Maksumaksja portaal - Kas Eestis on hea äri ajada? Lasse Lehis - 2009 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > mai (nr 5) > Kas Eestis on hea äri ajada? Lasse Lehis
Kas Eestis on hea äri ajada? Lasse Lehis

Aprilli lõpus lõi Eesti meedias korraks laineid Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD Eestit puudutav raport (Economic Survey of Estonia, 2009). Muu hulgas oli seal väga leebes vormis avaldatud arvamust, et Eesti peaks kaaluma äriühingu jaotamata kasumi tulumaksuvabastuse mõningaid negatiivseid aspekte, eelkõige seda, et “kasumi lukustamine” ühte äriühingusse võib pärssida investeeringuid ja raha ümberjagamist teistesse sektoritesse, kus seda oleks rohkem vaja.[1] Sellest soovitusest on mitmed Eesti arvajad vastavalt oma poliitilistele eelistustele püüdnud välja lugeda ka käsku hakata äriühingu kasumeid kiiremas korras maksustama. Midagi sellist OECD ei soovita (ja veel vähem saab ta seda käskida). On tõsi, et jaotatud ja jaotamata kasumi maksustamise erinevus soodustab siseinvesteeringuid ja pärsib kasumi siirdamist teistesse üksustesse. Kuid see ei ole sugugi ainult Eestile omane. Dividende maksustatakse paljudes riikides, samuti on kõikides riikides äriühingu tulumaksusoodustused, mis soodustavad investeeringuid just nimelt samasse äriühingusse ja mitte kuhugi mujale. Eesti omapära on vaid see, et üks maksukomponent on null.

Jaotatud kasumi maksukoormus

OECD sõnumi mõte on pigem see, et Eesti maksukeskkonna hindamisel ei maksa jaotamata kasumi maksuvabastust üle tähtsustada, vaid tuleb hinnata maksukoormust tervikuna. Alljärgnevas tabelis ongi toodud Euroopa riikide, USA, Kanada ja Jaapani maksumäärade võrdlus, kus on kõrvuti toodud nii äriühingu kui aktsionäri (osaniku) kõrgeim võimalik maksumäär. Arvestatud on kõiki äriühingu kasumilt ja dividendidelt võetavaid riiklikke ning kohalikke makse, mida tuleb maksta siis, kui kogu teenitud kasum on välja makstud dividendiks äriühinguga samas riigis resideeruvale füüsilisele isikule.

Füüsilisest isikust osaniku puhul võib tegelik maksukoormus paljudes riikides tänu mahaarvamistele ja progresseeruvatele maksumääradele jääda tabelis toodud maksumäärast väiksemaks. Samuti on äriühingu tegelik maksukoormus tänu mitmetele soodustustele tavaliselt väiksem, kui seda näitab nominaalne maksumäär. Eesti on selles suhtes kindlasti erand, kuna tulumaksu võetakse vaid dividendidelt.

Jaotatud kasumi maksimaalsed maksumäärad 2008 (%)[2]

Riik

Äriühing

Osanik

Kokku

Bulgaaria

10,00

4,50

14,50

Läti

15,00

0,00

15,00

Slovakkia

19,00

0,00

19,00

Eesti

21,00

0,00

21,00

Küpros

10,00

13,50

23,50

Kreeka

25,00

0,00

25,00

Leedu

15,00

12,75

27,75

Rumeenia

16,00

13,44

29,44

Tšehhi

21,00

11,85

32,85

Poola

19,00

15,39

34,39

Malta

35,00

0,00

35,00

Sloveenia

22,00

15,60

37,60

Soome

26,00

14,50

40,50

Portugal

26,50

14,70

41,20

Hispaania

30,00

12,60

42,60

Luksemburg

29,63

13,70

43,33

Itaalia

31,40

12,22

43,62

Austria

25,00

18,75

43,75

Holland

25,00

18,63

43,63

Suurbritannia

28,00

18,00

46,00

Saksamaa

29,83

16,66

46,49

Jaapan

42,34

5,77

48,11

Norra

28,00

20,16

48,16

Iirimaa

12,50

35,88

48,38

USA (New York)

39,62

9,06

48,68

Ungari

21,28

27,55

48,83

Rootsi

28,00

21,60

49,60

Belgia

33,99

16,50

50,49

Šveits (Zürich)

20,65

31,72

52,37

Kanada (Ontario)

33,50

19,70

53,20

Prantsusmaa

34,43

19,02

53,45

Taani

25,00

33,75

58,75

Kui investor on juriidiline isik

Tähelepanelik lugeja kindlasti märkas, et eelnev tabel väljendas füüsilisest isikust investorile jaotatud kasumi maksukoormust. OECD raportis viidatud probleem, mille põhjustab vajadus reinvesteerida ühe äriühingu kasum teise äriühingusse, viitab pigem rahvusvahelistele kontsernidele, st juriidilistele isikutele. Teatavasti kehtib Euroopa Liidus direktiiv, mis keelab teises liikmesriigis asuvale äriühingule makstud dividendidelt tulumaksu kinnipidamise, kui dividendi saajal on dividendi maksvas äriühingus vähemalt 10% osalus.[3] Direktiiv kehtib ka Norra ja Šveitsi suhtes ning muu maailma puhul tuleb arvestada topeltmaksustamise vältimise lepinguid, mis üldjuhul piiravad (sõltuvalt lepingust) 10% - 25% osaluskünnise ületamise korral dividendidelt kinni peetava tulumaksu 5% määraga.

Selle teadmise valguses omandab tabel veidi teistsuguse kuju. Kui eemaldada tabeli teine veerg (osaniku maksukohustus) ja reastada riigid ainuüksi äriühingu tulumaksu määra alusel, langeb Eesti neljandalt kohalt kümnendale. Eestist eespool oleksid sellised riigid nagu Bulgaaria, Küpros, Iirimaa, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia, Poola ja Šveits ehk paljuski just need riigid, kellega Eesti konkureerib välisinvesteeringute saamisel. Jällegi tuleb meelde tuletada, et äriühingu nominaalne maksumäär ei pruugi näidata tegelikku maksukoormust, mis tähendab, et ka paljude nende riikide puhul, kus kehtib kõrgem maksumäär kui 21%, võib investor oma kasumi kätte saada väiksema maksukuluga kui Eestis.

EML ettepanekud

Kuidas saaks muuta Eesti maksukeskkonda investoritele atraktiivsemaks? Kõigepealt tuleb kindlasti märkida, et kasumi maksukoormus ei ole sugugi ainus ega kõige tähtsam näitaja, mille alusel investor oma valikuid teeb. Eelkõige tuleb arvestada äriühingu kasumit mõjutavaid tegureid nagu turg, tööjõud, logistika, üldine investeerimiskliima – õiguskeskkond, bürokraatia, korruptsiooni tase jne. Maksude puhul tähendab see, et märksa olulisem tähendus on pigem tööjõumaksudel, toote- ja ressursimaksudel ning muudel kuludel (nt aktsiisid, riigilõivud, riiklikult reguleeritavad hinnad), mis mõjutavad toote omahinda ja ettevõtte kasumit. Sellega jõuame jälle vana hea sotsiaalmaksu ülempiiri ettepaneku juurde, millest on räägitud palju ja räägitakse veel edaspidigi.

Mis puudutab tulumaksu, siis EML ettepanek oleks järgmine: füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks tuleks lahti siduda. Dividendide tulumaksu määra võiks langetada vahemikku 10% - 15% (Eesti maksutehnikas tähendaks see netosummale lisanduvat maksu määraga 10/90-15/85). Residendist füüsiline isik lisaks saadud dividendid oma maksustatavatele tulule ja maksaks tulumaksu juurde, et saavutada füüsilistele isikutele kehtivale määrale vastav maksutase (selle saavutamiseks on mitu tehnilist võimalust, kuid detailid ei ole praegu olulised). Mitteresidendist füüsiliselt isikult peetaks samuti täiendavalt tulumaksu kinni, kuid mitteresidendist juriidiliste isikute jaoks jääks pakutud 10% - 15% lõplikuks maksuks Eestis.


Lasse Lehis

EML juhatuse esimees




[1] Tsitaat kokkuvõttest OECD kodulehel www.oecd.org: The impact of limiting the corporate tax liability to distributed profits should be carefully monitored and this tax regulation reconsidered if it is established that serious distortions arise.

[2] Andmed pärinevad Saksamaa rahandusministeeriumi väljaandest Die wichtigsten Steuern im internationalen Vergleich 2008. Kättesaadav rahandusministeeriumi kodulehel: www.bundesfinanzministerium.de.

[3] 10% osaluse nõue kehtib alates 2009. aastast, varem oli see 15%, enne 2007. aastat 20%.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo