Maksumaksja portaal - Maksude jaotuslikest efektidest. Andres Võrk - 2009 > juuni/juuli (nr 6/7) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > juuni/juuli (nr 6/7) > Maksude jaotuslikest efektidest. Andres Võrk
Maksude jaotuslikest efektidest. Andres Võrk

Maksude kehtestamisel ja muutmisel on mitmeid eesmärke. Maksudest saadakse tulu avaliku sektori eelarvesse, mille eest pakutakse teenuseid. Maksud peaksid aitama kaasa eelarve stabiliseerimisele ning majanduskasvu soodustamisele. Samuti peab maksude haldamine olema lihtne. Makse kasutatakse veel ka, et tõsta ühiskonnale või looduskeskkonnale kahjulike toodete hindu.

Väga tähtis aspekt on aga see, et maksukoormus peab jaotuma õiglaselt erinevate ühiskonnarühmade vahel. Enamasti mõeldakse arenenud riikides selle all, et jõukamad maksavad maksudeks oma tuludest suhteliselt suurema osa kui vaesed.

Praxisel valmis 2008. aasta lõpus Rahandusministeeriumi tellimusel analüüs, mis käsitles leibkondade maksukoormuse jaotuslikke aspekte 2000 - 2007. aastal ja selle prognoositavat arengut aastani 2012 võimalike reformide korral. Analüüsis kasutati Praxise mikro­simulatsiooni­mudelit ALAN, mis tugineb Statistikaameti Leibkonna eelarve uuringu andmetel 2000 - 2007 ning maksude ja sotsiaaltoetuste reeglitel. Maksukoormuse all käsitleti makse, mis on leibkondade poolt makstavad või otseselt seotud leibkondade tarbimiskuludega: sotsiaalmaks, üksikisiku tulumaks, käibemaks, alkoholi- ja tubakatoodete aktsiis, kütuse- ja elektriaktsiis ning maamaks. Maksukoormust mõõdeti maksude osakaaluna leibkondade sissetulekutes ja välja­minekutes detsiilide lõikes ning Kakwani progressiivsuse indeksiga.

Analüüs näitas, et sotsiaalmaks ja tulumaks on sissetulekute suhtes progresseeruvad, st kõrgema sissetulekuga leibkonnad maksavad neid rohkem. Käibemaks on sissetulekute suhtes regresseeruv, sest vaesemates leibkondades on tarbimiskulud suuremad, samal ajal kui rikkamates leibkondades on säästmine suurem ja tarbimist lükatakse edasi. Samas on käibemaks tarbimiskulude suhtes neutraalne, kuna erandite osa Eesti käibemaksusüsteemis on võrdlemisi tagasihoidlik. Alkoholiaktsiis ja tubakatoodete aktsiis on selgelt regresseeruvad – vaesemad leibkonnad maksavad neid oma tuludest tunduvalt enam. Keskkonnamaksud on sissetulekute suhtes regresseeruvad, ehkki väga vähe, kuid progresseeruvad tarbimiskulude suhtes, st rikkamate kulutustest moodustavad nad suhteliselt suurema osa. Maamaks on tulude suhtes pigem regresseeruv - see moodustab suurema osa vaesemate leibkondade tuludest.

Tulumaks progresseeruv, kuid reformidest võidavad enam kõrgema sissetulekuga leibkonnad

Kui detailsemalt vaadata tulumaksu, on on tulumaksu koormus (mõõdetuna osakaaluna brutotulus) perioodil 2000 - 2007 vähenenud kõikides tulu­detsiilides, seejuures suuremal määral kõrgemates (VIII-X) detsiilides. Võrreldes 2000. ja 2007. aasta süsteeme, on tulumaksumäära langetamisest enam kasu saanud kõrgemasse detsiili kuuluvad inimesed, samas kui maksuvaba tulu tõstmisest on suhteliselt enam võitnud V ja VI detsiili kuuluvad inimesed. Kui kokkuvõttes on oma tuluga võrreldes kõige rohkem võitnud keskmistesse detsiilidesse kuuluvad leibkonnad, siis absoluutselt on võitnud siiski kõige kõrgemasse detsiili kuulunud inimesed. 10% kõrgeima sissetulekuga leibkondadest on saanud ligi veerandi tulumaksu langetamisest tekkinud võidust. Seetõttu on ka tulu­maksumäära langetamise ja maksuvaba tulu tõusu koondmõju pigem olnud netotulude ebavõrdsust suurendav.

Kõige suuremat mõju maksustatavast tulust lubatud mahaarvamistest saab täheldada eluaseme­laenu intresside puhul, järgnevad hariduskulud ja III pensionisamba investeeringud, kõige väiksem osa on õppelaenu intresside puhul. Mahaarvamistest võidavad enam kõrgema sisse­tulekuga inimesed. Kui madalamates ja keskmistes detsiilides on mahaarvamiste mõju pigem kasvanud viimastel aastatel, eelkõige tänu eluasemelaenu intresside suurenevale rollile, siis kõrgemates detsiilides on mahaarvamiste mõju hakanud vähenema. Viimase põhjuseks on asjaolu, et mahaarvamiste lubatud piirmäär ei ole kasvanud tuludega samas tempos.

Käibemaks regresseeruv tulude suhtes

Käibemaks on inimeste sissetulekute suhtes regresseeruv põhjusel, et kõrgemates tuludetsiilides on finants- ja mittefinantssäästmise osakaal suurem kui madalamates detsiilides. Käibemaksu osakaal tarbimiskulude suhtes on seevastu sarnane kõikides kuludetsiilides, varieerudes mõne protsendikümnendiku võrra eri aastatel. Eestis ei ole käibemaksu erandeid palju ning nende mõju maksukoormusele ei ole seetõttu ka väga suur, ulatudes mõne protsendini tarbimiskuludest. Kõige suurem potentsiaalne mõju on käibemaksusoodustustel kaugküttele ning ravimitele jm meditsiinitarvikutele – saadav võit jääb keskmiselt kumbki 0,5% juurde kogu tarbimiskulust. Käibemaksu­soodustusest ravimitele ja teistele meditsiini­tarvikutele saavad kasu rohkem madala­matesse detsiilidesse kuuluvad inimesed. Võit, mis saadakse soodustusest kaugküttelt, moodustab suurima osakaalu II-IV detsiilis. Ülejäänud käibemaksu­soodustused on juba väiksema tähtsusega: majutusteenuse, teatri- ja kontserdikulude ja raamatutega seotud soodustused on pigem kasulikud kõrgema sissetulekuga inimestele; tellitud ja ostetud perioodika käibemaksu­soodustusest saavad suhteliselt enam kasu keskmistesse detsiilidesse kuuluvad inimesed.

Alkoholi- ja tubakaaktsiis väga regresseeruvad

Tubakatoodete aktsiis on oma olemuselt selgelt regresseeruv, st madalamad detsiilid maksavad enam aktsiisi, võrreldes nende tarbimiskulutuste suurusega. Tegemist on üldse kõige regresseeruvama maksuga. Ka alkoholiaktsiis on muutunud viimaste aastate jooksul pigem regresseeruvaks maksuks, st vaesemad inimesed maksavad seda suhteliselt enam. Alkoholiaktsiisi regresseeruvus on tingitud viinale ja õllele tehtavatest kulutustest. Aktsiisimaks veinilt ja muudelt alkohoolsetelt jookidelt on tulude suhtes neutraalne või isegi progresseeruv.

Keskkonnamaksudest seni olulisima mõjuga bensiiniaktsiis

Leibkondade poolt tarbimisest tulenevate keskkonnamaksude osakaal on suurem kõrgemate detsiilide väljaminekutes. Alates 2004. aastast on keskkonnamaksude osakaal väljaminekutes kasvanud. Suurem osa hinnatud maksukoormusest perioodil 2000 - 2007 tuleneb bensiiniaktsiisist. Analüüs näitab, et bensiini ja diislikütuse aktsiisi tõstmine on progresseeruva mõjuga, st kaotus maksutõusust on suurem kõrgemates detsiilides. Samas on hiljuti kehtestatud uute maksude – elektriaktsiisi ja kaugkütte sisendite aktsiisi – tõus aga regresseeruv, st et suhteline maksukoormus tõuseb rohkem madalama sissetulekuga inimestel. Regresseeruv, ehkki vähese mõjuga, on ka gaasile kehtestatud aktsiis.

Praxise analüüs iseloomustab, et erinevatel maksudel on erinev mõju maksudejärgsele tulude jaotusele. Olemasolevate maksude muutmisel või uute maksude kehtestamisel peaks muude eesmärkide kõrval seega jälgima ka maksude progresseeruvust või regresseeruvust.

Suundumus, kus maksude struktuuris suureneb kaudsete maksude osakaal ja vähenevad tööjõumaksud, toob kaasa maksusüsteemi muutumise regresseeruvamaks. Selle kompenseerimiseks peaks otseste maksude osas suurenema progresseeruvad komponendid, näiteks kas suurenema tulumaksuvaba miinimum või kasvama tulumaksumäär. Või peaksid hoopis pakutavad sotsiaaltoetused ja -teenused olema suunatud enam inimestele, kes on sissetulekujaotuse alumises osas, et maksude ja toetuste süsteemi koosmõjus tulude ebavõrdsus reformide järel ei kasvaks.

Andres Võrk

Praxise analüütik


  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo