Maksumaksja portaal - Käibemaksutalgud ehk tulge rahandusministeeriumile appi seaduseelnõusid koostama! Lasse Lehis - 2005 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2005 > mai (nr 5) > Käibemaksutalgud ehk tulge rahandusministeeriumile appi seaduseelnõusid koostama! Lasse Lehis
Käibemaksutalgud ehk tulge rahandusministeeriumile appi seaduseelnõusid koostama! Lasse Lehis

Maksumaksjad kurdavad, et seadusi muudetakse nii tihti, et raske on muudatusi jälgida ja nendega kursis olla. Tuleb tunnistada, et see mure on põhjendatud, kuid mina isiklikult pean kvantiteedist tähtsamaks kvaliteeti.

Praeguseks on tekkinud olukord, kus näiteks käibemaksuseadus on üle aasta püsinud üsna stabiilselt – terve aastaga ainult viis muudatust. Märkimisväärne saavutus!

Kuid see stabiilsus on paraku üsna petlik, sest nagu rahandusministeerium ootamatult avastas, kubiseb kehtiv käibemaksuseadus vigadest ja vastuoludest. Selle kinnituseks toon väljavõtte praegu kusagil ministeeriumis kopitava käibemaksuseaduse muutmise eelnõu seletuskirjast 2004. a 23. novembri seisuga (vt lisa).

Lugedes neid lauseid seletuskirjast, tekib maksumaksjal kindlasti küsimus – kuidas said tekkida sellised vead ja ebatäpsused ning vastuolu direktiiviga ja kes vastutab nende vigade tekkimise eest.

Sugugi palju aega ei ole mööda läinud sellest ajast, kui hetkel kehtiv seadus oli alles eelnõu. Võtame lahti valitsuse poolt Riigikogus 2003. a 24. septembril algatatud käibemaksuseaduse eelnõu nr 131 seletuskirja ja vaatame, mida seal on öeldud vastuolude kohta direktiividest.

Seletuskirjast leiame järgmise lõigu: Käibemaksuga maksustamist reguleerib Euroopa Liidus Kuues Direktiiv ning Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivid 69/169/EMÜ, 83/181/EMÜ, 79/1072/EMÜ ja 86/560/EMÜ.

Seaduseelnõu on nimetatud direktiividega vastavuses. Erandiks on rahvusvahelise reisijate transpordi nullmäär kogu reisi ulatuses ja soojusenergia ning füüsilistele isikutele müüdava küttematerjali 5% maksumäär.

Nimetatud erisuste osas on Eesti saanud Euroopa Liiduga liitumislepinguga eriõiguse transpordi osas tähtajata ja soojusenergia ning kütte osas kuni 2007. aasta 30. juunini. Euroopa Liidu õigusallikate ja Eesti seaduse eelnõu võrdlustabel on toodud seletuskirja lisas 1.

Niisiis, mitte ühtegi vastuolu. Nüüd aga järsku on neid nii pikk loetelu, et ei mahu ühele leheküljele äragi. Tekib küsimus, millega rahandusministeeriumi ametnikud siiani tegelesid, et isegi kirjavigu ei suudeta eelnõudes ära parandada. Kas joogivee ja küpsiste maksustamise küsimused võtavad tõesti nii palju aega, et direktiivide lugemiseks ei jää mahti?

Minu arvates ei ole probleem mitte ainult konkreetsete ametnike pädevuses, vaid ministeeriumi ning eriti maksupoliitika osakonna personalipoliitikas ja töökorralduses tervikuna. Kui ministeeriumi juhtkond oleks endale aru andnud, et amatöörid ei suuda muu töö kõrvalt põlve otsas korraliku eelnõud valmis meisterdada, siis oleksid nad pidanud tellima vajaliku töö professionaalidelt väljastpoolt.

Heauskse maksmaksjana leian, et mind on petetud. Kuidas saab teisiti suhtuda sellesse, kui rahandusminister kirjutab 2003. a septembris alla seletuskirjale, kus on must-valgel kirjas, et ühtegi vastuolu ei ole, aasta hiljem aga kirjutab sama minister alla seletuskirjale, millest saame teada, et üks vastuolu ajab teist taga?

Seetõttu ei saa ka kuidagi uskuda sellesse, et praeguse eelnõu seletuskiri lubab, et kõik probleemid saavad nüüd nende muudatustega lahendatud. Kes garanteerib, et aasta pärast ei ilmu järgmine eelnõu, milles nähakse ette järjekordne „täiendav ühtlustamine direktiiviga”.

Seniks pakutakse maksumaksjatele lohutust teadmisest, et Eesti seaduse ja Euroopa Liidu direktiivi vastuolu korral on maksumaksjal võimalik nõuda direktiivi otserakendamist. Ministeerium on oma veebilehel isegi välja riputanud nimekirja direktiivi sätetest, mida lubatakse maksumaksjatel lahkelt rakendada[1].

See ei ole lahendus. Direktiiv ei ole otsekohaldatav õigusakt, vaid liikmesriikidele suunatud juhis oma seaduse muutmiseks. Sellest tulenevalt ei ole direktiivid tavaliselt selliselt ka sõnastatud, et maksumaksjad saaksid oma maksukohustusi arvestada otse direktiivi teksti alusel. Tõesti, mõned kuuenda käibemaksudirektiivi sätted on nii konkreetselt sõnastatud, et neid saab otse rakendada.

Eesti maksumaksja jaoks on direktiivi rakendamine kahekordselt komplitseeritud, sest lisaks sellele, et direktiiv tekst on ülimalt abstraktne, muudab tõlke halb kvaliteet eestikeelse teksti veelgi raskemini arusaadavaks. Paljudel juhtudel tähendab see, et maksumaksja peab hakkama ise direktiivi võõrkeelest tõlkima või jääb direktiivist tulenev õigus lihtsalt kasutamata ja maksumaksja kannab majanduslikku kahju.

Kui riik ei täida oma kohustust viia seadus kooskõlla direktiiviga ja maksumaksjad peavad hakkama ise omale käibemaksuseadust tegema, siis võiksid maksumaksjad edaspidi ka käibemaksu otse Euroopa Liidule maksta.

Direktiivi otsekohaldamine on erand, mis tuleb kõne alla siis, kui liikmesriik on oma kohustusi eiranud. See aga võib tähendada sanktsioonide rakendamist liikmesriigi suhtes. Taolisele stsenaariumile on vihjanud justiitsministeerium oma kooskõlastuskirjas (vt lisa).

Teades, et käibemaksueraldistest finantseeritakse Euroopa Liidu eelarvet, ei ole järjekordse „suhkrutrahvi” määramine sugugi utoopiline. See teadmine aga ei ole vähemalt siiani rahandusministeeriumi oma tegemistes eriti palju ergutanud, sest viidatud käibemaksuseaduse muutmise eelnõu ei ole valitsusele seni esitatud. Arvestades Riigikogus menetlemisele kuluvat aega, saab muudatuste jõustumine aset leida mitte enne 2006. aastat.

Taolised rängad vead seadusloomes kahjustavad minu arvates mitte ainult rahandusministeeriumi mainet, vaid Eesti riigi mainet tervikuna. Sellepärast otsustasin pöörduda oma murega rahandusministri poole ja palusin tal selgitada, mida tuleks olukorra parandamiseks ette võtta. Vastuseks teatas hr Taavi Veskimägi mulle, et ta soovib minuga kohtuda ja sellel teemal vestelda. Paraku said selle valitsuse elupäevad vahepeal otsa ja nii jääbki saladuseks, mida ministrihärra mulle rääkida tahtis.

Seejärel saatsin pöördumise Riigikogu rahanduskomisjoni ja tegin ettepaneku, et komisjon võtaks tööle täiendavalt ühe nõuniku, kes hakkaks tegelema ministeeriumi praagi parandamisega. Hr Meelis Atoneni vastuses leiti, et parem oleks, kui Eesti Maksuteadlaste Selts selle töö ise ära teeks. Ettepanek on iseenesest ahvatlev, kuid kahjuks on meie organisatsioon liiga väike selleks, et meie liikmed jõuaksid muu töö kõrvalt talgute korras teiste tööd ära teha.

Eelpooltoodust tekkis mul mõte pöörduda EMLi liikmete ja ajakirja MaksuMaksja lugejate poole ettepanekuga tulla rahandusministeeriumile appi ning korraldada käibemaksutalgud. Võib-olla õnnestuks meil leida Maksumaksjate liidu 2500 liikme hulgast näiteks 260 vabatahtlikku, kes oleksid nõus ohverdama ühe tööpäeva. Sel juhul saaks EML saata aasta jooksul igal tööpäeval rahandusministeeriumisse appi ühe inimese, kes aitaks vajalikku direktiivi või õpikut tõlkida või eelnõus kirjavigu parandada.

 

Lasse Lehis

Eesti Maksuteadlaste Seltsi juhatuse esimees

 

Väljavõtted käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 2004. a 23. novembri seletuskirjast nr 1-1.10/14942[2]

·         Seaduse eesmärk on käibemaksuseaduse täiendav ühtlustamine Euroopa Liidus käibemaksuga maksustamist reguleeriva Euroopa Ühenduste Nõukogu kuuenda direktiiviga (77/388 EMÜ, edaspidi kuues direktiiv) ja selle muudatustega.

·         Muudatuste mõju vähendab asjaolu, et mitmeid eelnõus reguleeritud sätteid rakendatakse juba praegu otse direktiivi alusel.

  • (KMS § 6) Direktiivi artiklist 7 ja 33a tulenevalt täpsustatakse impordi mõistet seoses käibemaksu eriterritooriumidega (näiteks Ahvenamaa).
  • (KMS § 6) Lisatakse säte kauba impordi tekkimise koha kohta (lõige 3), mis on kehtivas seaduses reguleerimata ...
  • (KMS § 7 lg 2 p 3) KMS kehtiv tekst on direktiivi artikli 28a lõike 5 alalõike b taandega 4 võrreldes liiga lai …

·         (KMS § 10 lg 1 p 6) Määratletakse kaubaveo kõrvalteenuste käibe tekkimise koht kuuenda direktiivi artikli 9 lõike 2 punkti c alusel.

  • (KMS § 10 lg 1 p 7) Muudatusega sätestatakse vahendamisteenuse käibe tekkimise koha põhireegel kuuenda direktiivi artikli 28b E 3 alusel ...
  • (KMS § 10 lg 2 p 5) Kehtivas sättes on ekslikult kasutatud terminit „tööjõu vahendamine”. Sätte aluseks olevas kuuenda direktiivi artikli 9 lõike 2 punkti e taandes 6 on aga mõeldud enda käsutuses oleva tööjõu väljarentimist (inglise keeles supply of staff).
  • (KMS § 10 lg 2 p 13) Punktis 13 sätestatakse vahendamisteenuse käibe tekkimise koha teine põhireegel direktiivi artikli 28b E 3 alusel ...

·         (KMS § 10 lg 2 p 14) Käibemaksuseaduses on tasu eest teenusest hoidumine sõnastatud teenuse mõistes, kuid käibe tekkimise koht oli seni eraldi sätestamata. Käibe tekkimise koha sätestamise aluseks on kuuenda direktiivi artikli 9 lõike 2 punkti e 4. taane.

  • (KMS § 10 lg 5 p 8) Kehtiv käibemaksuseaduse säte on ebatäpne ja ei vasta direktiivi vastavale sättele. Kuuenda direktiivi artikli 28b lõige F ei sätesta nõuet, et kaubad peavad olema teenuse osutamiseks Eestisse toimetatud.
  • (KMS § 10 lg 5 p 9) Punktis 9 sätestatakse, et vahendamisteenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui vahendatava tehingu käibe tekkimise koht ei ole Eesti ning vahendamisteenust osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud. Sätte aluseks on direktiivi artikli 28b osa E lõige 3.
  • (KMS § 12 lg 7) Sättes parandatakse viide tulumaksuseaduse sättele.
  • (KMS § 13 lg 1) Käibemaksuseadusesse viiakse sisse kuuendas direktiivis olev alus – veoteenuse kulu arvatakse direktiivi artikli 14 lõike 1 punkti i kohaselt imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka ning sellest tulenevalt rakendatakse teenuse eraldi maksustamisel nullmäära.
  • (KMS § 15 lg 3 p 8) Punktist võetakse välja mõiste „tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduur”, sest kuuenda direktiivi artikli 28c osa E ei näe ette selle tolliprotseduuri osas nullmäära rakendamist.
  • (KMS § 15 lg 3 p 11) Nullmääraga maksustatavate kaupade hulka lisatakse vastavalt kuuenda direktiivi artikli 15 lõikele 11 Eesti Pangale võõrandatav kuld.
  • (KMS § 15 lg 4 p 5) Punkt 5 tunnistatakse kehtetuks, kuna kuues direktiiv ei sätesta nullmäära rahvusvahelisele kullerposti teenusele. Kullerposti maksustatakse kaubaveoteenuse sätete alusel.
  • (KMS § 15 lg 4 p 7) Sätte aluseks on kuuenda direktiivi artikli 15 punkt 14. Käibemaksuseaduses sätestas punkt 7 ainult ekspordiga seotud vahendamise, mis muudatusega sõnastatakse nüüd lõike 4 punktis 9.

·         (KMS § 15 lg 4 p 10) Punktis 10 lisatakse nullmääraga maksustatavate teenuse loetellu kauba impordiga seotud kaubavedu, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise veoga seotud kõrvalteenused. ... Sätte aluseks on kuuenda direktiivi artikli 14 lõige i.

·         (KMS § 15 lg 4 p 11) Punktis 11 sätestatakse, et vastavalt kuuenda direktiivi artikli 28c osale C peavad liikmesriigid vabastama kaubaveo Assooridele ja Madeirale ning kaubaveo sealt liikmesriikidesse.

  • (KMS § 16 lg 2 p 2) Punktist 2 on välja võetud „eluruumi hooldusteenuse osutamine”, sest kuues direktiiv ei võimalda hooldusteenuse käsitamist maksuvaba käibena.
  • (KMS § 16 lg 2 p 9) Lisatud sättega viiakse sisse kuuenda direktiivi artikli 13 lõike B punktis c sätestatud põhimõte, mille kohaselt maksuvaba käibe või mitteettevõtluse tarbeks soetatud (ja kasutatud) kauba müüki käsitatakse maksuvaba käibena.
  • (KMS § 17 lg 2) Viite kaotamisega konkreetsele Euroopa Ühenduse Nõukogu määrusele (nr 918/83/EMÜ) on muudetud sätte ulatust laiemaks ning säte vastab täpsemalt kuuendale direktiivile.

·         (KMS § 17 lg 3 p 3) Vastavalt kuuende direktiivi artiklile 28c osale D ei maksustata käibemaksuga sellise kauba importi, mis toimetatakse viivitamatult pärast importimist teise liikmesriiki teise liikmesriigi maksukohustuslasele. Kehtiva seaduse kohaselt kasutati antud juhul käibemaksu tagastamist, mis nüüd asendatakse otsese maksuvabastusega.

  • (KMS § 29 lg 10) Muudatusega parandatakse viiteviga.
  • (KMS § 32 lg 1) Muudatusega parandatakse kirjaviga sätte tekstis …
  • (KMS § 35 lg 6) Säte viiakse kooskõlla direktiivi vastava sättega (artikli 15 punkt 12). Käibemaksu tagastatakse kauba  humanitaarabina eksportimise puhul ka siis, kui kaup on eelnevalt imporditud, mitte üksnes Eestis soetatud kauba puhul.
  • (KMS § 37 lg 8) Lõiget 8 täiendatakse vastavalt kuuendas direktiivis sätestatule… Punktis 5 parandatakse kolmnurk tehingu puhul arvele märgitav viide kuuenda direktiivi sättele. Korrektne viide on artikkel 28c lõike E alalõige 3.
  • (KMS § 39 lg 1) Kuuendast direktiivist tulenevalt täpsustatakse sättes loetelu isikutest, kellele vajaliku kauba importi ei maksustata ja kauba Eestist soetamisel või teenuse saamisel tasutud käibemaks tagastatakse.
  • (KMS § 40) Välja võetakse viide turismiseaduses sätestatud reisiteenuste loetelule, kuna direktiivi kohaselt tuleb erikorda rakendada kõigi teistelt ettevõtjatelt ostetud ning reisijale (st lõpptarbijale, mis hõlmab ka juriidilisi isikuid) oma nimel reisiga otseselt seotud teenuste osutamisel (nt ka muuseumipiletid reisi osana vms).
  • (KMS § 46 lg 4) Lõikes 4 parandatakse ekslik sõnastus (trükiviga). Mõiste „hoonestuskulude” asemel peab olema „hoonekindlustuskulud”.

Väljavõte justiitsministeeriumi 2005. a 9. märtsi kirjast nr 3-3-02/2342[3]

Seletuskirja V osas sisaldub järgmine lause „Muudatuste mõju vähendab asjaolu, et mitmed eelnõus reguleeritud sätteid rakendatakse juba praegu otse direktiivi alusel“. Direktiiv ei ole otsekohalduv õigusakt ning selline direktiivide „rakendamise“ praktika toob endaga kaasa rikkumismenetluse algatamise Euroopa Komisjoni poolt.

 


[2] Saadaval rahandusministeeriumi veebilehel http://www.fin.ee/doc.php?11571.

[3] Saadaval portaalis e-õigus aadressil http://eoigus.just.ee/?act=dok&subact=1&DOK_W=82853

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo