisele punktis 1 nimetatud riigi reguleeritud väärtpaberiturul või mitmepoolses kauplemissüsteemis (edaspidi käesolevas paragrahvis turg) või mille kohta on esitatud taotlus kauplemisele võtmiseks sellisel turul tingimusel, et selle turu üle teostatakse finantsjärelevalvet ning see turg on selle riigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt korraldatav ning selle vahendusel on avalikkusel võimalik omandada ja võõrandada väärtpabereid;

3) punktidega 1 ja 2 hõlmamata investeerimisfondi aktsiat või osakut investeerimisfondide seaduse tähenduses või punktis 1 nimetatud välisriigis asutatud sellise investeerimisfondi aktsiat või osakut, mille üle teostatakse finantsjärelevalvet;

4) punktis 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutuses või krediidiasutuse nimetatud riigis asuvas püsivas tegevuskohas avatud hoiust, millelt makstav intress on § 17 kohaselt tulumaksuga maksustatav;

5) alates 2010. aasta 1. augustist sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingut, mille alusvaraks on punktides 1–4 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud finantsvara ning mis on sõlmitud punktis 1 nimetatud riigi kindlustusandjaga;

6) punktidega 1 ja 2 hõlmamata tuletisinstrumenti, mille osapooleks on punktis 1 nimetatud riigi residendist fondivalitseja, investeerimisühing või krediidiasutus ning mille alusvaraks on punktides 2 kuni 4 nimetatud finantsvara;

7) punktidega 1 ja 2 hõlmamata lühiajalist võlaväärtpaberit, kui võlaväärtpaber on likviidne ja selle väärtus on igal ajal täpselt määratletav ning selle on emiteerinud punktis 1 nimetatud riigi resident, kes vastab investeerimisfondide seaduse § 257 lõike 2 punktides 1 kuni 3 sätestatud tingimustele.

(3) Finantsvarana käsitatakse ka lõike 2 punktis 1 nimetamata riigi turul kauplemisele võetud väärtpaberit ja investeerimisfondi aktsiat või osakut tingimusel, et:

1) selle turu või investeerimisfondi üle teostatakse finantsjärelevalvet ja

2) maksumaksja teeb finantsvaraga seotud tehingu väärtpaberituru seaduse §-s 43 nimetatud investeerimisteenuse osutamise raames lõike 2 punktis 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutuse, investeerimisühingu või fondivalitsejaga.

(4) Finantsvara soetamisena käsitatakse ka pärast hoiuse- või kindlustuslepingu sõlmimist selle alusel tehtavaid sissemakseid.

(5) Finantsvara peab vastama lõikes 2 või 3 sätestatud tingimustele finantsvara soetamise ajal.

(6) Finantsvara suhtes sätestatut kohaldatakse ka vara suhtes, mis soetati finantsvarana, kuid mis selle vara võõrandamise, sellelt tulu saamise või lepingu lõppemise ajal ei vasta finantsvarale käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.

(7) Finantsvarana ei käsitata kogumispensioni kindlustuslepingut ega pensionifondi osakut (§ 28 ja § 281).

TuMS § 172 Investeerimiskonto

(1) Tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb:

1) finantsvara soetada üksnes selleks krediidiasutuses või krediidiasutuse püsivas tegevuskohas avatud rahakontol (edaspidi investeerimiskonto) oleva raha eest ja

2) finantsvaralt saadud tulu kanda viivitamatult investeerimiskontole.

(2) Lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata finantsvara vahetamise korral.

(3) Investeerimiskonto võib avada § 171 lõike 2 punktis 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutuses või krediidiasutuse nimetatud riigis asuvas püsivas tegevuskohas.

(4) Investeerimiskontolt väljamakse tegemisel maksustatakse summa, mille võrra kõikidelt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad selle väljamakse järgselt kõikidele investeerimiskontodele tehtud sissemaksete jääki. Sissemaksete jääk arvutatakse pärast iga sisse- ja väljamakset, liites sissemakse eelnevale jäägile või lahutades väljamakse eelnevast jäägist.

(5) Investeerimiskonto väljamaksena käsitatakse kõiki investeerimiskontolt tehtud kandeid, millega ei soetata finantsvara või millega ei kanta raha üle teisele investeerimiskontole. Väljamaksena käsitatakse ka §-s 171 nimetatud tulu, mida ei kanta käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohaselt investeerimiskontole.

(6) Investeerimiskonto sissemaksena käsitatakse kõiki investeerimiskontole tehtud kandeid. Sissemaksena käsitatakse ka §-s 171 nimetatud tulu, kui see on tulumaksuga maksustatud, ja enne konto investeerimiskontona kasutusele võtmist sellel olevat jääki. Sissemaksena ei käsitata finantsvaralt saadud maksustamata tulu ega raha, mis kanti üle teiselt investeerimiskontolt.

(7) Finantsvara soetamise ja võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulu käsitatakse investeerimiskonto sissemaksena, kui seda ei ole juba arvestatud sissemakse osana.

(8) Pärandina või kinke teel saadud finantsvaralt saadud tulult tekkiva tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb nimetatud finantsvara soetamismaksumus deklareerida tuludeklaratsioonis investeerimiskonto sissemaksena.

(9) Kui investeerimiskonto sulgemisel ei kanta sellel olevat raha teisele investeerimiskontole, siis käsitatakse seda investeerimiskonto väljamaksena. Viimase investeerimiskonto sulgemise ajal alles oleva finantsvara soetamismaksumuse võrra vähendatakse investeerimiskonto sissemaksete jääki.

(10) Kahju, mis tekkis investeerimiskontol olnud raha eest soetatud väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite võõrandamisest, deklareeritakse investeerimiskonto väljamaksena.

(11) Kui § 39 lõikes 11 nimetatud väärtpaber soetati investeerimiskontol olnud raha eest, deklareeritakse samas lõikes nimetatud kahju investeerimiskonto väljamaksena.

(12) Investeerimiskontol olevat raha ei või kasutada kohustuste tagatisena, mis ei ole seotud finantsvara soetamisega.

(13) Lõikes 12 nimetatud tingimuse mittetäitmise korral ei saa finantsvaralt saadavalt kasult või tulult tekkivat maksukohustust edasi lükata. Sellisel juhul deklareeritakse sellel investeerimiskontol oleva raha jääk väljamaksena. Investeerimiskonto väljamaksena deklareeritakse ka sellel kontol olnud raha eest soetatud alles oleva finantsvara soetamismaksumus.

(14) Lõigetes 9 ja 13 nimetatud juhtudel ei käsitata finantsvara investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvarana.

TuMS § 39 lg 1:

(1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju. Väärtpaberite võõrandamisest saadud kahjuna käsitatakse ka § 15 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul saadud kahju. Kahju, mis tekkis väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (§ 8) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite võõrandamisest või §-s 172 nimetatud investeerimiskontol olnud raha eest soetatud väärtpaberite võõrandamisest, maha ei arvata.

TuMS § 61 lõiked 38-40:

(38) Paragrahvi 171 lõike 2 punktis 5 nimetatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tehtud sisse- ja väljamaksete vahe 2010. aasta 31. detsembri seisuga või selleks kuupäevaks kogunenud kogumisreservi väärtuse võib deklareerida investeerimiskonto 2011. aasta sissemaksena. Sellist finantsvara käsitatakse investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvarana.

(39) Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud finantsvaralt saadava kasu või tulu korral tekkiva tulumaksukohustuse edasilükkamiseks deklareeritakse väärtpaberite soetamismaksumus või hoiustatud summa investeerimiskonto 2011. aasta sissemaksena. Sellist finantsvara käsitatakse investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvarana.

(40) Eelnevatest maksustamisperioodidest edasi kantud väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju võib deklareerida investeerimiskonto 2011. aasta sissemaksena. Sissemaksena deklareeritud summat väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha ei arvata.

2. Muud sätted:

Intresside maksuvabastuse piiramine

TuMS § 17. Intress

(1) Tulumaksuga maksustatakse laenult, väärtpaberilt, liisingult, hoiuselt või muult võlakohustuselt saadud intress, sealhulgas selline võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral makstavat viivitusintressi (viivist) intressina ei käsitata.

(2) Tulumaksuga ei maksustata lepinguriigi residendist krediidiasutuse või krediidiasutuse lepinguriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel hoiuselt saadud intressi.

(3) Lõikes 2 sätestatut ei kohaldata intressile:

1) mis osaliselt või täielikult sõltub väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu instrumendi või selle alusvara väärtusest või selle muutusest või

2) mida saadakse raha hoiustamise eest §-s 172 nimetatud investeerimiskontol.

TuMS § 61 lg 37:

(37) Tulumaksuga ei maksustata lepinguriigi residendist krediidiasutuse või krediidiasutuse lepinguriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel hoiuselt kuni 2013. aasta 31. detsembrini makstud § 17 lõike 3 punktis 1 nimetatud intressi, kui see on saadud enne 2011. aasta 1. jaanuari hoiustatud summalt, mida ei ole deklareeritud investeerimiskonto sissemaksena.

Investeerimisriskiga elukindlustuse maksuvabastuse kaotamine

TuMS § 20 lõiked 3 ja 31, § 61 lg 7 (kehtib alates 01.08.2010):

(3) Tulumaksuga maksustatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summat ei maksustata, kui see makstakse välja pärast 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest ja kindlustusleping on sõlmitud enne 2010. aasta 1. augustit.

(31) Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmakseid on ühel või mitmel maksustamisperioodil maksumaksja tulust maha arvatud täiendava kogumispensioni kindlustusmaksena (§ 28), maksustatakse väljamaksed § 21 alusel.

(7) Enne 2001. aasta 1. jaanuari sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel välja makstud summat tulumaksuga ei maksustata.

TuMS § 20 lõige 3 (kehtib alates 01.01.2024)

(3) Tulumaksuga maksustatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed.

TuMS § 61 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.


Kommentaar

Investeerimiskonto vs äriühing

Lasse Lehis

EML juhatuse liige

Kuigi seaduseelnõu 180 SE vastuvõtmise ajal kostis Riigikogu kõnetoolist lausa rõõmuhõiskeid selle kohta, et enam pole vaja kasutada väärtpaberite haldamiseks äriühingut, sest uus ja edumeelne investeerimiskonto süsteem annab sama tulemuse. Kas ikka annab? Järgnevalt toon ära mõned põhilised erinevused, mille pinnalt siis igaüks ise otsustab, kas jalgpall on parem kui seks või vastupidi. Või äkki harrastada mõlemat korraga?

Füüsilise isiku investeerimiskonto eelised

  • Ei ole vaja pidada tekkepõhist raamatupidamist ega koostada aastaaruandeid.
  • Investeerimiskontolt saab raha alati sobival hetkel välja võtta, ei pea vormistama kasumi jaotamist ega dividendide maksmist.
  • Füüsilisele isikule säilib hoiusintresside maksuvabastus.
  • Füüsilise isiku tulust saab maha arvata maksuvaba tulu ja teha muid mahaarvamisi (eluasemelaenu intressid jne), mida dividendide maksustamisel arvesse võtta ei saa.

Äriühingu eelised

  • Puuduvad investeerimispiirangud — teenitud tulu saab maksuvabalt investeerida mis tahes riiki ja mis tahes varasse (sh kinnisvara, laenud, osalused suletud tüüpi äriühingutes jne), samuti võib näiteks väärtpaberite võõrandamisest saadud tulu investeerida muusse ettevõtlusse ja vastupidi.
  • Tulust saab maha arvata mitte ainult konkreetsete väärtpaberitehingutega seotud kulud, vaid ka kõik muud kulud, näiteks väärtpaberikonto avamise ja hooldamise tasud, investeerimisportfelli haldamise tasud, investeerimisalase teabe hankimise kulud, aga ka näiteks väärtpaberite soetamiseks võetud laenu intressid jne.
  • Investeerimistegevuse kahjumeid saab maha arvata muude tegevusalade kasumist ja vastupidi.
  • Lisaks väärtpaberi võõrandamisest saadud kahjule saab arvesse võtta ka muid kahjusid, näiteks emitendi pankrotistumisest tekkinud kahjud, lootusetud laenunõuded, täitmata optsioonid, leppetrahvid jne.

Siin toodud erisused puudutavad ainult raamatupidamist ja maksustamist. Lisaks võib olla veel mitmesuguseid tehnilisi erinevusi, mida ma ei ole kogemuste puudumisel pädev kommenteerima (näiteks võivad füüsilistele ja juriidilistele isikutele kehtida erinevad teenustasude määrad, juriidilisel isikul võib olla raskem välismaal pangakontot avada või tehinguid teha), kuid need erinevused peaksid olema ületatavad omavahelise lepinguga, mille kohaselt soodsamas staatuses isik hoiab teise isiku vara enda nimel. Sellist lepingut tuntakse Eestis komisjonilepingu nime all ja kui füüsiline isik ei saa väärtpaberi hoidmise teenusest ise mingit tulu (st annab kõik „võidud” üle juriidilisele isikule), ei teki tal ka tulumaksukohustust.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo