Maksumaksja portaal - Uus töölepingu seadus – palju häid mõtteid igale maitsele. EML, Justiitministeerium, MTA - 2009 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > mai (nr 5) > Uus töölepingu seadus – palju häid mõtteid igale maitsele. EML, Justiitministeerium, MTA
Uus töölepingu seadus – palju häid mõtteid igale maitsele. EML, Justiitministeerium, MTA


Palju kiidetud ja kirutud uue töölepingu seaduse kohta on avaldatud arvamusi seinast seina. Kui jätta kõrvale poliitikute maailmavaatelised erimeelsused töösuhete paindlikkuse ja lepinguvabaduse ulatuse teemadel, siis asjatundjate põhilised etteheited on, et uus seadus on liialt raskepärase teksti ja keerulise sõnakasutusega, mida lihtsal tööinimesel on raske mõista. Nii mõneski kohas on tehtud muudatusi ainult muutmise enda pärast, näiteks asendatud harjumus- ja suupäraseid mõisteid uutega, mis tihti on palju robustsemad. Mitme sätte kohta on avaldatud arvamust, et ei ole üheselt aru saada, mida see säte reguleerib või milleks seda sätet üldse vaja on.

Üks selline fantoomsäte on kahtlemata § 29 lg 7, mis kõlab järgmiselt: Kui tööandja ei ole täitnud seadusest tulenevat kohustust pidada töötaja töötasult kinni maks ja makse ning töötajal tekib seetõttu kohustus maks ja makse tasuda, võib töötaja tööandjalt nõuda tasutud maksu ja makse hüvitamist.

Kuna jutt käib maksudest, siis pakkus see säte meile eriti suurt huvi. Arusaamatuks teeb sätte just see, et senise üldlevinud arusaama kohaselt ei teki töötajal kohustust tasuda tööandja maksuvõlga. Kui palgast on tulumaks kinni peetud, siis on töötaja kohustused täidetud ning kui tööandja ei kanna kinnipeetud maksu maksuhaldurile üle, saab viimane oma nõude esitada tööandja vastu. Kui tulumaksu ei ole kinni peetud, siis on järelikult töötaja saanud ka tulumaksu võrra rohkem raha kätte ja on arusaamatu, miks peaks tööandja tulumaksu osa töötajale topelt välja maksma.

Et selgust saada, läkitasime teele küsimused Sotsiaalministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning Maksu- ja Tolliametile. Kõigilt kolmelt küsisime, millistel juhtudel ja milliste maksude või maksete puhul tekib töötajal kohustus maksu või makset tasuda.

Maksu- ja Tolliametilt küsisime veel ka seda, et kui tööandja maksabki töötajale hüvitist tasutud maksu või makse katteks, siis mis liiki tuluga on tegemist ja kas tööandja peab väljamakstud hüvitiselt kinni pidama tulumaksu ja tasuma sotsiaalmaksu.

Justiitsministeeriumilt küsisime täiendavalt aga seda, mis juhtub siis, kui kohtutäitur nõuab töövaidluskomisjoni või kohtuotsuse alusel tööandjalt töötaja kasuks sisse palgavõla, lõpparve või muu tasu ning tasult ei peeta kinni tulumaksu. Sama juhtub tihti ka näiteks elatisenõuete täitmisel. Küsisime, kes ja millisel õiguslikul alusel vastutab siis, kui maksude ja maksete kinnipidamine on jäänud toimumata täitemenetluse käigus.

Toodud vastustest võib lugeja ise järeldada, kui hästi läbi mõeldud ja ette valmistatud see säte on ja kui üksmeelselt Eesti Vabariigi pädevad asutused selle sätte mõttest ja eesmärgist aru saavad.



Justiitsministeeriumi vastus

Indrek Niklus

Eraõiguse talituse juhataja

03.03.2009

Pöördusite 05.02.2009 Justiitsministeeriumi poole küsimusega uue töölepingu seaduse § 29 lg 7 rakendamise kohta. Täpsemalt palusite selgitust, millistel juhtudel ja milliste maksude või maksete puhul tekib töötajal kohustus tööandja asemel töötasult vastavaid makse või makseid kinni pidada. Olete näitena toonud välja, et selline olukord võiks tekkida täitemenetluse käigus tööandjalt palgavõla, lõpparve või muu hüvitise sissenõudmisel, kus töötajale makstakse töötasu välja brutosummas. Sealjuures esitate täiendava küsimuse, kes ja millisel õiguslikul alusel vastutab nimetatud juhul maksete ja maksude kinnipidamise eest, kui see on jäänud toimumata täitemenetluse käigus.

Justiitsministeeriumi hinnangul ei peaks reeglina esinema olukordi, mil töötasult maksude või maksete tasumise kohustus oleks seadusest tulenevalt töötaja kanda. Muu hulgas ei peaks selline olukord tekkima täitemenetluse käigus, kus maksude ja maksete kinnipidamine on jäänud toimumata. Meie hinnangul peaks ka olukorras, kus kohus mõistab töötajale välja töötasu brutosummas, jääma maksude ja maksete tasumise kohustus jätkuvalt tööandja kanda, kes võib omakorda esitada alusetust rikastumisest tuleneva nõude töötaja suhtes. Seda põhjusel, et tulumaksu kinnipidamise kohustus töötasult lasub meie hinnangul olenemata selle väljamaksmise viisist (mh kohtumenetluse kaudu) siiski tööandjal. Usume siiski, et Teie poolt esitatud küsimusele oskab täpsemalt vastata Rahandusministeerium, kelle valitsemisalasse maksuõigus kuulub, mistõttu edastame Teie pöördumise vastavasse ministeeriumisse.

Mööname, et uue töölepingu seaduse § 29 lg 7 raames võib olla ebatäpne rääkida töötaja kohustusest maksu või makse tasumiseks. Eelkõige on antud sätte koostamisel silmas peetud olukorda, kui töötaja on vabatahtlikult täitnud tööandja maksu või makse tasumise kohustuse, millest tulenevalt tekib tal viimase suhtes tagasinõudeõigus. Mööname, et nimetatud õigus tekib töötajal ka ilma vastavasisulise sätteta töölepingu seaduses ehk üksnes võlaõigusseaduse pinnalt, täpsemalt vastavalt alusetu rikastumise regulatsioonile, kuid oleme pidanud vajalikuks nimetatud põhimõtet töölepingu seaduses siiski üle korrata.


Maksu- ja Tolliameti vastus

Aule Kindsigo

Maksude osakonna juhataja

06.03.2009

Esitasite Maksu- ja Tolliametile järelepärimise uue töölepingu seaduse tõlgendamise ja sellest tulenevalt töötajale ja tööandjale maksukohustuse tekkimise osas. Meie teadaolevalt vastab Teie samasisulisele selgitustaotlusele Sotsiaalministeerium, loodame, et sealt saate ammendava vastuse uue töölepingu seaduse tõlgendamise küsimuses.

Omalt poolt lisame, et maksukorralduse seaduse § 31 lg 2 kohaselt tekivad maksuseadustest tulenevad kohustused seadusega sätestatud tingimuste saabumisel, kui seadusega ei ole sätestatud, et kohustuse tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti. Meie arvates ei muuda uus töölepingu seadus maksuseadusi selliselt, et maksuhalduril oleks seaduslik alus n6uda tööandja maksuvõlad (ei sotsiaalmaksu ega palgalt kinnipeetud maksudest ja maksetest tekkinud maksuvõlgu) sisse töötajalt. Kui tööandja ei täida tulumaksu kinnipidamise kohustust ja maksab töötajale palga välja brutosummas, siis tekib töötajal küll palga füüsilise isiku tuludeklaratsioonis deklareerimise kohustus ja võimalik tulumaksu juurdemaksmise kohustus, kuid selle tulumaksu tööandja poolt töötajale hüvitamise õigustatus uue töölepingu seaduse § 29 lg 7 alusel on küsitav. Seoses sellega, et maksuhaldurile ei ole käesoleval hetkel teada Sotsiaalministeeriumi tõlgendus eelmainitud töölepingu seaduse sätte rakendatavuse osas, ei ole kahjuks võimalik nimetatud hüvitise maksustamise osas täpsemaid selgitusi anda.


Sotsiaalministeeriumi vastus

Egle Käärats

Tööala asekantsler

03.04.2009

Esitasite meile küsimuse seoses 01.07.2009 kehtima hakkava töölepingu seadusega (edaspidi TLS). TLS § 29 lõike 7 kohaselt võib töötaja tööandjalt nõuda tasutud maksu või makse hüvitamist, kui tööandja ei ole täitnud seadusest tulenevat kohustust pidada töötaja töötasult kinni maks ja makse ning töötajal tekib seetõttu kohustus maks ja makse tasuda. Soovisite teada, millistel juhtudel tekib töötajal selline kohustus.

Juhime Teie tähelepanu sellele, et TLS § 29 lõike 3 alusel lepivad töötaja ja tööandja kokku brutotöötasus, millest arvatakse maha kinnipeetavad maksud. Sama põhimõte on ka kehtiva palgaseaduse §-s 3. Seega peab töötaja töötasu saama kätte netosummana.

Tööandjal on tulumaksuseaduse § 40 alusel kohustus töötaja töötasult kinni pidada tulumaks, kanda kinnipeetud tulumaks üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole ning esitada Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioon, kus näidatakse ära töötasu ja kinnipeetud tulumaksu summad. Kui tööandja maksu kinnipidajana rikkus kohustust ja jättis kinnipeetud tulumaksu Maksu- ja Tolliametile üle kandmata, nõutakse see sisse tööandjalt.

Kui maksustamisperioodi lõppedes on tulumaks riigile mingil põhjusel siiski tasumata, tekib töötajal vastavalt tulumaksuseadusele kohustus esitada tuludeklaratsioon ja tasuda saadud tulult tulumaks. Kuna Maksu- ja Tolliamet võib tulumaksu maksmist maksuaasta lõppedes nõuda töötajalt, siis võib tekkida olukord, kus tööandja on jätnud tulumaksu maksmata ning Maksu- ja Tolliamet ei ole seda tööandjalt sisse nõudnud ja tulumaksu maksmise kohustus jääb seega töötajale. Samaaegselt töötajalt ning tööandjalt tulumaksu sisse ei nõuta.

Alljärgnevalt toome olukorra selgitamiseks näite. Töötaja saab igakuiselt kätte 7000 krooni. Ta saab TLS § 29 lõike 3 alusel eeldada, et tegemist on netosummaga, st töötaja saab eeldada, et kõik vajalikud maksud ja maksed on tööandja poolt kinni peetud. Maksuaasta lõppedes selgub, et tööandja ei ole Maksu- ja Tolliametile tulumaksu üle kandnud. Vastavalt tulumaksuseaduse §-le 44 peab töötaja sellisel juhul tuludeklaratsiooni täitma ja tulumaksu Maksu- ja Tolliametile tasuma. Tulumaks arvutatakse saadud tulult ehk 7000 kroonilt. Taolises olukorras tekib töötajal tööandja suhtes nõudeõigus.

Ülaltoodust lähtuvalt on TLS § 29 lõike 7 eesmärk tagada töötaja kaitse eelkirjeldatud olukorras, kus Maksu- ja Tolliamet ei ole tulumaksu saanud, tööandja ei ole tulumaksu maksnud ja tulumaksu maksmise kohustus tekib töötajal.

Töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse puhul puudub maksumaksjal makse tasumise kohustus ja maksukohustuse täitmine saab toimuda üksnes makse kinnipidamise teel. Kuna töötajal ei saa tekkida töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse tasumise kohustust, ei kuulu nimetatud maksed TLS § 29 lõike 7 reguleerimisalasse.

Oleme käesoleva vastuse koostamisel konsulteerinud Rahandusministeeriumiga.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo