Maksumaksja portaal - Maksuamnestia? Martin Huberg - 2009 > juuni/juuli (nr 6/7) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > juuni/juuli (nr 6/7) > Maksuamnestia? Martin Huberg
Maksuamnestia? Martin Huberg

Aeg-ajalt võib ajakirjanduses ikka kohata ideid, mis käsitlevad maksuamnestiat. Teema on ühtlasi põnev ning ei saa välistada, et osaliselt toetavad ideed just need, kellel endal on midagi varjata, või vähemasti oleks küllalt inimlik sellist järeldust teha.


Kui meie leheveergudel söandas üks ettevõtja maksuamnestiat mainida[1], siis vaigistas tema tuhina kohe maksuametniku vastulause.[2] Mujal maailmas ei ole maksuamnestia aga üldsegi tabuteema ning leiab küllalt palju rakendajaid.


Välismaailm alustab puhtalt lehelt

Näiteks USA-s oli 2009. aasta mai alguse seisuga alates 1982. aastast maksuamnestiat rakendanud 42 osariiki; 7 osariiki, kes seda rakendanud ei olnud, kaalusid selle rakendamist. Mai alguse seisuga pakkusid maksuamnestiat 7 osariiki: Alabama, Arizona, Connecticut, Massachusetts, New Jersey, Virginia ja Wisconsin.[3] Internet andis maksuamnestia kohta teavet veel paaris USA linnas ning Havail.[4] New Jersey on teinud isegi YouTube`i klipi ning avatud on Tax Amnesty Hotline, kust nõu ja juhiseid saab tasuta, makse maksmata.[5]

Ka teistes riikides on maksuamnestiat rakendatud, seega ei maksa arvata, et jänkid on end burksist ja koolast triibuliseks imenud ja mõtlevad nüüd lollusi välja. Viimased uudised puudutavad hoopis kuuma Euroopa riiki, kus pastaroad, pitsad ning veinikultuur kõrgelt arenenud on.


Itaalia vs Euroopa Komisjon

Itaalia on kahel korral saanud maksuamnestia eest Euroopa kohtult nahutada. Kaasused on tegelikult omavahel seotud (C-132/06 ning C-174/07), puudutades erinevaid perioode.[6]

Kuigi esmapilgul võib tunduda, et Euroopa Liidul ei tohiks maksuamnestia kui ilmselt siseriikliku küsimusega mingit pistmist olla, tuleks siiski meenutada, et EL tasandil on kaudsed maksud suures osas harmoneeritud ning liikmesriikide otsustusõigus selles osas ka täpselt piiritletud.


Itaalias kehtestati niisiis maksuamnestia. Kes soovib selle ulatust uurida, sellel soovitan kohtuotsuseid sirvida. Kuid olgu öeldud - seadus nägi ette, et täiendava käibemaksudeklaratsiooni esitamisel, juhul kui juurdemakstud käibemaksu arvelt suureneb deklareeritud maksusumma 100% võrra (ehk kui käibemaks, mille maksukohustuslane esialgu deklareeris, kahekordistub), kaotavad kehtivuse kõik maksualased halduskaristused, maksumaksjale ei rakendata teatud maksualaste ja üldkohaldatavate normide rikkumise eest määratud kriminaalkaristusi, samuti välistatakse maksukontroll. Täiendava käibedeklaratsiooni esitamist ei käsitatud kuriteost teatamisena, uurimist ei järgnenud.


Lisaks karistusõiguslikele boonustele luges seadus maksuvõla automaatselt tasutuks, kui iga maksustamisperioodi kohta tasutakse 2% maksukohustuslase kaupade ja teenuste müügi käibemaksusummast, mis muutus sissenõutavaks sellel maksustamisperioodil, ja 2% sama perioodi jooksul mahaarvatavast kaupade ja teenuste sisendkäibemaksusummast, ning need summad liidetakse. Kui käibemaks või sisendkäibemaks ületab 200 000 eurot, väheneb see määr 1,5%-ni, ja kui käibemaks või sisendkäibemaks on üle 300 000 euro, väheneb see määr 1%-ni. Kui selle sätte kohaldamisel tuleb tasuda üle 11 600 000 euro, vähendatakse seda summat ületavat osa 80% võrra. Seadus sätestas ka iga aasta kohta miinimummakse 500 eurot, kui maksukohustuslase käive on kuni 50 000 eurot; 600 eurot, kui käive on vahemikus 50 000 – 180 000 eurot; ja 700 eurot, kui käive on üle 180 000 euro.


Euroopa Komisjonile selline maksuamnestia ei meeldunud ning asi päädis Itaalia kahjuks tehtud kohtuotsustega.


Euroopa Kohus

Kohus leidis (järgnevad väljavõtted otsuse C-132/06 tekstist), et liikmesriigid on kohustatud tagama maksukohustuslaste poolt nendele pandud kohustuste täitmise ja liikmesriikidel on selleks teatud kaalutlusruum, eriti otsustamisel selle üle, kuidas kasutada nende käsutuses olevaid vahendeid.


Seda kaalutlusõigust piirab aga kohustus tagada ühenduse omavahendite tõhus kogumine ja kohustus mitte luua olulisi erinevusi maksukohustuslaste kohtlemise viisides. Kuuendat direktiivi tuleb tõlgendada kooskõlas ühisele käibemaksusüsteemile omase neutraalse maksustamise põhimõttega, mille kohaselt ei tohi samalaadseid tehinguid tegevaid ettevõtjaid käibemaksuga maksustamisel erinevalt kohelda. Liikmesriikide tegevuses, mis puudutab käibemaksu, peab seda põhimõtet järgima.


Itaalia maksuamnestia rikub neutraalse maksustamise põhimõtet, lubades maksukohustuslaste väga erinevat kohtlemist Itaalia territooriumil. Samal põhjusel rikuvad need sätted kohustust tagada maksude kogumist ühtlustatud viisil kõikides liikmesriikides.


Kehtestades maksuamnestia väga lühikese aja jooksul pärast tähtaja möödumist, mil maksukohustuslased oleksid pidanud käibemaksu tasuma, ja nõudes väga väikese käibemaksusumma maksmist, võrreldes tegelikult võlgnetava maksusummaga, võimaldab see meede maksukohustuslastel jätta lõplikult täitmata oma käibemaksukohustus, samas kui siseriiklik maksuhaldur oleks võinud avastada vähemalt osa nendest maksukohustuslastest 4 aasta jooksul, enne kui aegub üldjuhul tasumisele kuuluva maksuvõla nõue. Vastav seadus seab kahtluse alla iga liikmesriigi kohustuse tagada maksude nõuetekohane kogumine.


Eesti

Eelnevast peaks järeldama, et kui maksuamnestiat tõsiselt kaaluma hakata, siis käibemaksu (ja ilmselt ka harmoneeritud aktsiiside) osas nõudest loobumine kõne alla ei tule, kuid mida saaks kaaluda, on amnestia muude maksude osas ning prääniku pakkumine maksuintresside osas. Samuti võiks kõne alla tulla eelnevaga seoses karistusõiguslikest meetmetest loobumine – vaevalt et keegi muidu präänikust kinni hakkab.


Mis puudutab karistusõiguslikke meetmeid, siis tegelikult kuni 05.04.2009 kehtinud maksukorralduse seaduse § 161 nägi väärtegude puhul ette, et isik vabastatakse täielikult või osaliselt karistusest, kui ta enne selles asjas revisjoni või maksuõigusrikkumise menetluse alustamist esitas maksuhaldurile kirjalikult andmed käesolevas peatükis sätestatud õigusrikkumise tulemusel tasumata jäänud maksusumma kohta.


Alates 06.04.2009 tunnistati see säte aga kehtetuks.[7] Nüüdsest on võimalus kohaldada väärteomenetluse seadustiku[8] § 30, mis annab õiguse (kaalutlusõiguse) väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel või kui menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud. Vältimatut karistusest vabastamise alust seega seadus enam ei sätesta.


Kuritegude puhul kohaldatakse karistusseadustikust[9] (§-d 202, 203, 2031 ja 205) tulenevat oportuniteedi põhimõttel kriminaalmenetluse lõpetamist. Erialakirjanduses märgitakse, et nüüdsest on tegemist menetleja otsustusega, mis tähendab, et ei ole välistatud võimupoolsed kuritarvitused, kauplemine ja väljapressimine.[10]

Viimane suurem skandaal, mis samuti seondub muu hulgas ka karistusest vabastamisega, puudutab Liechtensteini LGT panga kundesid, kes on Saksamaa residendid ning kelle varjatud tuludest Saksamaa omapärasel viisil teada sai. Kuna Saksamaa seadus võimaldab isiku karistusest (nii väärteo kui kuriteo puhul) vabastada ülestunnistuse korral, siis kasutavad investorid seda võimalust küllalt usinalt.[11]

Mis puudutab maksuamnestiat, siis kindlasti on kartus, et maksukultuur kannatab, osaliselt põhjendatud. Kuid kas ja mil määral saab nende osas, kes makse teadlikult ei maksa, õigupoolest sellest kultuurist rääkida?



Martin Huberg

EML vanemjurist

MaksuMaksja õigustoimetaja




[1] Madis Kaasik. Maksuamnestia tooks korra. – Äripäev, 14.05.2009.

[2] Dmitri Jegorov. Maksuamnestia mõjuks maksukultuurile hävitavalt. – Äripäev, 20.05.2009.

[3] Key Bell. Some states offering tax amnesty. 06.05.2009. Kättesaadav internetis www.bankrate.com/finance/taxes/some-states-offering-tax-amnesty-1.aspx.

[4] Havai kohta täpsemalt vt Greg Wiles. Hawaii offers tax amnesty — but only if you pay up in next 30 days. – Honolulu Advertiser, 28.05.2009. Kättesaadav internetis www.honoluluadvertiser.com/article/20090528/NEWS01/905280341/1001.

[6] Euroopa kohtu otsused on avaldatud Euroopa Liidu õigusaktide portaalis EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm.

[7] Karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus. – RT I 2009, 19, 114.

[8] RT I 2002, 50, 313; 2009, 3, 14.

[9] RT I 2001, 61, 364; 2009, 19, 114.

[10] Lasse Lehis. Maksukorralduse seaduse kommentaarid. – Eesti maksuseadused koos rakendusaktidega, 2009, lk 61-62.

[11] Lasse Lehis. Kaspar Lind. Liechtensteini Nokia. – MaksuMaksja, 2008, nr 3, lk 42-43.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo