Maksumaksja portaal - Maksumuudatused alates 1. juunist: töötuskindlustusmakse tõuseb ja kogumispensioni makse kaob. Lasse Lehis - 2009 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > mai (nr 5) > Maksumuudatused alates 1. juunist: töötuskindlustusmakse tõuseb ja kogumispensioni makse kaob. Lasse Lehis
Maksumuudatused alates 1. juunist: töötuskindlustusmakse tõuseb ja kogumispensioni makse kaob. Lasse Lehis

Vabariigi Valitsus võttis 30. aprillil 2009 vastu määruse nr 71 “Töötuskindlustusmakse määrad 2009. aastal” (RT I 2009, 24, 147), millega kehtestati alates 1. juunist 2009 töötaja töötuskindlustusmakse määraks 2% (senise 0,6% asemel) ja tööandja määraks 1% (varem 0,3%). Varasem valitsuse määrus (27.11.2008 nr 160) tunnistatakse kehtetuks.


Teine muudatus puudutab kohustuslikku kogumispensionit (pensionikindlustuse II sammas).[1] Aprilli lõpus algatas valitsus kogumispensionite seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, selle esimene lugemine toimus mai alguses, teine lugemine 13. mail ja kolmas 14. mai hommikul.[2] Vastuvõetud seadusemuudatuste kohaselt (KoPS §-d 671 ja 672) on sissemaksete tegemine kohustuslikesse pensionifondidesse alates 1. juunist 2009 peatatud ning aastast 2011 on sissemaksed senisega võrreldes poole väiksemad.


Kuna kohustusliku kogumispensioni süsteemi sissemaksed koosnevad kahest komponendist – töötajalt kinni peetav 2% makse ja 4%-line sotsiaalmaksu osa, tasub meeles pidada, et juunist 2009 kuni 2010. aasta lõpuni tehtud väljamaksetelt on peatatud ka sotsiaalmaksu osa kandmine pensionifondidesse. Ajutise peatamise perioodil kantakse kogu isiku eest makstav 20%-line sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ning selle võrra suureneb ka riikliku pensioni aastakoefitsient.


Kassapõhine arvestus

Kõikide füüsilise isikuga seotud maksude arvestamine toimub teatavasti kassapõhiselt ehk selle järgi, millal tasu inimesele välja makstakse. See tähendab, et kõik tasud, mis makstakse välja pärast 1. juunit 2009, olgu need juuni, mai või mõne varasema kuu eest teenitud, lähevad juba maksustamisele uute töötuskindlustusmakse määradega ning kogumispensioni makset nendelt tasudelt kinni ei peeta. Esimene maksudeklaratsioon, millel muudatus kajastub, on juunikuu eest esitatav TSD, mis tuleb maksuhaldurile esitada hiljemalt 10. juuliks. Iseenesest ei ole siin midagi üle jõu käivat, sest raamatupidajad ja palgaarvestajad peaksid olema harjunud iga-aastaste tulumaksumäärade muutumise ja kogumispensionite vabatahtlike liitujate kontrollimisega, millega kaasnevad muudatused palga ja maksude arvestuses.


Kõigest hoolimata võib ennustada, et paljude jaoks tuleb muudatus üllatusena ja juulis keset kõige magusamat puhkusaega tuleb hakata valesti deklareeritud maksusid ümber arvutama ja palkasid vastavalt kas suuremaks või väiksemaks arvutama. Sellepärast püüame anda omalt poolt parima ja esitame tabeli kujul konkreetsed näited, kellel ja kuidas maksud suurenevad või vähenevad. Kuna teatavasti nii töötuskindlustuse kui kogumispensioni makset ei maksa sugugi kõik palgasaajad, tekib sõltuvalt isiku staatusest mitu varianti nii netopalga suurenemise kui vähenemise suunas. Tabelis on tulumaksu arvutamisel arvestatud igakuise maksuvaba tuluga.


Tabel 1. Maksude arvestus aprillis 2009 arvestatud ja mais 2009 välja makstud tasudelt


Tasu saaja

SM 33%

TK 0,3%

Brutopalk

TM 21%

TK 0,6%

KP 2%

Netopalk

Juhatuse liige 1

3 300

10 000

1 586

200

8 214

Juhatuse liige 2

3 300

10 000

1 628

8 372

Töötaja 1

3 300

30

10 000

1 573

60

200

8 167

Töötaja 2

3 300

30

10 000

1 615

60

8 325

Kokku

13 200

60

40 000

6 402

120

400

33 078

Tööandja kulud kokku

53 260

Tabel 2. Maksude arvestus mais 2009 arvestatud ja juunis 2009 välja makstud tasudelt


Tasu saaja

SM 33%

TK 1%

Brutopalk

TM 21%

TK 2%

KP 0%

Netopalk

Muutus

Juhatuse liige 1

3 300

10 000

1 628

8 372

158

Juhatuse liige 2

3 300

10 000

1 628

8 372

0

Töötaja 1

3 300

100

10 000

1 586

200

8 214

47

Töötaja 2

3 300

100

10 000

1 586

200

8 214

-111

Kokku

13 200

200

40 000

6 428

400

0

33 172

94

Tööandja kulud kokku

53 400

Nagu näha, võidavad muudatustest kõige rohkem suured ülemused, st juhatuste ja nõukogude liikmed, samuti kõrged riigiteenistujad, kes töötuskindlustuse makseid ei maksa, kuid on liitunud kogumispensioniga. Kõige rohkem kaotavad aga need töötajad, kes ei ole kohustusliku kogumispensioniga liitunud. Kui tegemist on kõrgepalgalise, kõrge kvalifikatsiooni ja ennast tuleviku suhtes turvaliselt tundva töötajaga (st töökoha kaotust ei ole silmapiiril paistmas), siis ei oleks sugugi paha mõte see töötaja juhatuse liikmeks edutada või pakkuda talle võimalust jätkata karjääri füüsilisest isikust ettevõtjana.


Arvestades II sambaga liitunute suurt arvu, peaks palgasaajate põhimass kuuluma kategooriasse “töötaja 1”, kes kokkuvõttes võidab netopalgas 0,47% (maksumäärade muutuste vahe 0,6% vähendatuna tulumaksu võrra). Igal juhul kaotab ka tööandja, sest tema töötuskindlustuse makse suureneb. Riik võidab lisaks sotsiaalmaksueraldise kokkuhoiule veel ka tulumaksu näol, sest kogumispensioni sissemaksete lõpetamine suurendab töötaja maksustatavat tulu.


Tabelites toodud arvutused kehtivad muidugi eeldusel, et palgaarvestus käib brutopalga alusel, nii nagu seadus nõuab. Need tööandjad, kes on kokku leppinud stiilis “kümme kätte”, peavad muidugi natuke rohkem sebima ja brutopalku suuremaks ja väiksemaks arvutama (iseasi, kas väiksemaks saabki arvutada), mille tulemusena muutub ka sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse.


Pensionisammaste taastamine

Kui pensionisamba “pikalilükkamine” käib suhteliselt kiirelt ja lihtsalt, siis sammaste uuesti püsti upitamine on märksa keerukam ja vaevalisem, seda ka palgaarvestajale. Sisuliselt mängitakse 2009. aasta lõpus uuesti läbi kogu vabatahtliku liitumise ja sellega kaasneva kontrollimise protseduur.


Kuni 2009. aasta lõpuni on kõik selge – mitte keegi ei maksa mitte midagi. Edasi aga hakkab maksemäär sõltuma isiku enda tahteavaldusest ja ka vanusest. Vastu võetud seadusemuudatuste kohaselt jagunevad kohustatud isikud kolme gruppi.


Esimene grupp on 1942. - 1954. aastal sündinud ehk peatselt pensionile jäävad isikud, keda mõjutab sissemaksete peatamine kõige rohkem. Nendel on õigus kuni 2009. aasta novembri lõpuni esitada avaldus jätkata 2% makse tasumist 2010. aastast ning sel juhul jätkub nende suhtes ka sotsiaalmaksu arvelt 4% kandmine pensionifondi. Nii kestab see kuni pensionile jäämiseni ja kogumispensioni väljamaksete tegemiseni.

Teine grupp on hiljem sündinud liitujad, kellel on samuti õigus esitada avaldus maksete taastamiseks alates 2010. aastast. Nendele kehtib 2010. - 2011. aastal maksemäär 2%, kuid riigipoolset 4% eraldist nemad nendel aastatel ei saa. Aastatel 2012 - 2013 kehtib nende jaoks tavapärane 2%+4%, aga aastatel 2014-2017 kompenseeritakse riigipoolse eraldise puudumine kõrgema ehk 6% eraldisega.


Kolmas grupp on need, kes mingit avaldust ei esita. Nemad ei maksa 2010. aastal midagi, 2011. aastal maksavad ise 1% määras ja riik lisab sotsiaalmaksu arvelt 2%. Alates aastast 2012 hakkab neile kehtima tavapärane 2% + 4% määr. Kuid 2013. aastal tekib sellel grupil järgmine valikuvõimalus, kas maksta aastatel 2014 - 2017 ise 3% määras makset ja saada sotsiaalmaksu arvelt 6% või jääda lõplikult senise 2% + 4% juurde. Kusjuures seda viimast etappi ehk kõrgemaid makse või eraldise määrasid aastatel 2014 - 2017 võidakse ka edasi lükata, kui aastane majanduskasv jääb alla 5 protsendi.


Püüame selle segase jutu samuti esitada tabeli kujul.

Aasta

Grupp 1

Grupp 2

Grupp 3a

Grupp 3b

2010

2+4

2

0

0

2011

2+4

2

1+2

1+2

2012

2+4

2+4

2+4

2+4

2013

2+4

2+4

2+4

2+4

2014

2+4

2+6

2+4

3+6

2015

2+4

2+6

2+4

3+6

2016

2+4

2+6

2+4

3+6

2017

2+4

2+6

2+4

3+6

Palgaarvestajate jaoks on õnneks oluline küll teada vaid esimest ehk kinnipeetavat maksemäära, teise poole arvutamise ja maksmise eest hoolitsevad juba maksuamet ja muud vastavad asutused. Üks suurem valikute kontrollimine tuleb teha 2009. aasta lõpus ja teine 2013. aasta lõpus.


Tabelis toodud graafikud ja maksemäärad kehtivad täpselt samamoodi ka füüsilisest isikust ettevõtja jaoks, ainult selle vahega, et tema maksab kogumispensioni makset üks kord aastas ning tabelis toodud aasta tähendab FIE jaoks sellel aastal teenitud tulult arvutatud makset, mis tasutakse alles järgmise aasta 1. oktoobriks. Kuna 2009. aasta eest peatatakse kogumispensioni makse alates 1. juunist, siis FIE jaoks tähendab see, et 2009. aasta maksuteates arvutatakse kogumispensioni makse 5/12 aasta summast.


Kogumispensioni maksete peatamine puudutab ka vastavalt KoPS §-le 10 vanemahüvitise saaja eest tasutavat kogumispensioni makset (1% vanemahüvitise summast iga sündinud lapse kohta). Kuna seda makset ei peeta vanemahüvitisest kinni, vaid tegemist on riigi makstava täiendava eraldisega, siis selle puhul mingeid valikuvõimalusi ei pakuta, vaid lihtsalt alates 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 riik seda makset ei tee.


Veel tasub meeles pidada seda, et aastatel 1977 - 1979 sündinutel on veel õigus kuni 31. oktoobrini 2009 ja aastatel 1980 - 1982 sündinutel kuni 31. oktoobrini 2010 esitada kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitumise avaldusi (kui nad seda juba varem pole teinud ja neil on süsteemi vastu veel mingi usaldus säilinud). Nemad kuuluvad eelpool toodud gruppidest kolmandasse, kes ei ole 2010. ega 2011. aasta kohta kõrgemaid maksemäärasid “tellinud”.


Kõigil, kelle jaoks tunduvad pakutavad skeemid ebapiisavad, on alati võimalus teha ise täiendavaid investeeringuid vabatahtlikesse pensionifondidesse ehk III pensionisambasse. Tundub, et pangad ja fondivalitsejad, keda II samba muudatused kõige valusamalt puudutavad, on sellest alternatiivist ka igati huvitatud ja pakuvad omapoolseid soodustusi, et leida võimalusi oma puuduvat rahavoogu kuidagi kompenseerida. Nagu paljud pangahärrad teadsid rääkida, pidavat kohe-kohe algama kõikidel börsidel meeletu ralli. Kui uskuda Murphy seadusi, siis peaks tõesti kohe pärast kohustuslike sissemaksete peatamist hakkama kõikide pensionifondide väärtus plahvatuslikult kasvama. Seda viimast lauset palun lugejal siiski mitte tõlgendada kui maksumaksjate liidu ametlikku investeerimisnõuannet.


Lasse Lehis

Eml juhatuse esimees



[1] Kogumispensionite seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus (eelnõu 476 SE). Ajakirja trükkimineku ajaks ei ole seadust veel välja kuulutatud ega Riigi Teatajas avaldatud. Eelnõu 476 SE ja seletuskiri kättesaadavad Riigikogu kodulehel: www.riigikogu.ee.

[2] „Vana hea kombe kohaselt“ lisati eelnõusse teise ja kolmanda lugemise vahepeal paar sotsiaalmaksuseaduse muudatust, mille tegemine ei ole kuidagi seotud eelnõu algse eesmärgiga – ajutine sissemaksete peatamine II sambasse. Nimelt oleks seoses uue töölepingu seaduse jõustumisega 1. juulist 2009 ära kadunud tööandja kohustus maksta kuumäära alusel sotsiaalmaksu töötaja eest, kes on palgata puhkusel. Nüüd siis leiti see viga üles ja parandati ära.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo