Maksumaksja portaal - Riigi kulude kokkuhoid — lõputu seriaal. Lasse Lehis - 2009 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > mai (nr 5) > Riigi kulude kokkuhoid — lõputu seriaal. Lasse Lehis
Riigi kulude kokkuhoid — lõputu seriaal. Lasse Lehis


Maksumaksjate liit on kõikumatus usus ja vankumatul seisukohal, et praeguses olukorras tuleb riigi kulutusi maksimaalselt kokku tõmmata ning kõikide riigiasutuste tegevuse vorm ja sisu põhjalikult üle vaadata. Riigi bürokraatiat tuleb kärpida kogu aeg ja pidevalt, sest vastasel juhul paisub see nagu pärm. Iga bürokraadi unistus on olla veel suurem ülemus, jagada veel rohkem raha ja kontrollida, reguleerida, keelata ja käskida veel rohkem kui varem. Kui jätta riigi kulutuste vajalikkuse üle otsustamine bürokraatidele, siis saab tulla vaid üks otsus – kõik raha kulutatakse ära ja küsitakse juurde.


Kuna mis tahes kärbe riivab alati kellegi huve ja õigusi, siis on eelarvekärbete ja riigi kulude kokkuhoiu teema nagu üks lõputu seebiooper, kus on oma intriigid, armastuskolmnurgad, pisarad ja kallistused. Loomulikult saab iga asja teha hästi ja saab teha halvasti. Nii on ka kulude kokkuhoiuga. Kui panna seda tööd tegema valed inimesed valel ajal ja vales kohas, on väga suur tõenäosus, et esimeses järjekorras kriipsutatakse läbi kõige vajalikumad kulud ja esimeses järjekorras koondatakse tublimad töötajad.

Riigiasutuste ühinemisbuum

Ühe võimaliku kokkuhoiukohana on välja pakutud riigiasutuste ühendamist. See protsess on ka juba käimas. Näiteks ühendati 2008. algusest Energiaturu Inspektsioon, Konkurentsiamet, Raudteeinspektsioon, Sideamet ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon Tehnilise Järelevalve Ametiks ja Konkurentsiametiks, alates 15. jaanuarist 2009 Maanteeamet ja Eesti Riiklik Autoregistrikeskus, alates 1. veebruarist 2009 ühendati Keskkonnaministeeriumi kohalikud keskkonnateenistused, Kiirguskeskus ja Riiklik Looduskaitsekeskus ühtseks Keskkonnametiks, alates 1. maist 2009 on ühendatud Tööturuamet ja Töötukassa.[1]

Just hiljuti võttis Riigikogu vastu seaduse, millega ühendatakse alates 2010. aastast Politseiamet, Julgestuspolitsei, Keskkriminaalpolitsei, politseiprefektuurid, Piirivalveamet, piirivalvepiirkonnad, Piirivalve Lennusalk ning Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ühtseks Politsei- ja Piirivalveametiks.


Riigikogu menetluses on eelnõu, mis näeb ette Taimetoodangu Inspektsiooni, 13 piirkondliku maaparandusbüroo ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo liitmise Põllumajandusametiks. Ette on valmistatud eelnõu, mis ühendab Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse Terviseametiks.


Tööd selles vallas jätkub kindlasti veel kauaks. Eesti riigiasutuste nimekiri on sama kontrastiderohke nagu omavalitsuste oma. Nii nagu meil on 400 000 elanikuga Tallinn ja 70 elanikuga Ruhnu vald, on meil ka 1810 ametikohaga Maksu- ja Tolliamet ning nimekirja teises otsas näiteks 15 ametikohaga Seli Tervisekeskus, 12 ametikohaga Laidoneri muuseum, 9,5 ametikohaga Võru Instituut, 8 ametikohaga Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo (juba ühendamisel).[2] Lisaks on veel rida väikeseid asutusi, mida pole riigieelarves vaevutud isegi nimeliselt ära tooma (nt maakonnamuuseumid).


Eelnev loetelu ja toodud näited ei tähenda sugugi seda, et ilmtingimata peaks neid kõiki hakkama kokku lükkama nagu arvelaua nuppe. Kuid mõtlemisainet on. Kindlasti annab nii mõnegi riigiasutuse maakondliku allasutuse ühendada näiteks maavalitsusega või koostada väiksemates maakondades mitme asutuse ühendatud teeninduskeskused, kus saaks näiteks esitada korraga nii tuludeklaratsiooni, passitaotlust kui pensioniavaldust. Samuti saaks ühendada vormilistelt iseseisvate asutuste tugiteenuseid – kolida asutused ühte majja kokku, ühendada nende raamatupidamised, personaliarvestus, arhiiv, riigihangete korraldamine jne. Tasuks ka mõelda, kas ei oleks odavam raamatupidamise või asjaajamise teenust erasektorist sisse osta, kui tegemist ei ole just sõjaväe või luureasutusega, kus on vaja saladusi oma majas luku taga hoida. Loomulikult on ka selles vallas tööd tehtud ja edu saavutatud, kuid võimalusi on veel küll ja küll. Tasuks kas või üle vaadata, miks peab nii palju riigiasutusi kasutama Tallinna vanalinnas asuvat mitte just kõige odavamat kinnisvara.

Muud moodustised

Lisaks suhteliselt kirjule riigiasutuste seltskonnale on veel terve rida iseseisva juriidilise isiku staatusega moodustisi (avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused, mittetulundusühingud), kellest suurem osa saab oma raha otseselt või kaudselt riigilt või omavalitsustelt või mõnelt muult üksuselt, kes omakorda saab raha riigilt. Ka nende asutuste maastik tuleb üle vaadata ja vajadusel sarnaste või dubleerivate funktsioonidega asutused ühendada. Vastavaid ettepanekuid on ka pidevalt tehtud (vt näiteks riigi äriühingute ja sihtasutuste koondaruandeid Rahandusministeeriumi kodulehel), nüüd oleks paras aeg asuda konkreetsetele tegudele.


Juriidilise isiku staatus tähendab paljude otsuste detsentraliseerimist ja otsustusõiguse delegeerimist, kuid samas ka vastutuse hajutamist ja kontrolli hägustamist. Nagu me teame, kõiguvad isegi riigiametnike palgad väga suures skaalas, kuigi peaksid seaduse järgi olema kõik ühtses süsteemis. Sihtasutuste ja muude juriidiliste isikute puhul on käärid aga veelgi suuremad ning kogu palgakorraldus täiesti ühtlustamata.

Sihtasutused

Rahandusministeeriumi kodulehel avaldatud ülevaate kohaselt tegutses 2006. aastal 66 riigi asutatud sihtasutust. Sihtasutustel oli vara kokku 6,7 miljardi krooni väärtuses ja nende tulud olid kokku 6,2 miljardit krooni, sh toetused riigilt 2,7 miljardit. 2009. aasta riigieelarves olid eraldised sihtasutustele juba 4,6 miljardi krooni ulatuses. Sihtasutuse vormis tegutsevad näiteks paljud teatrid ja haiglad, samuti maakondlikud ettevõtluse arendamise keskused, ka mõned muuseumid ja teadusasutused.


Eraldised sihtasutustele 2009. aasta riigieelarves[3]

SA Eesti Koostöö Kogu

4 750 000

SA Eesti Mälu Instituut

2 500 000

Sihtasutus Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu

200 000

Integratsiooni Sihtasutus

46 044 876

Sihtasutus Eesti Represseeritute Abistamise Fond

2 600 000

Sihtasutus Eesti Teadusfond

160 193 000

Sihtasutus Archimedes

1 425 053 475

Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove

155 284 106

Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus

24 820 000

Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus

13 776 510

Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus

19 264 706

Sihtasutus Teaduskeskus AHHAA

2 000 000

Iuridicum Sihtasutus

200 000

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

11 831 800

Sihtasutus Erametsakeskus

17 000 000

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus

7 100 000

Jõulumäe Tervisekeskuse Sihtasutus

7 971 953

Eesti Filmi Sihtasutus

60 334 290

Sihtasutus Virumaa Muuseumi

8 542 330

Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum

873 969

Sihtasutus Eesti Draamateater

39 173 940

Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja

3 840 031

Sihtasutus Vene Teater Eestis

21 864 339

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja

20 745 112

Sihtasutus Viljandi Ugala

15 970 380

Sihtasutus Kultuurileht

16 278 395

Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutus

20 699 122

Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus

26 916 244

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus

24 431 562

Sihtasutus UNESCO Rahvuslik Komisjon

1 074 415

Tartu Jaani Kiriku Sihtasutus

4 000 000

Sihtasutus Narva Aleksandri Kirik

2 000 000

Pokumaa Sihtasutus

1 500 000

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

1 094 986 395

Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx

345 350 000

Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus

24 000 000

Sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus

655 000

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus

993 222 425

Sihtasutus Eesti Migratsioonifond

3 900 000

Eesti E-tervise Sihtasutus

19 000 000

Sihtasutus Eesti Välispoliitika Instituut

2 000 000

Kokku

4 640 116 575

2006. aasta koondaruande järgi oli riigi sihtasutustes kokku 9217 töötajat, kelle palgakulu oli 1,6 miljardit krooni. Tõsi küll, lõviosa töötajatest (ligi 7000) jagunes kolme haigla vahel. Seevastu tervelt 35 sihtasutuses oli alla 10 töötaja ning oli ka selliseid asutusi, kus ei olnud ühtegi töötajat (tõsi, mõni sihtasutus oli parajasti kas asutamisel või likvideerimisel). Juhatuses oli tavaliselt 1-3 liiget. Nõukogu liikmetele maksti 2006. aastal tasudeks kokku 5,3 miljonit krooni, kusjuures tasu maksti vaid pooltes ehk 33 sihtasutuses. 5 sihtasutuses ei saanud ka juhatuse liikmed tasu.


Kõige suuremat raha pööritasid 2006. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ettevõtluse Arendamise SA ja Maaelu Edendamise SA. Nendes sihtasutustes maksti ka kõige heldemalt nõukogu liikmetele tasu.

Järgnevas tabelis on toodud 5 kõige suuremat ja 5 kõige väiksemat sihtasutust varade mahu alusel (2006. aasta andmed).


Sihtasutus

Vara

Tulud

Palgakulud

Töötajaid

Juhatuse liikmed

Nõukogu liikmed

Nõukogu tasu

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

1 217 981 741

1 335 722 608

16 850 723

47

1

9

397 065

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

998 643 625

1 112 287 660

513 256 084

3 384

4

7

267 000

Ettevõtluse Arendamise SA

808 521 595

1 088 806 372

62 495 507

182

2

13

881 303

SA Tartu Ülikooli Kliinikum

799 101 291

1 227 170 743

640 996 808

3 468

4

8

380 000

Maaelu Edendamise SA

587 044 373

31 649

5 354 830

10

3

13

482 850

SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

117 421

2 728 842

1 010 432

2

1

6

0

SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu

93 031

635 000

0

0

1

6

0

SA Lääne-Viru Arenduskeskus

81 985

1 121 566

570 745

4

1

11

0

SA Peipsiveere Areng

52 604

318 121

136 630

1

1

9

0

SA Narva Aleksandri Kirik

17 423

2 289 140

231 942

2

1

7

0

Mittetulundusühingud

Riigieelarvest toetatakse “kolmandasse sektorisse” kuuluvaid mittetulundusühinguid ja sihtasutusi (st sellised sihtasutused, mille asutaja ei ole riik) kokku 690 miljoni krooniga. Siia kuuluvad näiteks spordi- ja kultuuriprojektide, teadus- ja haridusprojektide, pere-, meditsiini- ning puuetega inimeste projektide rahastamised, kodanikeühendustele ja omavalitsusliitudele antud toetused.


Järgnevas tabelis on toodud vaid need MTÜ-d, mis on riigieelarves nimeliselt ära mainitud. Kui hakata nimekirjas toodud ühinguid lähemaid uurima, siis avastab lugeja kindlasti mõningaid seaduspärasusi selle vahel, kuidas võiks mõjutada endiste või praeguste poliitikute arv ühingu juhatuses riigilt saadava eraldise suurust.

Toetused mittetulundusühingutele 2009. aastal[4]

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum

204 000

MTÜ 20. Augusti Klubi

186 000

MTÜ Narva Eesti Maja

200 000

MTÜ Integratsiooni ABC

700 000

MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus

4 185 000

MTÜ Fenno-Ugria Asutus

4 650 000

MTÜ Eesti Olümpiakomitee

8 650 000

MTÜ Eesti Instituut

5 056 091

MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium

2 800 000

Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit

148 800

Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras

7 926 889

Eesti Vabaharidusliit

17 719 550

Eesti Kodukaunistamise Ühendus

279 000

Eestimaa Rahvuste Ühendus

558 000

Keskkonnaühenduste Koda

450 000

MTÜ Eesti Looduskaitse Selts

450 000

Tartu Pauluse Kirik

8 000 000

Kuressaare Laurentiuse Kirik

2 000 000

Von Krahli Teater

890 000

MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus

3 000 000

MTÜ Mooste Külalisstuudio

500 000

MTÜ Eesti Standardikeskus

7 900 000

Eesti Omanike Keskliit

2 000 000

MTÜ Eesti Korteriühistute Liit

1 000 000

MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

9 400 000

MTÜ Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumine Kodukant

400 000

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud

450 000

MTÜ Eesti NATO Ühing

90 000

MTÜ Eesti Euroopa Liikumine

180 000

Riigi äriühingud

31.09.2007 seisuga oli riigi osalusega 39 äriühingut, mille kogukäive oli 2006. aastal umbes 20 miljardit krooni ja kus töötas kokku üle 20 000 inimese. Riigile kuuluv omakapital äriühingutes oli kokku ca 28 miljardit krooni ja riigi osa 2006. aasta puhaskasumitest oli umbes 4 miljardit krooni. 2006. aastal maksti nende äriühingute nõukogude liikmetele tasudeks kokku 7,6 miljonit krooni ehk mitte väga palju rohkem, kui maksti sihtasutuste nõukogude liikmetele.


Ka äriühingute hulgast leiab terve rea selliseid, mille kohta on juba aastaid tagasi tehtud ettepanekuid need kas ühendada, likvideerida või erastada. Täiesti omaette teema on nende äriühingute kulude võimalik kokkuhoid, mis võimaldaks kas või riigile suuremat dividenditulu saada või alandada majandusele või elanikkonnale oluliste kaupade ja teenuste hindu. Tegelikult on äriühingute pilt märksa kirjum, sest paljud suured äriühingud tegutsevad kontsernina, st nende küljes ripub omakorda kümneid aktsiaseltse või osaühinguid, mille personalist ja kuludest on riigil väga raske tervikpilti saada.


EML seisukoht on, et nii sihtasutuste kui äriühingute haldamine tuleb koondada ühe asutuse pädevusse, kelle töötajad täidaksid põhiliselt ka nõukogu liikmete kohad ja teeksid seda tööd oma palga eest.

Vajadusel võib ühiskondlikus korras kaasata muid erialaspetsialiste ja arvamusliidreid, kuid üldreeglina tuleks nõukogu liikmetele tasu maksmisest loobuda.

Lasse Lehis

EML juhatuse esimees


_________________

[1] Viimast ühendamist saadab üks pikantne vahepala, mis heidab varju kogu “ühendamisbuumile”. Siiamaani on suudetud sellist lollust vältida, et maksta koondamishüvitist inimestele, kes jätkavad ühendatud asutuses tööd. Tööturuameti puhul kasutati ära asjaolu, et inimesed läksid avalikust teenistusest üle töölepingulisele suhtele, ning maksti tuima näoga välja koondamishüvitis 262 inimesele, kes samas kabinetis sama tööd jätkasid. Kui keegi vastutavatest isikutest oleks vähegi hoolinud maksumaksja raha kokkuhoiust, oleks ta teinud kõigile 262 töötajale väga konkreetse ettepaneku – uus tööleping käib paaris lahkumisavaldusega, alternatiivne võimalus on asuda töötukassaga kvalitatiivselt uude suhtesse kliendina.

[2] Kuigi seda oleks olnud põnev teada, ei õnnestunud autoril kahjuks 2009. aasta riigieelarve seletuskirjast tuvastada kõige väiksema töötajate arvuga riigiasutust, sest kõigil puhul ei olnud ametikohtade arvu kirjas. Kõikide eelduste kohaselt kuulub edetabeli esikoht Tallinnast 220 km kaugusel Ida-Virumaal Illuka vallas Jaama küla taga metsas (see kirjeldus pärineb asutuse kodulehelt) asuvale Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskusele, mille personalikulud (st palgad koos sotsiaalmaksuga) olid 2009. aastaks kavandatud 423 300 krooni. Samas on selge, et riigile ei annaks teab mis kokkuhoidu, kui sealsed neli või viis töötajat ümber nimetada Sotsiaalministeeriumi talituse projektijuhtideks. Pigem tasuks üle vaadata, kas mõnest 37 töötajaga asutusest ei leiaks näiteks 7, kelle töö ei ole aastal 2009 Eestile kõige hädavajalikum.

[3] Pikema selgituse sihtasutuste tegevuse ja eraldiste sisu kohta leiab huviline riigieelarve eelnõu seletuskirjast, mis on saadaval Rahandusministeeriumi kodulehel www.fin.ee.

[4] Pikema selgituse sihtasutuste tegevuse ja eraldiste sisu kohta leiab huviline riigieelarve eelnõu seletuskirjast, mis on saadaval Rahandusministeeriumi kodulehel www.fin.ee.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo