Maksumaksja portaal - Autojuhid ikka lähetuses. EML, Rahandusministeerium - 2009 > juuni/juuli (nr 6/7) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > juuni/juuli (nr 6/7) > Autojuhid ikka lähetuses. EML, Rahandusministeerium
Autojuhid ikka lähetuses. EML, Rahandusministeerium


Märtsi MaksuMaksjas tutvustasime lugejatele üht uuemat maksuvaidlust, kus ringkonnakohus rõhutas juba teist korda, et ka Euroopa teedel sõitvad veoautojuhid võivad olla lähetuses ja saada maksuvaba päevaraha.[1] Autor oma naiivsuses julges artikli lõpetada järgmiste sõnadega: “Sellega on ringkonnakohtu otsus jõus ja teema loodetavasti igaveseks lõpetatud. Nüüd ehk saavad autovedajad lõpuks rahu ja äkki kaob ka udujutt MTA kodulehelt.”

Saavad nad jee, kui noortepäraselt väljenduda. 28. aprilli Äripäevas ilmus artikkel pealkirjaga “Veofirma seljatas kohtus maksuameti”, millele oli lisatud MTA osakonnajuhataja Aule Kindsigo kommentaar pealkirjaga “Sisuliselt töölähetust sageli polegi”. Sealt saame teada järgmist:

Lähetuse puhul tugineb maksuseadus tööõiguses defineeritud töölähetuse mõistele ning selles osas uut õigust ei loo.

Kaugsõiduautojuhtide, st liikuva iseloomuga töö puhul on võimalik lähtuda vaid sellest, mida reguleerib kehtiv töölepinguseadus. Kaugsõiduautojuhtide puhul on tegemist liikuva iseloomuga tööga ja VV määrusega nr 453 "Töölähetuse kulude ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord" ei sätesta erinevat regulatsiooni päevarahade maksmisel liikuva iseloomuga töö korral. Lähetuse ja päevaraha maksmise võimaluse määrab töötamise koht, mitte elukoht või auto peatuspaik koduriigis.

Tihti vormistatakse kaugsõiduautojuhid töölähetuses olevaks, kuigi sisuliselt pole tegemist töölähetusega. Probleem ongi selles, et lepingus poolte vahel fikseeritud töö tegemise koht ei vasta igapäevasele töö tegemise kohale.

Töötaja on töölepingut sõlmides teadlik, et ta Eestis tööd ei tee ja töölepingus on töötasuks miinimumpalk. Päevaraha ei tohiks käsitleda kui põhitöö eest makstavat töötasu, töötajal on õigus saada oma töö eest õiglast töötasu.

Liikuva iseloomuga töö võib ka olla lähetus, kui sõidetakse erinevaid teid. Tuleb määrata, kus on töökoht ja töö määratud töökohast eemal ongi lähetus.

Näiteks kui bussijuht sõidab iga päev Tallinn-Tartu liinil, siis ei saa öelda, et ta on lähetuses. Kui aga ühel päeval peab sõitma Narva, siis see saab küll olla lähetus, sest viibib eemal oma tavapärasest töötegemise kohast.

30. aprillil saatis EML Rahandusministeeriumile taotluse teenistusliku järelevalve alustamiseks Aule Kindsigo suhtes.



EML kiri Rahandusministeeriumile

30.04.2009


Ajalehes Äripäev ilmus 28. aprillil artikkel pealkirjaga “Veofirma seljatas kohtus maksuameti”, millele oli lisatud MTA osakonnajuhataja Aule Kindsigo kommentaar pealkirjaga “Sisuliselt töölähetust sageli polegi”.

EML arvates on nimetatud kommentaaris kajastatud seisukohad otseses vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsusega haldusasjas nr 3-08-442. Sellega on MTA kõrge ametnik meie arvates väljendanud lugupidamatust Eesti kohtusüsteemi suhtes ning avaldanud avalikkusele eksitavaid seisukohti maksuseaduste tõlgendamisel.

Samuti on EML arvates MTA kodulehel avaldatud selgitus pealkirjaga “Kas autojuhtidele saab maksta maksuvaba päevaraha” (www.emta.ee/?id=23522) otseses vastuolus viidatud ringkonnakohtu lahendiga.

Palume viia läbi teenistuslik järelevalve ning teha kindlaks, kas Aule Kindsigo on toime pannud avaliku teenistuse seaduse §-s 84 sätestatud distsiplinaarsüüteo. Ühtlasi palume anda Maksu- ja Tolliametile korraldus kõrvaldada oma kodulehelt eksitav teave.

Esimesena reageeris meie kirjale Äripäev, kelle ajakirjanikud paistavad tuhnivat Rahandusministeeriumi dokumendiregistris sama usinasti nagu meiegi ning kes teatasid oma avastusest kohe ka lugejatele.[2]

Enam-vähem kuu aja pärast, nagu kord ette näeb, saime vastuse ka Rahandusministeeriumist.



Rahandusministeeriumi vastus teenistusliku järelevalve teostamise taotlusele

Tea Varrak

Kantsler

25.05.2009

Palute oma kirjas viia läbi teenistuslik järelevalve ning teha kindlaks, kas Aule Kindsigo on Äripäeva artikli ,,Veofirma seljatas kohtus maksuameti" lisas avaldatud kommentaariga ,,Sisuliselt töölähetust sageli polegi" toime pannud avaliku teenistuses seaduse §-s 84 sätestatud distsiplinaarsüüteo.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 95 lg-st 1 valvab minister ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Samas puudub ministril tulenevalt VVS § 95 lg-st 2 õigus tunnistada kehtetuks ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ametiisikute põhiseaduse, muude seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste ning ministri määruste ja korraldustega vastuolus olevaid akte ja toiminguid. Samuti puudub Rahandusministeeriumil (ja rahandusministril) pädevus määrata ameti teenistujale distsiplinaarkaristust, kuivõrd tulenevalt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-st 11 lg 1 vormistab distsiplinaarkaristuse tööandja.

Ameti ja tema ametiisikute tegevuse üle teostab tulenevalt VVS § 96 lg-st 1 teenistuslikku järelevalvet ameti peadirektor. Maksu- ja Tolliametis on teenistujate tegevuse seaduslikkuse üle süstemaatilise järelevalve ning distsiplinaarmenetluste läbiviimiseks moodustatud sisekontrolli osakond (Maksu- ja Tolliameti põhimääruse § 16). Seega edastasime teie taotluse tulenevalt haldusmenetluse seaduse § l5 lg 4 Aule Kindsigo suhtes teenistusliku järelevalve ning distsiplinaarjuurdluse läbiviimiseks Maksu- ja Tolliametile.

Viidatud kohtulahendi puhul nõustume, et see tõesti sisaldab üldkohaldatavaid seaduse tõlgendusi, kuid Eesti õiguses peab meenutama, et kohtulahend on eelkõige tehtud teatud konkreetse juhtumi lahendamiseks. Rahandusministeeriumi hinnangul ei esitanud Aule Kindsigo väiteid, mis igal tingimusel on vastuolus AS-ile Kaha Trans koostatud maksuotsust puudutava kohtuotsusega. Rahandusministeeriumi hinnangul kirjeldas Aule Kindsigo hüpoteetilisi juhtumeid ega viidanud kordagi, et ükski neist kirjeldaks AS Kaha Trans juhtumi detaile.

Maksu- ja Tolliameti kodulehel olevat infot on täiendatud viidetega Tartu Ringkonnakohtu lahendist tulenevatele põhimõtetele.

Seda, kuidas on MTA kodulehel olevat infot täiendatud viidetega ringkonnakohtu lahendist tulenevatele põhimõtetele, saab lugeja ise hinnata. Trükime ära MTA kodulehel oleva info 4. juuni 2009 seisuga.

Kas autojuhtidele saab maksta maksuvaba päevaraha

Maksu- ja Tolliamet

www.emta.ee/?id=23522

Käesolevaga selgitab maksuhaldur autojuhtidele makstavate päevarahade maksustamist. Selgituse andmisel on maksuhaldur arvestanud muu hulgas kohtu seisukohtadega küsimustes, mis puudutavad kaugsõidu autojuhtidele maksuvaba päevaraha maksmist.

Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 26 lg 1 p 5 kohaselt peab töölepingus olema fikseeritud muude kohustuslike töölepingu tingimuste ja andmete kõrval töö tegemise koht või piirkond.

Töölepingu seaduse § 51 lg 1 kohaselt on töölähetus töötaja lähetamine tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta.

Vabariigi Valitsuse määruse „Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevarahade määrad ning nende maksmise tingimused ja kord" § 9 kohaselt makstakse teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest töölähetuse päevaraha tingimusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht.

Seega sõltub maksuvaba päevaraha maksmise ning autojuhi töölähetusse saatmise võimalus reeglina töö tegemise reaalsest asukohast.

Kui autojuhi reaalseteks tööülesanneteks on sõitude tegemine Eestis, kuid aeg-ajalt tehakse ka üksikuid välissõite, on sellise autojuhi töötegemise piirkonnana käsitletav Eesti. Aeg-ajalt ette tulevad välissõidud töötegemise piirkonnast väljapoole on nõuetekohasel vormistamisel käsitletavad töölähetustena, koos võimalusega maksta töölähetuses viibimise eest õigusaktides sätestatud määrades maksuvaba päevaraha.

Kui autojuhi kokkulepitud töö seisneb peamiselt Eestist lähtuvates kaubavedudes ja tööjõud selle töö tegemiseks on palgatud Eestist, siis leidis kohus, et ka sellised sõidud on töölähetuseks töölepingu seaduse § 51 tähenduses. Konkreetsetest asjaoludest tulenevalt asus kohus seisukohale, et kui tegemist on liikuva iseloomuga tööga, siis ei ole töö iseloomust tulenevalt võimalik määrata püsiva töö tegemise asukohta.

Kohus on asunud seisukohale, et olukorda, kus autojuhid, kes teostavad kaubavedusid välisriikides ja viibivad seetõttu valdava osa ajast välismaal, saab iseloomustada kindla püsiva töö tegemise koha puudumisena, millisel juhul tuleb tagada nendele autojuhtidele samaväärne kaitse võrreldes püsiva töö tegemise kohaga töötajatega.

Eelnev ei laiene olukorrale, kus Eesti residendist tööandja palkab küll tööjõu Eestist, kuid palgatud autojuhid elavad ja töötavad alaliselt väljaspool Eestit ja teostavad vedusid teatud kindlal marsruudil välisriigis või mitme välisriigi vahel, ilma et nad peaksid kauba peale või mahalaadimiseks Eestisse tulema. See tuleneb otseselt kohtu seisukohast, mille kohaselt maksuvabastuse piirid on ette nähtud nii, et isiku püsivast elukohast eemal, töölepingus märgitud kindlas asukohas töötamise korral maksuvaba päevaraha ei maksta ja püsivalt väljaspool alalist elukohta kindlas kohas töötamise korral on elukohast eemal viibimisest tekkivad kulutused töötasu osa.

Seega on oluline töölepingus märkida reaalne töö tegemise koht, et vältida hilisemaid vaidlusi teemal, kas maksuvaba päevaraha maksmine oli õigustatud või mitte. Kui autojuhid võetakse tööle vedude teostamiseks üksnes välismaal ja ilma et vedude algus- või sihtpunkt oleks Eesti, tuleb töölepingus näidata reaalne töö tegemise koht või piirkond välismaal, mis välistab ühtlasi selliselt teostatud sõitude lugemise lähetuseks töölepingu seaduse § 51 tähenduses.

Täiendavalt märgib maksuhaldur, et juhul kui autojuhil tekib seoses oma tööülesannete täitmisega vajadus teha kulutusi, mis oma iseloomult on tööandja (ettevõtlusega seotud) kulutused, saab tööandja need autojuhile kuludokumendi alusel maksuvabalt hüvitada vastavalt tulumaksuseaduse §-le 12 lg 3.




[1] Lasse Lehis. Autojuhi lähetamine. – MaksuMaksja, 2009, nr 3, lk 5-6.

[2] Vt Kadri Paas. Maksuametnik võib Äripäeva loo tõttu järelevalve alla sattuda. – Äripäev Online, 05.05.2009.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo