Maksumaksja portaal - Maksutõusu maavõistlus: Hispaania vs Eesti. Hiie Marrandi - 2009 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > mai (nr 5) > Maksutõusu maavõistlus: Hispaania vs Eesti. Hiie Marrandi
Maksutõusu maavõistlus: Hispaania vs Eesti. Hiie Marrandi

EML maksualase erialakirjanduse varasalve kuulub IBFD kirjastuse ajakiri European Taxation. Ajakiri käsitleb maksudega seotud teemasid kõikjal Euroopas, seekordses numbris on ilmunud hea uudis, mida tahame jagada ka MaksuMaksja lugejatega. Nimelt oli maksu-uudiste rubriigis juttu sellest, mis toimub Hispaania maksumaastikul.[1]

Hispaanias stimuleeriti majandust sellega, et 2008. aasta lõpus kaotati tagasiulatuvalt seni kehtinud progresseeruv varandusemaks.[2] Maksu pidid Hispaania residendid (püsivalt Hispaanias elavad inimesed) seni maksma kogu oma varalt ja mitteresidendid allikapõhiselt (ainult Hispaanias asuva vara pealt). Formaalselt jäi osa varamaksu seadusest küll kehtima, sest seaduses sätestatud vara hindamise meetodeid läheb vaja ka teiste maksude arvutamisel. Varandusemakse tasumise kohustust aga on lõppenud.


Millest selline ime, et üks riik saab hakkama maksu kaotamisega, sellal kui näiteks Eestis kuuleb uudiseid ainult maksutõusust ja sellest, et mitte ükski maksuteema, mis võiks aidata kaasa eelarve olukorra parandamisele, ei ole enam püha ja puutumatu? Kõnealune varandusemaks kehtestati Hispaanias 1977. aastal ajutise kontrollimeetmena. Maksumääraks oli kuni 2,5% maksubaasiks oleva vara turuhinnast. Maksu tuli tasuda igal aastal ja maksudeklaratsioonid olid väga tõhusaks abiks, et kontrolli all hoida maksudest kõrvalehiilimist ja maksupettusi. Võrreldes andmeid, mida inimesed deklareerisid oma tuludeklaratsioonil ja varandusemaksu deklaratsioonil, oli maksuhalduril väga lihtne maksupettustele vastu astuda.


Tänaseks päevaks oli maks poliitikute sõnul aga muutunud juba äärmiselt ebaõiglaseks, sest tõi kaasa inimeste tulu topeltmaksustamise (nii tulumaks kui varandusemaks maksustasid mõlemad füüsilise isiku tulu) ja kahjustas inimeste säästusid. Maksudeklaratsioonil esitatava teabe saab riik tänapäeval nagunii kätte, lihtsalt teiste kanalite kaudu (pankade ja finantseerimisasutuste aruannetest). Varandusemaksu 2008. aastal kaotades oli Hispaania üks viimaseid Euroopa Liidu liikmesriike, kes selle sammu ette võttis. Viimastel aastatel kaotati see maks näiteks Soomes, Rootsis ja Luksemburgis. Saksamaal lõpetati varandusemaksu kogumine juba 1997. aastal. Praeguseks on varandusemaks jäänud Euroopas kehtima veel vaid Prantsusmaal, Norras ja Šveitsis (viimased kaks ei kuulu teatavasti Euroopa Liitu).


Kui meenutada, et maikuus meediasse lekkinud „Padari paberis“ (Rahandusministeeriumi ettepanekud lähiaastate eelarvepoliitikaks ja võimalused eelarvepositsiooni parandamiseks)[3] oli majandusraskustest väljatuleku plaanis esikohal maksutõusud ja toetuste kärpimised, siis teeb Hispaania lähenemine veidi kadedakski. Hispaania näites oli varandusemaksu kaotamine vaid üks paljudest meetmetest riigi majanduse stimuleerimiseks.


Olukorra näitlikustamiseks toon osalise loetelu Padari ettepanekutest. Maksusoodustuste vähendamine: loobuda laste eest täiendava maksuvaba tulu andmisest (TuMS § 23¹), kaotada ära täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisele (TuMS § 23³), kaotada täiendav maksuvaba tulu FIE-dele (TuMS § 32 lg 4), vähendada või kaotada eluasemelaenu intresside maksusoodustus (TuMS § 25), piirata koolituskulude mahaarvamise õigust (TuMS § 26), kaotada õppelaenu intresside maksusoodustus (TuMS § 26 lg 3), vähendada kindlustusmaksete ja pensionifondi osakute soetamisel antavat tulumaksusoodustust (TuMS § 28), loobuda ametiühingute sisseastumis- ja liikmemaksude maksustatavast tulust mahaarvamise õigusest (TuMS § 27 lg 2), kingituste ja annetuste tulust mahaarvamise õigust piirata (TuMS § 27 lg 1), kaotada täiendav pensionite maksuvabastus (TuMS § 23²), loobuda (ajutiselt) maksuvaba tulu määra tõstmisest, kaaluda tulumaksumäära tõstmist.

Aktsiiside ja hasartmängumaksu kohta oli nii palju tõstmisettepanekuid, et ruumi kokkuhoiu huvides siin neid ei loetle. Käibemaksu vallas oli ettepanek tõsta käibemaksu määra paari protsendipunkti võrra ning asendada madaldatud käibemaksumäär (9%) standardmääraga.


Maksuseadustega otseselt mitte seotud ettepanekud puudutavad näiteks riigilõivude ja keskkonnakasutuse tasude tõstmist, pensioniea tõstmist, emapalga perioodi lühendamist 6 kuu võrra ning selle maksimummäära muutmist, õppelaenude riigipoolse kompenseerimise lõpetamist.


Kui Padari maksutõusu plaanid tõesti ellu viiakse, siis võib nii mõnigi edukam eestlane oma asjad kokku pakkida ja Hispaaniasse elama kolida. Väärib märkimist, et teatud tulu liike (dividenditulu, intressitulu, kasu vara võõrandamisest) maksustatakse Hispaanias tulumaksuga vaid 18% määras. Eestis praegu (veel) kehtiv tulumaksumäär on 21%. Nii et Eestil on, mida Hispaanialt õppida.


Hiie Marrandi

EML jurist




[1] Ana Colldefors. Abolition of Spanish Net Wealth Tax and its Effects. – European Taxation, 2009, nr 4, lk 230-231.

[2] Net wealth tax (ingl k) – laialt levinud omandimaksu liik, mille maksubaasi moodustab isiku kogu vara ja kohustuste vahe. Omandimaksud (property taxes) üldiselt hõlmavad näiteks kinnisvaramaksu, automaksu ja muid makse üksikutele vara liikidele.

[3] Vt Dokument: Padari eelarve-analüüs. – Postimees Online, 06.05.2009, www.postimees.ee/?id=115742.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo