Maksumaksja portaal - Mis maal on maksumaksjal hea elada? Villi Tõntson - 2009 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > mai (nr 5) > Mis maal on maksumaksjal hea elada? Villi Tõntson
Mis maal on maksumaksjal hea elada? Villi Tõntson

Kas Eesti on äriühingute maksuparadiis või on meie maksukoormus liiga kõrge? Kumb on ettevõtja jaoks tähtsam: kas lihtsus ja kiirus maksuhalduriga suhtlemisel või madalad maksud? Kas Eesti äriühingute maksukoormus on ikka madalam kui Soome äriühingute oma?

Üleilmne audiitor- ja ärikonsultatsioonifirmade võrgustik PricewaterhouseCoopers annab koos Maailmapangaga välja maksukeskkondade võrdlevat uuringut Paying Taxes, milles tänavu juba kolmandat korda püüti seada maailma riikide maksukeskkonnad edetabelisse vastavalt äriühingute maksukoormusele, aasta jooksul makstavate riiklike ja kohalike maksude arvule ning maksude maksmisele kulunud ajale, võttes aluseks etteantud tingimustele vastava hüpoteetilise keskmise suurusega tootmisega tegeleva äriühingu (vt lisa 1 Näidisettevõtja) tegutsemist ja maksukohustusi 181 riigi õiguslikus keskkonnas.


Uuringu tulemusel osutusid lihtsaima maksusüsteemiga riikideks Maldiivid, Katar ja Hongkong (Hiina). Kõige raskem on ettevõtjatel makse maksta Valgevenes, Ukrainas ja Kongos (vt lisa 2 Maksukeskkonna lihtsuse edetabel).


Edetabeli ülemistes detsiilides (18 parima maksukeskkonnaga riiki) asub 6 Araabia naftariiki, 5 Euroopa riiki (Iirimaa, Taani, Luksemburg, Suurbritannia ja Norra), 3 India/Vaikse ookeani pisikest saareriiki, kaks Aasia „tiigrit“ (Hongkong ja Singapur), üks Aafrika riik (Botswana) ja Uus-Meremaa.


Alumistesse detsiilidesse (18 halvima maksukeskkonnaga riiki) kuulub 9 Aafrika, 5 Ladina-Ameerika ja 2 Aasia riiki ning juba eespool nimetatud Valgevene ja Ukraina.


Seitsmest juhtivast tööstusriigist on silmapaistvalt hea maksukeskkond Suurbritannias (16. koht) ja Kanadas (28.), pigem hea USA-s (46.), Prantsusmaal (60.) ja Saksamaal (80.) ning pigem halb Jaapanis (112.) ja Itaalias (128.). Seejuures on näiteks Itaalia ja Prantsusmaa kaks kõrgeima äriühingute maksukoormusega riiki Euroopa Liidus, ent tänu viimatinimetatu sihikindlatele pingutustele e-maksunduse arendamiseks ja maksete arvu vähendamiseks on Prantsusmaa positsioon maksukeskkonna edetabelis ka märgatavalt parem. Üldiselt paistavad kõik suurriigid silma pigem kõrge äriühingute maksukoormusega, olles peale Suurbritannia selles osas kõik tabeli teises pooles. Seevastu nelja suurriigi ambitsioonidega arenguriigi (nn BRIC) maksukeskkonnad jäävad kõik tabeli viimasesse kolmandikku: Hiina 132., Venemaa 134., Brasiilia 145. ja India 169. kohale.


Mõistagi peegeldab soodne maksukeskkond riikide ja regioonide eripära ning osalt ka teadlikke valikuid (vt ka lisa 3 Milline on hea maksusüsteem?). Rikaste naftariikide jaoks võib (väike)ettevõtlusest lähtuv maksutulu olla täiesti ebaoluline, suurriikide jaoks on see tähtis riigieelarve finantseerimise allikas. Väikeriikide jaoks võib madal maksukoormus tähendada olulist konkurentsieelist, mis samaaegselt potentsiaalse maksutulu vähenemisega toob kaasa tulude olulise suurenemise teistest allikatest.

Eesti kõrget maksukoormust tasakaalustab asjaajamise lihtsus

Eesti vaatlusalune äriühing pidi maksudeks maksma oma aastakasumiga võrreldes 48,6% (äriühingu tulumaks 8,8%, tööjõumaksud 38,3% ning muud maksud 1,5%), jäädes sellega 122. kohale, tahapoole enamikust Euroopa Liidu liikmesriikidest, kaasa arvatud Soomest, Lätist ja Leedust.


Seejuures on Eestist vähemalt kolmandiku võrra madalamalt maksustatud äriühingud nii alles oma majandust üles ehitavas Makedoonias (18,4%) ja Montenegros (31,8%), meiega võrreldaval stardipositsioonil olnud Horvaatias (32,5%) ja Lätis (33%) kui ka jõukas Luksemburgis (21%), Islandil (26,8%), Iirimaal (28,8%) ja Taanis (29,9%).


Kokkuvõttes paigutub Eesti maksusüsteem lihtsuselt ja ettevõtjasõbralikkuselt maailmas siiski tublile 34. ning Euroopa Liidus 6. kohale (Iirimaa, Taani, Luksemburgi, Suurbritannia ja Hollandi järel).

Eestis „tegutsev äriühing“ pidi uuringu metoodikat kasutades aasta jooksul maksma kümmet maksu, mis oli paremuselt 26. koht riikide arvestuses. Euroopa riikidest edestasid meid selles arvestuses Rootsi (3. koht – 2 maksu ), Norra (4. koht – 4 maksu), Läti (7. koht – 7 maksu), Hispaania, Portugal, Suurbritannia (kõik 10. koht – 8 maksu) ning Holland, Iirimaa ja Taani (kõik 16. koht – 9 maksu).


Maksude maksmisele kulunud aja kategoorias sai Eesti maksukeskkond 81 tunniga kõrgeima, 17. koha, jäädes Euroopa riikidest alla vaid Luksemburgile (59 h), Šveitsile (63 h), Makedooniale (75 h) ja Iirimaale (76 h).


Eesti tegi 1990. aastate keskel kiireid ja olulisi samme maksunduse reformimisel, toona loodud lihtne ja ettevõtjasõbralik maksusüsteem ning seejärel reinvesteeritud kasumilt äriühingute tulumaksu kaotamine tagasid maksulaekumised ja soodustasid investeeringuid, ent tänase seisuga paistame olevat ennast positsioneerinud pigem stabiilsete heaoluriikide, kui kiiresti arenevate „tiigrite“ sekka. Omaette küsimuseks on, kas see pikemas perspektiivis vastab Eesti huvidele ning tuleb kasuks meie jätkusuutlikkusele ja konkurentsivõimele. Äriühingute maksusüsteemi reklaamimisel oleme ehk liigselt keskendunud vaid juriidilise isiku tulumaksule, kuid samas tuleks vaadata äriühingutele rakenduvaid makse laiemalt, sealhulgas pöörates suuremat tähelepanu äriühingu maksukoormust mõjutavatele tööjõumaksudele.

Maksupõrgu Valgevene

Euroopa Liidu liikmesriikidest on kõige viletsam maksukeskkond Rumeenias (146. koht) ja Poolas (142. koht). Ent Euroopasse vähemalt geograafiliselt kuuluvate Ukraina ja Valgevene ettevõtjate jaoks on maksukeskkond hullem kui Aafrikas. Eriti negatiivselt torkab silma Valgevene, mis on edetabelis viimaste hulgas kõigis kolmes kategoorias. Vaatlusalune äriühing pidi aastas maksma 24 korda äriühingu tulumaksu ning tööjõumakse ning 64 muud maksu (kokku 112 makset), kulutades sellele kokku 1188 tundi ehk 30 töönädalat (võrdluseks Eesti 10 makset ja 2 nädalat). Maksukoormus oli Valgevene äriühingu jaoks aga 117,5%, st hüpoteetilises olukorras 20% kasumimarginaaliga poleks vaatlusalusel äriühingul Valgevenes võimalik kasumlikult tegutseda.


Piirkondlikke erinevusi selle kohta, millisel mandril või riikide rühmas on maksusüsteem lihtne, kus aga tülikas, pole sugugi kerge välja tuua. Võib öelda, et peaaegu kõikide tugeva protestantliku tööeetikaga, st kapitalistlike „ideaalriikide“ maksukeskkonnad on ettevõtjasõbralikkuselt esimese 50 hulgas maailmas: Skandinaaviamaad, Holland, Šveits, Suurbritannia, USA, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa, ka Eesti ja Läti. Ainsateks eranditeks on siin Saksamaa (80. koht) ja Soome (97. koht).

Nagu ka eespool mainitud, väga hea maksukeskkond on ka paljudes Araabia naftariikides, ehkki nende seas on negatiivseid erandeid rohkem kui eelmise näite puhul. Aasias ja Okeaanias on nii edulugusid kui hoiatavaid näiteid, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas on hea maksukeskkonnaga riigid silmnähtavas vähemuses.

Rusikareeglina võib öelda, et riikides, kus on hea elada, on ka ettevõtjal lihtne makse maksta.


Eriti kehtib viimane väide, kui võrrelda piirkondi maksude maksmise keerukuse osas.


Äriühingute maksukoormus on araabiakeelses Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas madalaim. Ida-Euroopa torkab küll silma teistest piirkondadest madalama tulumaksuga, ent neist oluliselt kõrgem tööjõumaksude tase muudab meie regiooni üldise maksukoormuse suhteliselt kõrgeks, seda isegi OECD rikaste riikidega võrreldes. Aafrika on esikohal üldise maksukoormuse poolest, eriti aga igasuguste muude maksude osas.

Maksureformid on populaarsed

Ei saa üheselt öelda, kas riikide majandusliku ning ühiskondliku edukuse tagab nende hea maksukeskkond või on viimane pigem hästi toimiva ühiskonnakorralduse tagajärg, igatahes valitses viimastel aastatel maailmas selge suundumus äriühingute maksukoormuse vähendamisele ja lihtsustamisele. Viimase 4 aasta jooksul muutsid oma maksukeskkonda ettevõtjasõbralikumaks ligi pooled maailma riikidest ning ainuüksi möödunud aastal neist omakorda 40%. 21 riiki vähendas äriühingute tulumaksumäära, 12 lihtsustas maksudeklaratsioonide edastamise korda või süsteeme ning 8 vähendas äriühingute tasutavate maksude ja lõivude hulka. Suurimate reformijate seas on „uus Euroopa“ ja Kesk-Aasia (28 riiki), kus 4 aasta jooksul on tehtud 44 lihtsustavat muudatust, järgneb Aafrika (46 riiki) 22 reformiga ning 24 suure sissetulekuga OECD riiki 18 reformiga.


Kasvav on ka Eesti jaoks juba nii iseenesestmõistetava elektroonilise maksude deklareerimise levik. E-maksuamet on olemas juba kolmandikus maailma riikidest kõigil mandritel ja see arv kasvab jõudsalt.


Äriühingute maksukoormust suurendas mullu maailmas vaid kaks riiki, kehtestades täiendavaid makse: Aafrika parima maksukeskkonnaga Botswana ning Lõuna-Ameerika halvima maksukeskkonnaga Venetsueela.

Äriühingu tulumaks ei võrdu äriühingu maksukoormusega

Kõnealune uuring kinnitab veelkord, et äriühingu tulumaksu suurust ei maksa maksu- ning ettevõtluskeskkonna hindamisel üle tähtsustada, kuna see moodustab tööandjate jaoks keskmiselt vaid 37% kogu maksukoormusest ning 26% maksudega seotud ajakulust.


Keskmiselt pidi uuringu „näidisäriühing“ maksma üheksat maksu. Euroopa Liidu riikidest oli väikseim maksude arv Rootsis – 5 ning suurim Austrias – 16. Eesti äriühing pidi maksma 10 maksu: lisaks äriühingu tulumaksule veel käibemaksu, sotsiaalmakse, töötajatelt kinnipeetud makse, maamaksu, raskeveokimaksu, pakendiaktsiisi, kütuseaktsiisi, reklaamimaksu ning riigilõivu.


Uuringu üheks eesmärgiks oli ka riigisisese ning riikidevahelise mõttevahetuse soodustamine maksureformide osas ning selle toetamine konkreetse andmestikuga. Ühe peamise järeldusena selgubki, et riikide konkurentsivõime ning jätkusuutliku arengu jaoks olulisi maksureforme tuleb teostada kompleksselt, arvestades võimalikult paljude teguritega ning kooskõlas laiema eelarve- ja maksupoliitikaga.

Tähtis on dialoog maksuhalduri ja maksumaksja vahel

Enamik ettevõtjatest pole maksude maksmise vastu, hoolimata sellest, et erimeelsused õiglase maksumäära ja selle kogumise mooduste kohta jäävad arvatavasti kestma üle aegade. Kuna üha keerulisemaks muutuvad nii äriühingute äritegevus kui riikide toimemehhanismid, sealhulgas sageli ka maksuseadused, on maksupoliitika-alased väljakutsed üha otsustavama kaaluga. Riigivõim tahab, et maksud oleksid makstud, ettevõtjad soovivad aga, et maksutulusid kasutataks kogu ühiskonna hüvanguks ning läbipaistval moel. Ettevõtjad eelistavad mõistagi madalaid ja lihtsatel reeglitel põhinevaid makse, ent ka juhul kui maksud on kõrged, eeldatakse, et ka avalik sektor tegutseb säästlikult ja efektiivselt.


Maksud on majanduse ja ühiskonna toimimiseks hädavajalikud. Ilma maksutuludeta pole raha avalike teenuste jaoks ning riik ei saa kestma jääda. Kui aga maksud muutuvad ebaõiglaselt kõrgeteks, hakkab riigis kasvama varimajandus ning maksudest kõrvalehiilimine. Kõrgemad maksud toovad kaasa kodanike huvi vähenemise eraettevõtluse vastu, rääkimata välisinvestorite investeeringute ja loodavate uute töökohtade vähenemisest ning majanduskasvu aeglustumisest.


Samas on maksupoliitika, eriti kui see on järjekindel ning mõtestatud, riigi jaoks väga oluline hoob ühiskonna ning majanduse arengu suunamisel. Eestile sooviks just sellist, majanduse konkurentsivõimet kasvatavat, ühiskonnaelu edendavat ning maksukeskkonna konkurentsivõimet tõstvat maksupoliitikat, mis vaataks kaugemale kui järgmine riigieelarve ning hindaks tehtavate otsuste laiemat mõju.


Villi Tõntson

PricewaterhouseCoopers

Maksuosakonna juht


Täismahus uuringu Paying Taxes 2009 leiab aadressilt www.pwc.com.



LISA 1: Näidisettevõtja

· enimlevinud piiratud vastutusega äriühing (Eestis osaühing);

· asutatud 1. jaanuaril 2006;

· tegutseb riigi suurimas linnas;

· omanikud: 5 sama riigi kodanikust füüsilist isikut;

· stardikapital: 102 x elanike keskmine aastasissetulek (Eestis 15 mln kr) ;

· tegevusala on keraamiliste lillepottide tootmine ja hulgimüük koduturul;

· 60 töötajat;

· aastakäive: 1050 x elanike keskmine aastasissetulek (Eestis 150 mln kr) ;

· kasumimarginaal 20%;

· esimene tegevusaasta lõppes kahjumiga;

· teise tegevusaasta lõpus maksis dividendideks 50% kasumist.

(loetelu pole lõplik)



LISA 2: Maksukeskkonna lihtsuse edetabel

  1. Maldiivid
  2. Katar
  3. Hongkongi erimajanduspiirkond (Hiina)
  4. Araabia Ühendemiraadid
  5. Singapur
  6. Iirimaa
  7. Saudi-Araabia
  8. Omaan
  9. Kuveit
  10. Kiribati
  11. Mauritius
  12. Uus-Meremaa
  1. Taani
  2. Luksemburg

  1. Suurbritannia

18. Norra

  1. Eesti

36. Läti

  1. Rootsi

  1. USA

57. Leedu

  1. Soome

  1. Hiina

  1. Venemaa

  1. Venetsueela
  2. Kesk-Aafrika Vabariik
  1. Kongo
  2. Ukraina
  3. Valgevene


LISA 3: Milline on hea maksusüsteem?

Riigid peavad koguma makse ühiskonna jätkusuutliku toimimise tagamiseks. PwC maksuspetsialistid ja analüütikud on kokku võtnud uuringu käigus kogutud praktikute ja teoreetikute seisukohad ning esitanud edasise diskussiooni tekitamiseks 20 hea maksusüsteemi tunnust. Lugeja võib siinkohal mõtiskleda, mitu neist on iseloomulikud Eesti maksusüsteemile.


Eesmärgistatud

1. Maksusüsteem on koostatud eesmärgiga koguda kindel kogus rahalisi vahendeid, mis on vajalikud kokkulepitud avalike teenuste pakkumiseks.

2. Tagada riigieelarve tasakaal.

3. Võtab arvesse sotsiaalseid eesmärke.

4. Võtab arvesse maksumaksjate maksevõimet.

Strateegiline

5. Maksusüsteem on stabiilne ning järjepidev, tagab ettevõtjatele ka pikaajaliste investeerimisotsuste puhul kindlustunde, et maksureeglid jäävad selle aja vältel olulises osas muutumatuks.

6. Riigi loodusressursside kasutamine on maksustatud mõistlikus proportsioonis.

7. Aitab kaasa äri- ja kaubandustegevusele, mitte ei pärsi seda. Maksusüsteem on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning võtab arvesse ka teiste riikide majanduse toimemehhanisme.

8. Paindlik ja võimeline reageerima muutustele majanduses ja ühiskondlikus elus. Suutlik lisaks riigieelarvesse raha kogumisele ka mõjutama (ühiskondlikult kokku lepitud) inimeste ja ettevõtjate hoiakuid ning käitumist.


Tõhus ning sidus

9. Maksusüsteem sisaldab mehhanisme, mis võimaldab enne oluliste otsuste langetamist konsulteerida huvigruppidega ning aidata ja nõustada poliitikuid ning seadusandjaid.

10. On arusaadav, selge ning avalikkusele kättesaadav.

11. Võtab arvesse erinevate maksude vastastikust mõju (ka rahvusvahelises kontekstis).

12. Maksude deklareerimise, käsitlemise ja maksmise protsess on võimalikult lihtne ja odav nii maksumaksjate kui riigiaparaadi jaoks.


Tagab õigusaktide rakendamise õiglaselt ning läbipaistvalt

13. Maksustamise reeglid ja juhised on kirjas õigusaktides (millele maksumaksjatel on vaba juurdepääs), mitte sõltuvuses maksuametnike tõlgendustest ja/või kohtupraktikast.

14. Ametnikepoolne tegevus maksuseaduste rakendamisel on järjepidev.

15. Erimeelsuste lahendamiseks on olemas selge ja kõigile kasutatav mehhanism, mis tagab tulemuste saavutamise mõistliku aja jooksul.

16. Maksuseadused on kooskõlas teiste siseriiklike seaduste ning rahvusvaheliste õigusnormide ning kohustustega.


Maksuhalduri positiivne ning koostööd soodustav kuvand

17. Lisaks järelevalvele ja kehtestavale rollile on maksuhalduril ka abistav ning toetav funktsioon.

18. Maksuhaldur ja ettevõtjad peaks hoidma konstruktiivset dialoogi ja heitma kõrvale vaenulikud suhted.

19. Maksunõustajate tunnustamine maksusüsteemi sujuva toimimise olulise osana.

20. Kogu süsteem toimib vastastikuse usalduse ja austuse põhimõttel: maksumaksjad on eelduslikult ausad (kuni pole tõestatud vastupidist) ning on oma tegevuses avatud ning läbipaistvad.


  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo