Maksumaksja portaal - Piiriülesed ühinemised maksuõiguse valguses. Margus Jõemaa - 2009 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > mai (nr 5) > Piiriülesed ühinemised maksuõiguse valguses. Margus Jõemaa
Piiriülesed ühinemised maksuõiguse valguses. Margus Jõemaa

Kellelegi ei ole üllatuseks, et äriühingud võivad omavahel ühineda, kuid mõnevõrra uudsem on võimalus äriühingute ühinemiseks piiriüleselt. Selline võimalus kehtib Eestis alates 15.12.2007 ning juba saab tuua näiteid edukalt lõpule viidud piiriülestest ühinemismenetlustest. Kuna piiriülene ühinemine on keerukas, kulukas ja aeganõudev, ei ole see tõenäoliselt valdkond, millega eksperimenteerimise eesmärgil tegelda. Samas võib see aga olla üsna heaks lahenduseks kontserni restruktureerimisele kulude kokkuhoidmise eesmärgil või eri riikide bürokraatlike nõuete minimeerimise eesmärgil. Lihtsustatult öeldes tähendab äriühingute piiriülene ühinemine seda, et Euroopa kahe erineva majanduspiirkonna piiratud vastutusega äriühingud ühinevad omavahel ja selle tulemusena jääb alles ainult üks äriühing ning teine äriühing kustutakse ilma likvideerimismenetluseta, kusjuures viimane võib muutuda esimese filiaaliks. Etteruttavalt võib öelda, et piiriülene ühinemine ei ole imerohi kasumi viimiseks maksuvabalt teise riiki.


Alljärgnev artikkel annab lühiülevaate piiriülese ühinemise maksuõiguslikust regulatsioonist Euroopa Majanduspiirkonnas ja Eestis ning hiljuti Euroopa Komisjoni poolt tellitud uurimusest ühinemiste maksudirektiivi rakendamisest liikmesriikides.


Euroopa õigus

Euroopa Liit ei ole olnud kuigi edukas otseste maksude positiivsel harmoneerimisel ja nii võime selles valdkonnas leida vaid üksikuid direktiive. Üheks valdkonnaks, mis väärib Euroopa Liidu koordineerimist direktiivi kaudu, on piiriüleste ühinemiste maksustamine. Vältimaks olukorda, kus erinevates liikmesriikides registreeritud äriühingute ühinemist hakkaksid takistama maksunduslikud aspektid – näiteks aktsiate asendamisest tekkiva kasu maksustamine või ühendatava äriühingu eelmiste perioodide jaotamata kasumi maksustamine –, on Euroopa Nõukogu vastu võtnud nn ühinemiste maksudirektiivi.[1] Ühinemiste maksudirektiiv kohustab liikmesriike hoiduma kohesest maksustamisest seoses ühinemiste, jaotumiste, eraldumiste ja osade või aktsiate asendamisega, kui on täidetud direktiivis sätestatud tingimused:


1) äriühingu vorm on nimetatud direktiivi lisas, äriühing on liikmesriigi resident ning tulumaksukohustuslane;

2) tehing on kaetud direktiiviga, st tegemist on ühinemise, jaotumise, eraldumise (varade üleandmise) või osade/aktsiate asendamisega direktiivi tähenduses;

3) varad lähevad üle ühendava äriühingu püsivasse tegevuskohta samas riigis – ühendava äriühingu püsiv tegevuskoht jätkab sama maksubaasiga (st ühendatav äriühing muutub ühendava äriühingu filiaaliks).


Piirüleste ühinemiste äriõiguslikke küsimusi reguleerib direktiiv 2005/56/EÜ, mille ülevõtmisega äriseadustikku kõrvaldati piiriüleste ühinemiste teelt ka praktilised takistused.


Eesti õigus

Eesti tulumaksuseaduses on piiriüleste ühinemiste mittemaksustamise tagatised sätestatud § 15 lg 4 punktides 9 ja 10 ning § 50 lõikes 22 . Mitmed direktiivis toodud olukorrad lahendab Eesti ebatraditsiooniline juriidiliste isikute maksusüsteem (maksukahjumite ülekandmine, ühinemise käigus tekkida võiva raamatupidamisliku kasumi maksustamise keeld).


Ühinemise või jagunemise käigus vahetatud aktsiate soetusmaksumuse ülekandumine füüsilise isiku ja ka mitteresidendi jaoks on sätestatud tulumaksuseaduse § 38 lõigetes 5-52. Kui Eesti äriühing osaleb piiriüleses ühinemises ühendatava ühinguna, reguleerib ühinemise tulemusena tekkiva püsiva tegevuskoha maksustamist tulumaksuseaduse § 53.


Oluline on rõhutada, et piiriülese ühinemisega ei kaasne Eestis maksutagajärgi ainult siis, kui ühendatava äriühingu riigis (Eestis) tekib tema varade baasil ühendava äriühingu püsiv tegevuskoht, st eeldatakse äritegevuse jätkumist (TuMS § 50 lg 22). Tegemist on printsiibiga, mis kaitseb ühendatava äriühingu asukohariigi finantshuve – kui riigisisese ühinemise tulemusena jääb alles äriühing, mida maksustada, siis piiriülese ühinemise järgselt jääb ühendav äriühing teise riigi maksustamissfääri. Kui ühendaval äriühingul ei tekiks ühendatava äriühingu asukohariigis filiaali, puuduks ühendatava äriühingu asukohariigil igasugune õigus allesjäävat äriühingut maksustada.


Kui ühinemise käigus tehakse väljamakseid, siis tuleb tähelepanu pöörata TuMS § 53 lõikele 43, mis lubab väljaviidavat vara maksustada tingimusel, et see ületab järgnevates punktides nimetatud väärtuste üldsummat:


1) omakapital 31.12.1999 seisuga;

2) alates 01.01.2000 omakapitali tehtud rahalised ja mitterahalised sissemaksed;

3) pärast äriühingu äriregistrist kustutamist Eestisse püsiva tegevuskoha jaoks toodud vara maksumus.

Lihtsamalt öeldes tähendab see, et maksustatakse väljavõetud kasum, mis oli tekkinud enne ühinemist või ühinemisjärgselt.


Ühinemisjärgselt jätkub maksuarvestus ühendavas äriühingus (või ühendava äriühingu Eesti filiaalis) – maksuhaldur kannab ühendatava äriühingu maksusaldod ühendava äriühingu (Eesti filiaali) kontodele samal kuupäeval, mil tehakse ühinemise kanne äriregistris. Tegemist on üldise õigusjärglusega maksukorralduse seaduse § 35 tähenduses – õigusjärglasele lähevad üle kõik maksunõuded ja kohustused.


Piiriülese ühinemise äriühinguõiguslikke küsimusi reguleerivad äriseadustiku §4331-§4339.


Ernst & Young Europe uuring

Euroopa Komisjoni direktiividest on vähe kasu, kui liikmesriigid ei vii neid siseriiklikku õigusesse. Selleks et hinnata ühinemiste maksudirektiivi rakendamist üksikute liikmesriikide poolt, tellis Euroopa Komisjon konsultatsioonifirmalt Ernst & Young uuringu 27 liikmesriigi kohta.[2] Uuringu sisuks oli direktiivi üksikute artiklite põhjalik analüüs iga liikmesriigi siseriiklikust vaatevinklist. Uuringu aluseks oli küsimustik direktiivi rakendamise kohta. Euroopa Komisjon avaldas uuringu tulemused käesoleva aasta alguses.


Olulisemad uuringust tulenevad üldised järeldused olid:

1) vajadus ühtlustada direktiivis toodud terminoloogiat erinevates liikmesriikides – kuna direktiiv ei anna sellistele mõistetele nagu „väärtpaber“, „peakontor“, „maksubaas“, „varud ja reservid“ omapoolset definitsiooni, võib liikmesriigi tõlgendus neile erineda direktiivi mõttest ja eesmärgist;

2) mitmetes liikmesriikides on piiriülese ühinemise maksuneutraalsusele seatud rangemad eeltingimused direktiivis endas sätestatuga võrreldes.


Nimetatud uuring puudutas ka direktiivi rakendamist Eestis. Positiivne on, et Eesti osas võis järeldada, et üldjoontes on direktiiv nõuetekohaselt rakendatud. Teatud osas tuleneb see ka Eesti äriühingute maksustamise eripärast.


Kokkuvõte

Piiriülese ühinemise näol on kahtlemata tegemist uudse võimalusega äriühinguid restruktureerida. Olukorras, kus äriühingu tegevus vajab täiendavat rahasüsti, kuid turul ei leidu lisainvesteeringu pakkujat, võib kulude kokkuhoidu ja tootlikkuse tõusu saavutada ka konkurendi või tarneahelas oleva äriühinguga ühinemise kaudu. Võidavad nii ühendatava äriühingu aktsionärid, kes saavad osaluse suuremas ja tugevamas äriühingus, kui ka ühineva äriühingu aktsionärid, kelle omatud äriühing saavutab täiendava vara, kliendibaasi ja töötajate näol soodsama turupositsiooni. Samuti on kontsernisiseselt võimalik piiriülese ühinemisega vähendada äriühingute arvu ja seeläbi ka bürokraatlikke nõudeid kapitali suurusele.


Esimesed edulood piiriülese ühinemise vallast pärinevad just panganduse ja kindlustuse valdkonnast – oluliselt väiksemad omakapitali nõuded ja alluvus ainult ühe riigi järelvalveinstitutsioonile on motiveerivaks tõukejõuks.


Margus Jõemaa

Ernst & Young Baltic AS

vanemkonsultant




[1] Nõukogu direktiiv 90/434/EMÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamise puhul rakendatava ühise maksusüsteemi kohta. Avaldatud Euroopa Liidu õigusaktide portaalis EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm.

[2] Survey of the implementation of Council Directive 90/434/EEC. Ernst & Young Europe. 2008. Kättesaadav Euroopa Komisjoni veebilehel: http://ec.europa.eu.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo