Maksumaksja portaal - Avalik teenistus või avalik maja? Lasse Lehis, Riigikogu sotsiaalkomisjon - 2009 > juuni/juuli (nr 6/7) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > juuni/juuli (nr 6/7) > Avalik teenistus või avalik maja? Lasse Lehis, Riigikogu sotsiaalkomisjon
Avalik teenistus või avalik maja? Lasse Lehis, Riigikogu sotsiaalkomisjon

Justiitsministeerium on ette valmistanud ja e-õiguses kooskõlastamiseks avaldanud lisaeelarvega seotud seaduseelnõud (registreerimisnumber 10.2-1/6348). Kõige erutavam säte sellest paketist on kindlasti avaliku teenistuse seaduse täiendamine §-ga 392, mis lubab ametniku palka vähendada. Kuid lisaks sellele on eelnõus veel paar huvitavat sätet.

Tunnistatakse kehtetuks § 46, mis lubab maksta ametnikule niinimetatud 13. palka ehk puhkusetoetust. Tõeline pärl on § 461 lisamine, mis kõlab järgmiselt: Teenistujale ei tohi ette näha sellise toetuse ega lisatasu maksmist, mille maksmine ei tulene seadusest või seaduse alusel kehtestatud määrusest. Seletuskiri seletab seda muudatust nõndamoodi: Silmas on peetud toetusi, mis nähakse ette asutuste palgajuhendis eraeluliste sündmuste puhul (lapse sünd, perekonnaliikme matus, juubel, abielu). Eelpool kirjeldatud toetuste (sh puhkusetoetuse) maksmise osas puudub isikul õiguspärane ootus. Riigi raskes majanduslikus olukorras on põhjendatud, et täiendavaid toetusi ega soodustusi ette ei nähta. Siin tekib vaid küsimus, kes ja mis alusel lubas taolisi lisatasusid varem maksta ja kas avalik teenistus on oma olemuselt töösuhe või sotsiaaltoetus.

Üks huvitav muudatus veel. ATS § 131 saab uue lõike 11: Kui ametiasutuse likvideerimise või ametikoha koondamise tõttu ametist vabastatud ametnik nimetatakse ametisse teisele ametikohale samas ametiasutuses või sama haldussala ametiasutuses, enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem ta uuesti teenistusse asus, võrreldes hüvitise maksmisel aluseks olnud ajavahemikuga.

Kellel on raskusi tekstist arusaamisega, leiab jällegi abi seletuskirjast: Vajaduse sellise muudatuse järele on toonud ATS rakenduspraktika, kus koondamishüvitise eesmärk on muutunud. Koondamishüvitise eesmärgiks on kompenseerida ametnikule sissetuleku kaotus. Seega kui isik näiteks koondatakse ja kehtiva ATS § 131 järgi pakutakse talle ametiasutuses kindlat ametikohta ning kui ta ei võta seda vastu, on tal õigus koondamishüvitis alles jätta, kui ta asub tööle samasse ametiasutusse teise osakonda. Seega ei vasta see koondamishüvitise eesmärgil, kuna isik asub uuesti teenistusse ning tal tekib uuesti igakuine sissetulek.

Tõesti sensatsiooniline avastus! Kas mõnes eraettevõttes on keegi kunagi tulnud selle peale, et võiks töötaja kõigepealt ära koondada ja siis kohe uuesti teise osakonda tööle võtta? Võib-olla tõesti on juhtunud näiteks nii, et ootamatult on saadud uusi kliente ja tekkinud vajadus koondatud töökohad taastada. Kuid sel juhul võib arvata, et pooled lepivad ise kokku koondamishüvitise vähendamises. Aga asjaolu, et riigiasutustes makstakse tuima näoga koondamistasusid ametnikele, kelle kohta on juba ette teada, et nad jäävad tegelikult samale tööle edasi, viitab küll sellele, et meil on vaja teha midagi enamat kui lihtsalt uus avaliku teenistuse seadus või uus palgakorraldus.

Sellisel tasemel sigadust, nagu ilmneb allpool toodud kirjavahetusest Tööturuameti likvideerimise kohta, saab kompenseerida vaid millegi sellisega, mille kohta erialakeeles öeldakse “kiireloomulised personalipoliitilised meetmed koos täiendavate deebetkannetega palgaarvestuses”.


Lasse Lehis

EML juhatuse esimees



EML ettepanek Riigikogu sotsiaalkomisjonile

18.12.2008

Sotsiaalkomisjoni menetluses on tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (399 SE). Eelnõu kohaselt ühendatakse Tööturuamet ja Eesti Töötukassa.

Eesti Maksumaksjate Liit teeb ettepaneku kaaluda eelnõu muutmist selliselt, et ühinemise tulemusel tekkiv asutus oleks valitsusasutus, mitte avalik-õiguslik juriidiline isik.

Senine kogemus näitab, et avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevus on oluliselt läbipaistmatum ja kontrollimatum kui riigiasutuste tegevus. Sotsiaaldialoogi partnerid saavad osaleda töötuskindlustuse alaste otsuste tegemisel ka ilma selleta, et nimetada neid juriidilise isiku nõukoguks ja maksta neile omavaheliste vestluste korraldamise eest tasu.

EML arvates on töötuskindlustuse rahade haldamine ja kindlustusväljamaksete alase tegevuse korraldamine rohkem sarnane pensionikindlustusega, mida korraldab edukalt riigiasutus ja mille puhul ei ole tarvidust juriidilist isikut moodustada. Töötukassa senised saavutused raha haldamisel on tulemuste osas igati võrreldavad Eesti Kultuurikapitali kunagise juhi saavutustega. Mõistlik oleks raha haldamine anda üle Riigikassale.

EML arvates läheb ühendasutuse moodustamine vastuollu töötuskindlustuse kui sundkindlustuse sihtotstarbelise iseloomuga, sest sundkindlustusmaksetest hakatakse edaspidi osaliselt finantseerima riigi täidesaatva võimu funktsioonide täitmist, mida tuleks finantseerida maksutuludest. EML arvates on lubamatu kasutada töötuskindlustuse reserve riigieelarve puudujäägi katteks. Samamoodi ei saaks näiteks sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa tulusid kasutada Ravimiameti või Tervishoiuameti tegevuse finantseerimiseks, kuigi nende asutuste tegevus on olemuslikult tervise kaitsmisega seotud.

Samuti palume eelnõu muuta selliselt, et mis tahes viisil ühinemise korral oleks välistatud koondamishüvitiste maksmine nendele töötajatele või teenistujatele, kes asuvad tööle ühendatud asutuses.



Riigikogu sotsiaalkomisjoni vastus

Heljo Pikhof

Sotsiaalkomisjoni esimees

22.01.2009

Oma pöördumises teete ettepaneku muuta tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu selliselt, et Tööturuameti ja Töötukassa ühinemise tulemusel tekkiv asutus oleks valitsusasutus. Samuti teete ettepaneku muuta eelnõu selliselt, et ühinemise korral oleks välistatud koondamishüvitiste maksmine nendele töötajatele ja teenistujatele, kes asuvad tööle ühendatud asutuses.

Sotsiaalkomisjon otsustas saata eelnõu teiseks lugemiseks, muutmata Vabariigi Valitsuse poolt algatatud eelnõus sätestatud regulatsiooni Tööturuameti ja Töötukassa ühendamise kohta. Riigikogu lõpetas eelnõu teise lugemise.

Avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevus on läbipaistev ja kontrollitav. Majandusaasta aruannete koostamisel on igal aastal märgitud parimatena Eesti Haigekassat ja Eesti Töötukassat.

Riigieelarvest rahastatakse ka tulevikus aktiivset tööturupoliitikat ning töötuskindlustusmaksetest seda tegema ei hakata. Seega pole tegemist ka riigieelarve aukude lappimisega.

Tööturuameti praegustele töötajatele tehakse ettepanek sõlmida tööleping Töötukassaga. Neile, kes lahkuvad teenistusest omal soovil ja sõlmivad töölepingu Töötukassaga, koondamishüvitisi ei maksta. Töötajatel, keda ei kutsuta tööle või kes ei soovi minna Töötukassasse tööle, on õigus saada ja riigil on kohustus maksta koondamishüvitist. Põhjendused selle kohta on toodud eelnõu seletuskirjas www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&pop=ems&eid=469282&u=20090123094449.



EML selgitustaotlus Riigikogu sotsiaalkomisjonile

30.04.2009

22.01.2009 kirjas kirjutasite meile seoses Tööturuameti ja Töötukassa ühendamisega, et TTA töötajatele tehakse ettepanek sõlmida tööleping Töötukassaga ning sel juhul lahkuvad nad teenistusest omal soovil ja neile koondamishüvitist ei maksta. Koondatakse vaid need teenistujad, keda ei kutsuta või kes ei soovi minna tööle Töötukassasse.

29. aprillil ilmus Delfis uudis “Kahe ameti liitmisel makstakse töötajatele hüvitist” (www.delfi.ee/archive/article.php?id=23101947), milles on järgmine lõik: Vastavalt avaliku teenistuse seadusele vabastatakse tööturuametist 322 inimest, kes kõik saavad ametist vabastamise eest hüvitist kokku 18 287 698 krooni eest. Hüvitise saanud töötajatest jätkab 1. mail uues ametis 262 inimest.

Tundub, et uudises kajastatu ei vasta päris sellele, mida teie meile kirjutasite. Eesti Maksumaksjate Liit teeb ettepaneku, et sotsiaalkomisjon arutaks, miks maksti koondamishüvitist inimestele, kes jätavad oma senist tööd Töötukassas töölepingu alusel.



Riigikogu sotsiaalkomisjoni vastus

Heljo Pikhof

Sotsiaalkomisjoni esimees

02.06.2009

Pöördusite Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole taotlusega selgitada koondamishüvitise maksmist Tööturuameti töötajatele, kes jätkavad töötamist Töötukassas.

Tööturuameti teenistujad vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 115 alusel asutuse likvideerimise tõttu. Tööturuametis töötamist reguleeris avaliku teenistuse seadus, Eesti Töötukassas aga töölepingu seadus. Avaliku teenistuse seaduse § 115 lg 1 kohaselt on kohustus maksta ametnikele avalikust teenistusest vabastamisel hüvitist, mille suurus oleneb avaliku staa˛i pikkusest.

Sotsiaalministeeriumist ja Eesti Töötukassast saadud andmetel oli Tööturuametis seisuga 30.04.2009 ametis 360 teenistujat, kellele maksti teenistusest vabastamisel hüvitisi kokku arvestuslikult 13,71 miljonit krooni. Tööturuameti teenistujatest võeti töölepinguga Töötukassasse tööle 261 inimest ja neile maksti teenistuse lõppemisel arvestuslikult kokku hüvitisi 9,80 miljonit krooni.

Riigikogu sotsiaalkomisjon lähtus Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu menetlemisel ning teile vastamisel eelnõu seletuskirjast ning algataja esindaja selgitustest komisjoni istungil.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo