Maksumaksja portaal - Pakendamine maist uutele alustele. Mariliis Kannukene - 2005 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2005 > mai (nr 5) > Pakendamine maist uutele alustele. Mariliis Kannukene
Pakendamine maist uutele alustele. Mariliis Kannukene

Alates 1. maist laienes pakendiseaduses sätestatud pakendi tagasivõtmise ja taaskasutamise kohustus kõikidele ettevõtjatele, kes mingil moel oma kaupa pakendavad kas siis vedamiseks või lõpptarbijale väljastamiseks, ning müüjatele, kes pakendatud kaupa müüvad.

Pakendiseadus sätestab pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi toimimiseks majandusmeetmetena pakendi tagasivõtmise kohustuse, tagatisraha ja pakendiaktsiisi.

Pakendi tagasivõtmine

Pakendi tagasivõtmise kohustus laieneb nii tootjatele (isik, kes pakendab või toob maale pakendatud kaupu) kui ka pakendatud kauba müüjatele[1]. Pakendi mõiste toob välja pakendiseaduse § 2, mille kohaselt on pakend mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba – toormest kuni valmiskaubani – hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted.

Tagasivõtmise kohustus tähendab tootjale ja müüjale lõpptarbijalt müüdud pakendi ja pakendijäätmete tasuta tagasivõtmist ning ühtlasi tagasivõtmise korraldamist. Pakendiseaduse § 20 lg 2 kohaselt tuleb tarbijaid müügikohas teavitada tagasivõtmise kohast.

Sama lõike kohaselt on pakendiettevõtjal kohustus müügipakendit ja -pakendijäätmeid vastu võtta müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis juhul, kui tagasivõtmist ei korralda lepingu alusel pakendi taaskasutusorganisatsioon. Kui tootja või tootja poolt tellitud taaskasutusorganisatsioon korraldab pakendite tagasivõtmise, ei ole müüjal kohustust tagasivõtmist korraldada.

Kuigi pakendiseaduse § 20 räägib tootjast ja müüjast ühiselt kui pakendiettevõtjatest, rakenduvad tootja (sh pakendatud kauba maaletooja) ja müüja puhul erinevad tingimused. Müüjal on sarnaselt tootjaga kauba tagasivõtmise kohustus, kuid müüjal puudub massipõhine pakendimaterjali taaskasutamise kohustus. Tootja peab tagama nii oma kui ka sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete taaskasutamise[2] vähemalt 50% ulatuses aastas pakendijäätmete kogumassist ning ringlussevõtuna vähemalt 25% ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas[3].

Kuigi tootjal on sarnaselt müüjale õigus tellida oma toote pakendijäätmete tagasivõtmist taaskasutusorganisatsioonilt, jääb seaduse ees piirmäärade täitmise eest vastutajaks ikkagi tootja. Vastutus tähendab konkreetsel juhul rahatrahvi[4]. Müüja puhul rakendub erisus tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldamisel. Tagatisrahaga pakendi puhul ei saa müüja tagasivõtmise korraldamise teenust tellida taaskasutusorganisatsioonilt[5].

Tagatisraha

Pakendiseadus eristab tagatisrahata ja tagatisrahaga pakendeid. Tagatisraha ehk pakendi tasu pakendi eest on kehtestatud õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi ja karastusjoogi nii kordus- kui ühekorrapakenditele[6]. Tagatisraha kehtestatakse vähemalt üheks kalendriaastaks keskkonnaministri määrusega[7].

Kuigi käibemaksuseaduse § 12 lg 12 kohaselt ei tekita tagatisraha käivet, on siingi mõningad erinevused tootjale. Korduskasutuspakend, mis on maksukohustuslasele aasta jooksul tagastamata, tekitab käivet 31. detsembri seisuga. Käibe suurus võrdub kalendriaasta jooksul kasutamata korduskasutuspakendite summaarse tagatisrahaga[8]. Seega käibemaksu seisukohalt on tootjal kasulik võimalikult suur osa tagatisrahaga korduskasutuspakendist tagasi võtta.

Piltlikult öeldes saab ostja pudeli või purgi „laenuks” ja maksab selle eest tagatisraha (deposiidi, pandi). Pakendi tagastamisel saab tarbija tagatisraha tagasi, kuid kui aasta lõpuks ei ole pakendit tagastatud, loetakse ta selle „väljaostnuks” ja tagatisraha maksustatakse käibemaksuga. Jaekaubandusettevõtjad pidid sellest tulenevalt muutma oma kassa- ja raamatupidamisarvestust, sest tagatisraha tuleb näidata toote hinnast lahus.

Tagatisrahaga pakendite taaskasutamise määrad on kehtestatud aktsiisiseadusega.

Aktsiis

Alates 1. juulist hõlmab pakendiaktsiis ka muu müügipakendi mõiste all klaasi, plastikut, metalli, paberit, kartongi ja muud pakendiliiki. Ehk siis ettevõtja, kes oma kaupa pakendab ükskõik millisesse pakendisse, peab alates 1. juulist järgima iga pakendi taaskasutuse määra, mis on paika pandud protsentuaalselt kogu pakendi massist.

Taaskasutuse määrad

Taaskasutatakse iga pakendimaterjali liigist vähemalt

tagatisrahaga pakend, va metallist joogipakend 60%[9]

metallist joogipakend 40%

tagatisrahata alkoholi ja karastusjoogipakend 60%

muu müügipakend 15%

Taaskasutamise määra täites on ettevõtja aktsiisi maksmisest täielikult vabastatud. Metallist joogipakendi ja muu müügipakendi aktsiisi taaskasutamise määrad on madalamad kui pakendiseaduses nimetatud taaskasutamise sihtarvud[10]. Ehk siis näitena: kui tootja taaskasutab 20% kogu paberpakendist, ei ole ta täitnud pakendiseaduse 50% nõuet ka tootjat võidakse trahvida.

Aktsiisist on sealhulgas täielikult vabastatud ka eksporditud pakend (väljavedu peab olema tõendatud ekspordi tollideklaratsioonidega) ja pakend, mis toimetatakse Eestist teise liikmesriiki, sealhulgas pakend, mis toimetatakse reisijale pardal kaasamüüdavaks kaubaks välisreise tegevale vee- ja õhusõidukile.

Juhul kui taaskasutamise määra ei suudeta täita, tasub ettevõtja aktsiisi ainult seaduses nimetatud ja täidetud määra vahelt. Ehk siis kui muu müügipakendi osas taaskasutamise määra täideti ainult 10% ulatuses, kuulub aktsiis tasumisele 15–10=5% eest.

Pakendiaktsiisi määrad pakendimaterjali kilogrammi kohta on järgmised:

  • klaas ja keraamika 10 kr,
  • paber ja (kihiline) kartong 20 kr,
  • muu materjal 20 kr,
  • plastik ja metall 40 kr.

Kuigi pakendiettevõtja on pakendiseaduse § 10 kohaselt nii tootja (isik, kes pakendab või toob maale pakendatud kaupu) kui ka müüja, laieneb pakendiaktsiisiseadusest tulenev aktsiisi tasumise kohustus siiski ainult tootjatele[11].

Tootja peab pakendite mahu ja pakendimaterjali liikide osas pidama arvestust kvartalite lõikes. Arvestust tuleb pidada nii imporditud, teisest liikmesriigist soetatud pakendite ning täidetud pakendite müümise, tasuta võõrandamise, vahetamise ja omatarbeks kasutusse võtmise kohta.

Juhul kui tootja on kasutanud pakendiaktsiisiseadusest tulenevat õigust ja enda kohustused üle andnud akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile, vabaneb ta kogumis- ja taaskasutuse kohustusest ning vastutusest maksta aktsiise. Arvestuse kohustus säilib erinevusega, et arvestuse perioodiks on kalendriaasta.

Pakendiaktsiisi seaduse kohaselt kohustatakse tootjat, tühja pakendi sisse- ja väljavedajat, pakendijäätmekäitlejat ja pakendiettevõtjat vähemalt üks kord aastas esitama oma pakendi ja pakendijäätmetega seonduva tegevuse auditeeritud andmed pakendiregistrisse kandmiseks[12].

Mariliis Kannukene

EMLi jurist



[1] Pakendiseaduse § 10

[2] Tegemist on tagatisrahata pakendite taaskasutamise piirmääradega. Tagatisrahaga pakendite taaskasutuse piirmäärasid reguleerib pakendiaktsiisiseadus.

[3] § 36 lg 1. aastaks 2010 31. detsembrist on vastavad protsendid 60–45–15.

[4] Pakendiseaduse § 29 lg 1 kohaselt on rahatrahviks 300 trahviühikut, lõike 2 kohaselt juriidilise isiku puhul kuni 50 000 krooni.

[5] Pakendiseaduse § 20 lg 4.

[6] Pakendiseaduse § 21 lg 2 ja 3 toovad täpsemalt välja pakendi liigid.

[7] vt keskkonnaministri 2005. a 23. märtsi määrust nr 19, „Pakendi tagatisraha suurus”

[8] Käibemaksuseaduse § 11 lg 7

[9] Protsent tõuseb iga aasta, jõudes 2009. aasta 1. jaanuariks 75%ni. Vt pakendiaktsiisiseadus § 8 lg 1 p 1.

[10] Välja toodud pakendiseaduse §-s 36.

[11] Pakendiaktsiisi seaduse § 5

[12] Pakendiseaduse § 24 lg 4

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo