Maksumaksja portaal - Uus töölepingu seadus — ise veel ei kehtigi, aga juba muudetakse. Gaily Kuusik - 2009 > juuni/juuli (nr 6/7) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > juuni/juuli (nr 6/7) > Uus töölepingu seadus — ise veel ei kehtigi, aga juba muudetakse. Gaily Kuusik
Uus töölepingu seadus — ise veel ei kehtigi, aga juba muudetakse. Gaily Kuusik

Sotsiaalministeerium on ette valmistanud eelnõu, milles nähakse ette rida muudatusi 1. juulil jõustuvasse töölepingu seadusesse. Eelnõu on Riigikogu menetluses numbriga 518 SE ja see on kavandatud jõustuma koos seaduse endaga 1. juulist.


Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk lükata edasi riigieelarve koormust suurendavate sätete jõustumisaeg aastani 2012 ning lisaks tavapärane kiirustamisest tekkinud vigade parandus, mida bürokraatide keeles nimetatakse “tehnilisteks muudatusteks, mis välistavad mitmeti tõlgendamise võimalused ja täpsustavad sätete mõtet“.

Maksude “imesäte” kaob

Üks “tehniline” muudatus on näiteks § 29 lg 7 kehtetuks tunnistamine. See säte näeb ette, et kui tööandja ei ole täitnud seadusest tulenevat kohustust pidada töötaja töötasult kinni maks ja makse ning töötajal tekib seetõttu kohustus maks ja makse tasuda, võib töötaja tööandjalt nõuda tasutud maksu ja makse hüvitamist. See säte on tekitanud palju mõistmatust ja segadust[1], mis on lõpuks arusaadavaks muutunud ka Sotsiaalministeeriumile. Nii on eelnõu seletuskirjas tõdetud, et TLS § 29 lõike 7 mõte ei anna töötajatele täiendavat kaitset ega oma sisulist tähendust, kuna olukorras, kus tööandja ei ole oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud, lasub vastutus ja seega ka tulumaksu maksmise kohustus tööandjal. Eesti maksuseadused ei näe ette juhtu, kus töötaja võiks vastutada tööandja maksukohustuse eest. Tööandjal on tulumaksuseaduse § 40 alusel kohustus töötaja töötasult kinni pidada tulumaks, kanda kinnipeetud tulumaks üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole ning esitada Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioon, kus näidatakse ära töötasu ja kinnipeetud tulumaksu summad.

Öötöö piirangud

Muudatusi tehakse ka §-s 50, mis puudutab öötööd ja selle ajalisi piiranguid. Esmalt vahetatakse lõigete 1 ja 2 asukohad, kuna avastati, et lg 2 on sisult üldnorm ja lg 1 erinorm. Lugejatele võib esialgu selgusetuks jääda, mis vahe nendel lõigetel sisuliselt üldse on – tunduvad need ju üsna sarnased. Muudetud § 50 lg 1 sätestab, et kokkulepe, mille kohaselt töötaja, kes töötab ööajal vähemalt 3 tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt 1/3 oma iga-aastasest tööajast (öötöötaja), kohustub töötama keskmiselt rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul 7-päevase arvestusperioodi kohta, on tühine. TLS § 50 lg 2 aga sätestab, et kokkulepe, mille kohaselt öötöötaja, kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, kohustub töötama rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul, on tühine.


Sisuline vahe nendel kahel sättel on aga tegelikult täiesti olemas ja see peitub sõnas “keskmiselt”. See tähendab, et üldnormis – lg-s 1 – sätestatakse, et öötöö puhul ei tohi keskmine tööaeg nädalas ületada iga 24 tunni kohta 8 tundi. Seega võib siin olla ka olukordi, kus töötajat saab öötööle rakendada ka näiteks nii, et kahel päeval teeb töötaja tööd järjest 12 tundi ja kolmas päev on töötajal vaba.

Samas olukorras, kus töökeskkonnas on ohutegureid, mis võivad mõjutada töötaja tervist, näiteks töö kaevanduses või töö kemikaalidega, ei tohi öötöö puhul ühelgi tööpäeval rakendada töötajat 24 tunni jooksul tööle enam kui 8 tundi.


Samasse paragrahvi lisatakse muudatustega veel täiendavalt lõiked 4 ja 5. Lg 4 kohaselt võib öötöö piirangust teha erandeid töölepingu või kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta[2] art 17 lg-s 3 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa TLS § 46 lg-s 1 toodud piirangut.[3] Lg 5 kohaselt arvatakse § 50 lg-s 1 nimetatud juhul öötöötaja keskmise tööaja arvutamisel 7-päevasest arvestusperioodist välja 24-tunnine periood iganädalast puhkeaega.


Eelnõu seletuskirja kohaselt lubab viidatud direktiivi art 17 lg 3 teha erandeid, kui töötaja töö- ja elukoht asuvad üksteisest kaugel või töötaja erinevad töökohad on üksteisest kaugel. Piirangust võib kõrvale kalduda turvamis- ja järelevalvetoimingute puhul, mis nõuavad vara ja isikute kaitsmiseks pidevat kohalolekut, eriti turvameeste ja majahoidjate või turvafirmade puhul.


Samuti on erandid lubatud tegevuste puhul, mis nõuavad teenuse või tootmise pidevat jätkumist, eriti vastuvõtu, ravi või hooldamisega seotud teenused, mida osutatakse haiglates või samalaadsetes asutustes, k.a arstide töö koolitusel, hooldekodudes ja vanglates; sadama- või lennuväljatöö; ajakirjandus, posti- ja telekommunikatsiooniteenused, kiirabi, tuletõrje ja kodanikukaitseteenused; gaasi, vee ja elektrienergia tootmine, edastamine ja jaotamine, majapidamisjäätmete kogumine ja põletustehased; tööstusharud, kus ei saa tööd katkestada tehnilistel põhjustel; teadus- ja arendustegevus; põllumajandus; reisijateveoga seotud tööd.


Lisaks eelnimetatule võib erandeid kohaldada seal, kus on ette näha tegevuse aktiveerumist, eriti põllumajanduses, turismis, postiteenuste osutamisel. Raudteeveol on erisused lubatud töötajatel, kelle tegevus on katkendlik, kes veedavad tööaja rongides või kelle tegevus on seotud vedude sõiduplaaniga ning liikluse pidevuse ja korrapärasuse tagamisega. Lisaks eelöeldule lubab direktiiv teha öötöö piirangust erisusi direktiivi 89/391/EMÜ art 5 lg-s 4 kirjeldatud asjaoludel ja õnnetusjuhtumite või ähvardava õnnetuste ohu korral.


Eelnõu seletuskirja kohaselt vastab TLS § 50 lg 5 direktiivi 2003/88/EÜ art 16 c lg-le 2. Direktiivi art 16 c lg 2 kohaselt tuleb öötöö piirangu korral öötöötaja keskmise tööaja arvestamisest välja jätta 24-tunnine periood iganädalast puhkeaega. See tähendab, et enne TLS § 50 lg-s 2 toodud keskmise tööaja arvutamist tuleb 7-päevasest arvestusperioodist lahutada 24-tunnine ajavahemik.

Veel muudatusi

Põhipuhkuse andmise ja puhkuse aegumise sättesse (§ 68 lg 6) lisatakse, et aegumine katkeb ka olukorras, kus töötaja kasutab lapsendaja puhkust. Selline muudatus on tingitud võrdsest kohtlemisest ning seaduselooja on sätte täiendamisega parandanud oma varasemat praaki. Sisuliselt on nii lapsendajapuhkus kui ka rasedus- ja sünnituspuhkus analoogsed.


Ka § 78 lõike 3 muudatus on tingitud sellest, et seaduselooja on mõistnud –- normi üheselt arusaadavuse huvides peab see olema selge. Algtekstist võis aru saada, et tööandjal on õigus töötaja nõusolekuta teha palgast kinnipidamisi töötajale makstud ettemakse osas üksnes siis, kui tööleping lõpetatakse. Muudatusega on sätte sõnastust parandatud ja nüüd võib üheselt aru saada, et tööandjal on alati õigus töötaja palgast ettemaksed kinni pidada, ka siis, kui tööleping on täiesti kehtiv ja töösuhe jätkub.


Täpsustav muudatus puudutab ka TLS § 93 lõiget 1. Lõikesse on lisatud pankroti raugemine. Pankroti raugemisel ei ole võimalik töötamist jätkata, mis tähendab, et ka siis peab olema võimalik töötajat koondada ja ka siis on töötajal õigus koondamishüvitistele.

Töölepingu lõpetamise korras tehakse samuti täpsustusi. Esialgselt oli seaduses säte, et töötaja peab juhul, kui ta ei ole töölepingu ülesütlemisega nõus, esitama kohtule või töövaidluskomisjonile hagi 30 päeva jooksul. Tööandjale aga polnud samasugust ajalist piirangut kehtestatud. Selline erisus ei ole põhjendatud, mistõttu on eelnõus TLS § 105 muudetud ja ebavõrdne kohtlemine kaotatud. Samasugune muudatus tehakse ka §-s 106.


Tähtajalise lepingu ennetähtaegne lõpetamine on muudatuste näol saanud selgema ja arusaadavama vormi. Ministeerium on isegi mõistnud, et sõnapaar „lepingu lõpetamine“ võib saada tõlgendamisel väga erinevaid sisulisi tähendusi. Seepärast on ka muudatuse sõnastusse pandud konkreetselt ja arusaadavalt ennetähtaegne ülesütlemine. Aitäh. Seega tuleb enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud tähtajalise töölepingu ennetähtaegsele ülesütlemisele pärast 2009. aasta 1. juulit kohaldada töölepingu seaduses tähtajatu töölepingu ülesütlemise kohta sätestatut. See tähendab, et tähtajalise lepingu ülesütlemisel pärast 1. juulit tuleb lähtuda TLS § 87jj ja seda saab teha üksnes töölepingu seaduses ette nähtud mõjuval põhjusel, järgides sealjuures ettenähtud etteteatamistähtaegu.

Uus töölepingu seadus läheb seniselt tööaasta põhiselt puhkusearvestuselt üle kalendriaasta põhisele puhkusearvestusele. Sellest tulenevalt on ka töölepingu seadusesse tehtud selguse huvides parandus. TLS § 138 lg 1 kohaselt tasaarvestatakse enne 2010. aasta 1. jaanuari välja töötatud kasutamata või ärakasutatud väljatöötamata puhkus 2010. kalendriaasta puhkusenõudega 2010. aasta jooksul.


Eelnõu seletuskiri täpsustab, et enne 2010. aasta 1. jaanuari väljatöötatud kasutamata või ärakasutatud väljatöötamata puhkus tasaarvestatakse 2010. kalendriaasta puhkusenõudega. Näiteks kui töötaja on 2010. aasta 1. jaanuariks väljatöötanud 10 päeva puhkust, kuid on jätnud selle kasutamata, liidetakse tema saadaolev puhkus 2010. aasta kalendriaasta puhkusele. Kui töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva, siis on töötajal tasaarvestamise tulemusena õigus saada 2010. aastal 38 (28+10) kalendripäeva puhkust. Kui töötaja on enne 2010. aasta 1. jaanuari välja võtnud 10 päeva puhkust, mida ta ei ole veel välja teeninud, on töötajal tasaarvestamise tulemusena õigus saada 2010. aastal 18 (28-10) kalendripäeva puhkust.

Raha ei ole

Lõpuks aga jõuame ka muudatuste peamise osani ja koalitsiooni lagunemise tegeliku põhjuseni – hüvitiste maksmise edasilükkamiseni. Nimelt muudeti seaduse viimast, 190. paragrahvi. Esialgu seaduse eelnõud lugedes ei osanud arvatagi, et need muudatused võiksid seadusekeeles nii lühikesed olla. Eelnõu kohaselt: käesoleva seaduse § 134 jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril. Käesoleva seaduse § 60 teine lause, § 63 lõige 1 ja § 177 punkt 8 jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril.


Seletuskirja kohaselt jääb kehtima kohustus pidada ja täita tööraamatuid, sest tööraamatute andmete kandmine pensionikindlustuse registrisse lükatakse 2011. aasta 1. jaanuarini. Sest raha ei ole. Lapsepuhkuse töötasu alammäära alusel tasustamine ja isapuhkuse hüvitamine riigieelarve vahenditest ning töötutoetuse tõus lükatakse edasi 2012. aasta 1. jaanuarini. See tähendab, et jätkatakse vana korraga – kuni aastani 2012 jääb laste eest puhkuse päevade hüvitise suuruseks 66 krooni iga kalendripäeva eest[4] ja isapuhkus jääb tasustamata puhkuseks. Töötutoetuse päevamääraks jääb 32,90 krooni.[5] Sest raha ei ole.

Töötuskindlustuse seaduse muudatused

Lisaks töölepingu seaduse muutmise eelnõule on Riigikogus juba esimese lugemise läbinud ka töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (512 SE). Tegemist oli eelnõuga, mis jäi sotside vastuseisu tõttu valitsuse heakskiiduta ja esitati seetõttu otse Riigikogule. Eelnõu korrigeerib mitmeid 1. juulil 2009 kehtima hakkavaid TKindlS muudatusi[6], kuid Eesti “hea seadusloome tava” kohaselt on eelnõu lõppu haagitud rida olulisi töölepingu seaduse muudatusi.


Muudatused on loomulikult seotud hüvitiste suurustega. Isikud, kes lahkuvad töölt omal soovil, jäävad ilma algselt neile lubatud õigusest töötuskindlustushüvitisele (eelnõu § 1 p 1). Samuti jääb ära lubatud töötuskindlustushüvitise määra tõus 70% ja 50% peale.

Töötuskindlustushüvitise suuruseks jääb endiselt 50% eelneva 9 kuu keskmisest tasust esimese 100 päeva jooksul ja 40% keskmisest tasust järgmise 260 päeva jooksul. Töötuskindlustushüvitise miinimummäär jääb samuti muutumatuks ja on seotud töötutoetuse päevamääraga 32.90 krooni.


Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik tekstilised muudatused tulevad uue seaduse paremale mõistmisele ainult kasuks. Tore, et seaduseloojad on lõpuks ka oma tööd lugema hakanud ja praktikuid kuulanud – parem hilja kui mitte kunagi. Kahju ainult, et see kõik toimub meil ikka alles siis, kui seadus juba valmis ja Riigikoguski heakskiidu saanud, eriti arvestades, et uut töölepingu seadust on nii kaua vormitud. Samas ei ole need muudatused ilmselt kaugeltki mitte viimased. Hüvitiste edasilükkamist ma ei kommenteeri, las see jääda poliitikute mängumaaks.


Gaily Kuusik

EML jurist



[1] Vt Uus töölepingu seadus – palju häid mõtteid igale maitsele. – MaksuMaksja 2009, nr 5, lk 11-13.

[2] Avaldatud Euroopa Liidu õigusaktide portaalis EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm.

[3] Tööaeg nädalas ei tohi keskmiselt ületada 48 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul.

[4] Vabariigi Valitsuse 28.08.2001 määruse nr 287 § 2 lg 2. – RT I 2001, 72, 442; 2008, 6, 44; 2009, 8, 54.

[5] 2009. aasta riigieelarve seaduse § 3 lg 6 p 4. – RT I 2008, 60, 332; 2009, 15, 93.

[6] Töötuskindlustuse seaduse 1. juuli 2009 tervikteksti (ilma praeguses artiklis kajastatud muudatusteta) vt ka Lasse Lehis. Töötuskindlustuse seaduse kommentaarid. – Eesti maksuseadused koos rakendusaktidega, 2009, lk 159-194.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo