Maksumaksja portaal - Aivar Sõerd on tagasi veelgi tegijamana. Imbi E. Kaljuste, Aivar Reinapi, Lasse Lehise, Rainer Osaniku, Villu Reiljani ja Vello Vallaste kommentaar - 2005 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2005 > mai (nr 5) > Aivar Sõerd on tagasi veelgi tegijamana. Imbi E. Kaljuste, Aivar Reinapi, Lasse Lehise, Rainer Osaniku, Villu Reiljani ja Vello Vallaste kommentaar
Aivar Sõerd on tagasi veelgi tegijamana. Imbi E. Kaljuste, Aivar Reinapi, Lasse Lehise, Rainer Osaniku, Villu Reiljani ja Vello Vallaste kommentaar

Aivar Sõerd tahab olla riigimees

 

Kui teid küsitleks Urmas Ott saates Happy Hour, siis oletatavasti võiks ta vestlust alustada umbes nii: „Härra Sõerd! Miks olete võtnud vastu rahandusministri tänamatu ameti Ansipi valitsuses, millele ajaleht Äripäev häbenemata soovis lühikest iga? Kas võtate revan?i?” Mida vastate?

Ma arvan, et see on väga huvitav väljakutse ja samas ka suur vastutus.

Mis Äripäeva puudutab, siis selle üle ma ei pahanda.

 

Võib oletada, et ministrikoha vastuvõtmine läheb kuidagi kokku teie missiooniga. Mis see on? Parandada vigu? Näidata end paremas valguses? Teha südamelähedast ja võimetekohast tööd? Ajada Eesti asja?

Eelkõige teha tööd, mis mind huvitab. Samuti võimalus anda oma tagasihoidlik panus Eesti riigi arengusse.

 

Teil on seljataga rasked ajad, mil tundsite end (avalikkuse) surve all üsna halvasti. Teie juhitud ametile osaks saanud kriitika, vallandamine, edukas kohtuprotsess ja ennistamine, töölesaamine erasektoris ning ootamatu pakkumine asuda juhtima rahandusministeeriumi on teid kindlasti muutnud. Mida see on teile õpetanud? Mida teeksite tagantjärele tarkusega teisiti?

Tagantjärgi mõeldes loomulikult oleks tulnud mõelda, kuidas vältida avalikku konflikti. Peale selle võib-olla pühendusin liialt Euroopa maksuametite organisatsiooni tegevusele, mistõttu “kodused asjad„ jäid eriti lõpus mõnikord veidi tagaplaanile.

 

Juhite ministeeriumi, mille seifis tiksub pomm teie kohta läbi viidud ametkondlikust juurdlusest, mille tulemused on aastakümneteks salastatud. Olete nende paberitega täielikult tuttav? Kas te jätate salastatud osa saladuseks?

Ametkondliku juurdluse materjalid ei ole juba ammu olulises osas salastatud.

Aruanne avalikustati 2004. aasta algul Andmekaitse inspektsiooni nõudel, välja arvatud maksusaladust puudutavas osas.

 

Kas teadmine, et selline jama kunagi oli, võiks takistada teid ministrina teatud otsuste tegemisel, sest on oht, et teid hakatakse kohe süüdistama kättemaksus jne?

Kuna sain kohtus täieliku võidu, on asi minu jaoks unustatud.

 

Kui oleksite ise olnud rahandusminister 2003. a kuumal suvel, kuidas oleksite kujunenud situatsioonis käitunud?

Oleksin viivituseta lõpetanud tollal kehtinud ja tagantjärgi hinnates ebaõnnestunud edukustasude süsteemi.

 

Teie ametnikukarjäär katkes 2003. aastal, mil EML valis teie juhitud maksuameti Maksumaksja aasta vaenlaseks. Kuu aega tagasi istusite ministri toolile, kelle eelmine omanik Taavi Veskimägi pärjati 2004. a tegevuse eest Maksumaksja sõbraks. Kas olete ametnikuna mõelnud oma suhete üle maksumaksjaga?

Kui EML tegi selle otsuse, ei juhtinud ma juba ammu Maksuametit.[*]

 

EMLi juhatuse esimees Ants Veetõusme ennustas 2003. a suvel, et valmistute vastu võtma uusi väljakutseid ja seda just poliitikas. Ministriks saades astusite Rahvaliitu, kuid millised on seni olnud teie maailmavaatelised eelistused?

Erakonna maailmavaade langeb kokku minu arusaamadega. Samuti on mulle kogu aeg olnud omane loodust säästev mõtteviis.

 

Teile heidetakse ette poliitilise kogemuse puudumist. Kuidas saate poliitikute seas hakkama? Teid ei pruugi rahuldada lihtsa parteisõduri roll.

Kindlasti ei pruugi rahuldada lihtsa parteisõduri roll.

 

Rahandusministrina tuleb teil valitsusele teha vägagi ebapopulaarseid ettepanekuid. Kaks esimest riigieelarve ettepanekut on valitsus tagasi lükanud. Kui valmis olete võitlema oma ettepanekute läbimineku eest? Kas olete valmis ka tagasi astuma, kui valitsuskabineti liikmed sunnivad teid ministrina vastu võtma riigile tervikuna tuleviku jaoks kahjulikke otsuseid?

Eelarveprotsess on alles algusjärgus. Valitsus kinnitas eelarve tegemise ajakava ja otsustas külmutada ministeeriumite tegevuskulud 2005. aasta tasemel. Eelmisel neljapäeval lepiti kokku eelarveprioriteedid.

Esitan ettepanekud, mille läbiminekusse usun, Samuti usun, et selliseid otsuseid, mis oleksid riigile kahjulikud, ei tule teha.

 

Mis teie hinnangul on maksuameti töös (mõeldud pole vaid ühendamist tolliametiga) maksumaksja jaoks sisuliselt muutunud pärast teie lahkumist sealt?

Maksu- ja tolliamet areneb iga aastaga edasi ja seda ka sõltumata juhtide vahetusest.

 

Väidetavalt saate oma järeltulija Aivar Rehe olukorra väga kiiresti muuta ebamugavaks, jättes allkirjastamata käskkirja, millega iga paari kuu järel pikendatakse temale lisatasude maksmist. Lisatasu on kolm korda kõrgem kui MTA peadirektori põhipalk.

Maksumaksjatele on olnud arusaamatu, kuidas saab ühe ameti juht saada rohkem palka kui riigi president ja peaminister. Milline on teie seisukoht?

Rahandusministeeriumil on juhtiv roll avaliku sektori palgapoliitika kujundamisel. Seega peab rahandusministeeriumi enda ja valitsemisala palgakorraldus olema suunanäitajaks. Ametnike, sealhulgas ametite peadirektorite, palgakorralduse küsimus tuleb lahendada kompleksselt.

 

Pärast maksuametist lahkumist tõestasite end eraettevõtjana ASis Vaba Maa. Kuivõrd on ettevõtluses omandatud kogemused mõjutanud teie nägemust maksupoliitikast? Kas vaatate maksumaksjate maksuprobleemidele teistsuguse pilguga, kui tegite seda eelnevalt maksuameti peadirektorina? Kas ettevõtluse kogemuse põhjal kavatsete algatada õigusaktide muudatusi?

Kindlasti on vaated paljuski muutunud. Eelkõige aitab see kogemus mõista, kuivõrd tihe on konkurents ja kui raske on selles edukalt püsida, kui tähtis on hoida iga klienti.

 

ELiga liitumislepingus on Eesti võtnud kohustuse viia juriidiliste isikute tulumaksusüsteem vastavusse nn ema- ja tütarettevõtja direktiiviga hiljemalt aastaks 2009. Sellega seoses kerkivad Eesti jaoks äärmiselt olulised küsimused. Kas üldse ja mis tingimustel oleks võimalik jätkata praeguse süsteemiga? Kui praeguse süsteemiga ei saa jätkata, siis milline võiks olla see uus süsteem, mis jätkuvalt toetaks Eesti ettevõtluskliimat ja konkurentsivõimet ELis?

Töötame paralleelselt mitme erineva suuna kallal. Jätkuvad arutelud Euroopa Komisjoniga ja samuti töötame ka tulumaksuseaduse võimalike muudatustega. Kindlasti on kavas jätkata ettevõtlust soodustava ja konkurentsivõimelise maksusüsteemiga.

 

Mis ajaks olete valmis esitama ettevõtjatele selge visiooni uuest süsteemist, et suured muudatused ei tuleks ootamatult? Kas juba on leitud õiguslik alus, mis takistaks ettevõtjate poolt aastatel 2000–2008 teenitud kasumite maksuvaba jaotamist ELi emaettevõtjatele alates aastast 2009?

Vastav teema on töös ja praeguste plaanide järgi esitatakse vastav eelnõu veel käesoleva aasta suvel.

 

Ettevõtjad on kritiseerinud valitsuskoalitsiooni kava teavitada neid maksumuudatustest ette pool aastat. Etteteatamisaja nappus on märk ebastabiilsest ärikeskkonnast – ettevõtjad ei saa isegi oma aastaplaane koostades arvestada kehtivate maksumääradega. Kuidas kommenteerite?

Püüame selle poole, et see oleks vähemalt aasta.

 

Kas peate normaalseks olukorda, et Eesti käibemaksuseadus sisaldab kümneid vastuolusid Euroopa Liidu direktiividega, kuid rahandusministeerium ei kiirusta seadust parandama, vaid lohutab ettevõtjaid direktiivi otsekohaldamise võimalustega?

Ükski Euroopa Liidu liikmesriik ei saa väita, et tema seadus on täielikult kooskõlas kuuenda direktiiviga. Usun, et Eesti seadus annab üsna hästi edasi direktiivi mõtet, võime rääkida vaid nüanssidest, mida tuleb parandada.

 

Eelmisel aastal oli päevakorral mitu käibemaksuseaduse rakendamise probleemi (nt transiitveod, veo abiteenused, veo korraldamine, tehingud tolliladudes ja vabatsoonides, impordi maksuvabastused, turismiteenuste vahendamine ja edasimüük), mille üldiseks märksõnaks oli Eesti ettevõtjate konkurentsivõime. Kas rahvusvaheliste tehingute maksustamisel käibemaksuga peaks eelistama Eesti riigi eelarvehuvisid ettevõtjate konkurentsivõimele?

Otsused peaksid tasakaalustatud olema. Reeglid peavad olema ühtsed, kuid ka käibemaksuga maksustamisel tuleb arvestada konkurentsi naaberriikides.

 

Kõikides vanades ja juba ka mitmes uues ELi liikmesriigis kehtivad maksudest kõrvalehoidumist takistavad erisätted, mis lubavad korrigeerida kontsernisiseste tehingute väärtusi, kui need ei vasta turuhinnale (nn transfer pricing ehk TuMS § 50 lg-d 4–6).

Esimesena Balti riikidest kehtestas Leedu alates 2004. aastast ulatuslikud nõuded vastavate tehinguliikide dokumenteerimiseks. Eestis on õiguslik baas antud valdkonnas puudulik, puuduvad erinõuded seotud isikutega tehtud tehingute dokumenteerimiseks ja praktikas ei pööra maksuhaldur sellele valdkonnale tähelepanu. Kas ja milliseid muudatused on plaanis?

Nagu te isegi märgite, on üldsätted seaduses olemas. Praegu on töös uus juhend, millega kehtestatakse detailsemad juhised siirdehindade kindlaks määramiseks nii maksuhaldurile kui ka maksumaksjale.

Dokumenteerimisnõuded siirdehindade kindlaksmääramiseks on praegu Euroopas kuum teema. Selle aasta märtsis lõpetasid Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad siirdehindade foorumil dokumenteerimisnõuete arutamise ja nende arutelude tulemusena valmis põhjalik dokument, mis analüüsib ühtsete üle-euroopaliste dokumenteerimisnõuete võimalikkust ja vajalikkust. Selle dokumendi koostamisel osales ka Eesti esindaja.

Maksumaksjale täiendavate nõuete kehtestamisel tuleb alati silmas pidada ka seda, et maksuseaduste järgimine ei suurendaks liigselt maksumaksja administratiivset koormust. Saksamaal käsitleb dokumenteerimisnõudeid siirdehindade kindlaksmääramiseks näiteks 82-leheküljeline dokument. Eesti maksumaksjale oleks sellise detailsusega nõuete järgimine kindlasti ebamõistlikult koormav ja Eesti maksusüsteemi tervikuna arvestades ebaproportsionaalne.

 

EMLi ja maksuameti kohtumistel arutatakse maksumaksjate valuküsimusi. Nt tööandja töötajate huvides tehtud kulutuste hüvitamise võrdsustamise osas palgatuluga soovitasite peadirektorina pöörduda rahandusministeeriumi poole. Nüüd juhite ise ministeeriumi. Mida vastate?

Võtame kindlasti arvesse tööandjate arvamusi.

 

Veebruaris ja aprillis kritiseeris MaksuMaksja rahandusministeeriumi ning MTA seisukohta koolitusel toimuva toitlustamise arvetel eraldi väljatoomise ja maksustamise osas erisoodustusena. Kas nõustute Lasse Lehisega, et koolitusel viibiv töötaja täidab oma tööülesannet väljaspool tavalist töökohta ja -re?iimi ning sel juhul on tema toitlustamine tööandja poolt vältimatu kulutus, mis tuleneb tööõiguse üldnormidest?

Maksustamisel tuleb lähtuda eeskätt maksuõiguse normidest. Kui koolitus toimub väljaspool töötaja tavalist töökohta, st teises asulas, on tegemist lähetusega ja tööandjal on kohustus maksta koolitatavale töötajale päevaraha.

 

Aprilli MaksuMaksjas ilmunud artiklis „Kuidas maksustada kohvipausi” pööras Lasse Lehis tähelepanu ka mitmele mitteresidentide maksustamist puudutavale probleemile, millega tema arvates võiks rahandusminister tõsisemalt tegeleda (Euroopa äriühingute maksustamine, intresside maksustamine, siirdehinnad, püsivad tegevuskohad). Kas võtate neid nõuandeid kuulda?

Kindlasti.

 

Teil on rahandusministeeriumist kogemus nii Eesti tänaste maksuseaduste loomise ajast kui ka maksuametist, kes nende seaduste alusel teostas maksude kogumist ja järelevalvet seaduste täitmise üle ning maksumaksjate võrdse kohtlemise printsiibi rakendamist. Milliseid muutusi selle kogemuse põhjal – vaadates ametile ja võib-olla ka ministeeriumile – peate mudeli ülesehituses ja töökorralduses vajalikuks, et rahandusministeeriumi haldusala arengut jätkata.

Pean oluliseks ministeeriumi ja tema haldusala stabiilset arengut.

 

Ajakirjanduses oli hiljuti töökuulutus, et ministeerium otsib uut referenti. Kas on kavas läbi viia suuremaid personalimuudatusi?

Ei ole.

 

Kui lahkusite maksuametist, käis seal struktuurireform. Pärast seda on MTA struktuur muutunud palju põhjalikumalt, kui paar aastat tagasi kavas oli. Kuivõrd hea ülevaade on teil MTA-s toimuvast? Millised muudatused võivad ametit veel ees oodata? Mis saab tulemuspalkadest?

MTA-ga on hea koostöö. Muudatused ei ole eesmärk omaette. Pean oluliseks nii ministeeriumi kui ka haldusala stabiilset arengut.

 

Viimases maksuameti peadirektorina MaksuMaksjale antud intervjuus kaalusite MTA astumist EMLi liikmeks. „EMLil ja maksuametil on tegelikult üha suurem ühisosa,“ märkisite te. Millist liidu rolli ühiskondlikus elus näete praegu rahandusministrina?

Väga olulist rolli.

 

Olete teadupärast Eesti esimese saunaklubi asutaja- ja tegevliige. Millest saunas vesteldakse ja kas on tõsi, et parimad ideed tulevad just saunalaval? Kas tegemist on kinnise klubiga või on mõnel saunahuvilisel maksumaksjal võimalus klubi liikmelisust taotleda?

Klubi on alati avatud uutele liikmetele mis tahes elualadelt.

 

CV - Aivar Sõerd

rahandusminister alates 13. aprillist 2005

 

sündinud 22. novembril 1964 Haapsalus

 

perekond

vabaabielus, 2 last

 

haridus

1972–1983 Võru I keskkool

1986–1990 Tartu Ülikooli majandusteaduskond, majandusteadlane

1994–1996 kaheaastane täiendõpe Oulu Ülikooli majandusteaduskonnas

 

teenistuskäik

rahandusminister alates 13. aprillist 2005

2004–2005 ASi Vaba Maa juhatuse esimees

1999–2003 maksuameti peadirektor

1996–1999 maksuameti peadirektori asetäitja

1993–1996 rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja asetäitja

1990–1993 ASi Eesti Kindlustus Tartu esinduse direktor

 

autasu

2003. a Valgetähe teenetemärk IV klass

 

ühiskondlik tegevus

2002–2003 Euroopa Maksuametite Organisatsiooni (IOTA) president

 

võõrkeeled

inglise, vene ja soome keel

 

hobid

klassikaline muusika, metsajooks, saunaklubi

 

 

Imbi E. Kaljuste

MaksuMaksja peatoimetaja

 


Sõerdi uus tulemine

 

Tagandatud maksukogujate juht Aivar Sõerd on tegemas tõelist come back'i juba riigi ülemkassapidajana. Kui paar aastat tagasi alustas maksuamet varjatud rünnakut rahandusministri Tõnis Paltsu vastu – mille käigus tilkus meediasse üha põnevamaid detaile ministri maksupettustest – siis tähendas see paratamatult ka Sõerdi karjääri lõppu maksuameti juhina.

Organisatsioon, mis toitub oma kõrgeima ülema ebaõnnest, ei oma ka ise paraku erilist tulevikku. Nii leiti suhteliselt kiiresti erinevaid probleeme ka maksuametis ja määriti need Sõerdile kaela.

Samal ajal alustati kiires korras maksuameti ülevõtmise aktsiooni tolliameti poolt ja ajaks, kui Sõerd sai kohtus enda vastastest süüdistustest võitu ning ametikoha tagasi, polnud enam sellist ametitki ehk tal tuli ikkagi taanduda.

Nüüd on ta tagasi ja võimukamana kui varem. Tema käepigistus on tugevam ja ka jutt märksa otsusekindlam – võrreldes mõne aasta taguse ajaga. Tunda on, et Sõerdil jäi maksuametist okas hinge, mida ta nüüd püüab kõrgemal tasandil endast välja ajada.

Rahandusministri amet hiigellubadusi andnud koalitsiooni ülipingelises eelarveseisus pole just kerge ettevõtmine, millest vana kala Mart Opmann targu loobus. Kellele ikka meeldib kõigile teistele vaid halbu uudiseid edastada nende kulusoove põrmustades.

Sõerd oli oma peamiseks alaks ehk eelarve tasakaalu viimiseks nii hästi valmistunud, et juba esimesed tagasilöögid lõid ta rivist välja. Ma ei mäleta, et ajakirjaniku karjääri jooksul oleks minu peale keegi emotsionaalselt karjunud. Rahandusministri viis endast välja kirjutis sellest, et riigieelarve kava lükati valitsuses tagasi või õigemini seda ei arutatudki, sest see oli puudujäägis.

Sõerdile ei meeldinud, et ma kirjutasin „eelarvekavast”, mitte „piirsummade projektist” ja üldse nägin tonte või õigemini puudujääke seal, kus neid ei ole. Kui nädal hiljem kirjutasin sellest, et Sõerd sai taas valitsuses eelarvega tagasilöögi, siis oli taas õhus pinget.

Ministri ärritusest võib aru saada, sest ta kõnnib justkui miiniväljal, kus ootamatud plahvatused võivad rebida teadmata tüki niigi vaevu koos püsivast eelarvepirukast. Ja kui samal ajal veel tüütud ajakirjanikud oma küsimustega jalus sebivad, siis viskab ikka üle küll.

Kui pidevalt sisendad endale, et „eelarve saab tasakaalu, ma saan hakkama”, siis lehtedes ilmuvad lood á la „Sõerd sai jälle tagasilöögi”, mõjuvad rusuvalt.

Omajagu pingeid kruvivad peale ka Rahvaliidu juhid, kes ühest küljest nuiavad enda ministeeriumidele oma mehelt raha juurde, kuid teisalt tahavad, et partei juhitav ministeerium saaks eelarve tasakaalu viimisega edukalt hakkama. Nii peabki Sõerd pidama võitlust mitmel rindel korraga.

Uudised Sõerdi järjestikustest tagasilöökidest võivad temast esmapilgul jätta mulje kui saamatust ministrist, kes ei saa oma tööga hakkama ja on sunnitud oma kodutöid üha uuesti ümber kirjutama. Pigem on aga eelarvenumbrite korduvate ümbertegemiste taga valitsuspartnerite suur rahaisu, millel rahandusministri tööga pole erilist pistmist.

Tegelikult on Sõerd tegemas vägitükki, mille õnnestumisesse asjatundjate seas erilist usku ei ole. Mitme miljardi krooniste koalitsioonileppe lubaduste niigi pingelisse riigieelarvesse surumine tingimusel, et eelarve peab tasakaalu jääma, on isegi tugeva majanduskasvu taustal keeruline ülesanne. Seega tuleks eelarvet puudutavaid uudiseid võtta lahinguteadetena, kus rahandusministri vastaspoolel on kolm parteid oma lubadustega ja 11 ministeeriumi oma soovidega.

Mis valemiga ta oma eesmärgi teostab, on jäänud veel selgusetuks, sest ministeerium pole kippunud oma ideid ka eriti avalikustama. Igal juhul muudab see maksumaksjad ärevaks, sest suurte kulusoovide taustal on suur oht, et tasakaalu püütakse saavutada erinevate varjatud maksutõusude abil. Seni on räägitud küll ainult salapärasest ökomaksust, mille kuju ja iseloom on veel selgusetud.

 

Aivar Reinap

Postimehe majandustoimetuse juhataja


Soovin edu ja jälgin huviga

 

Hr Sõerdil on kõik eeldused minna Eesti ajalukku kui minister, kelle valitsemisajal tõusis maksualase seadusloome kvaliteet kõige kõrgemale tasemele. Nüüd, kui me oleme Euroopa Liidus sees, peaks kvantiteedi probleem olema peatselt lahendatud ja saab lõpuks keskenduda kvaliteedi probleemile.

Loodan, et uus minister selgitab kiiresti välja, mida oleks vaja ministeeriumi töökorralduses muuta, et maksualased seadused oleksid sisult õiglased ja head ning vormilt eesti keelt kõnelevale inimesele koduselt arusaadavad.

Samuti loodan, et erasektori kogemus aitab ministril paremini mõista ja alluvatele selgitada, millised maksuprobleemid on Eestis hetkel olulised ja millised mitte. Jälgin ministri tegemisi ka edaspidi suure huviga ja seda mitte ainult töökuulutuste rubriigist.

 

Lasse Lehis

Riigi Teataja püsilugeja


Nõudlik, korralik ja seltskondlik

 

Aivar Sõerd paistis eelkõige silma väga täpse, kohusetundliku ja nõudliku juhina. Korrektsust asjaajamises ning tähelepanu pööramist ka detailidele nõudis ta kõigilt asutuse juhtidelt ja ametnikelt.

Tööasjades oli Aivar suur korraarmastaja, suhtlemisel avalikkusega eelistas pigem jääda tahaplaanile. E-posti teel suhtlemise asemel toetas ta alati vahetut suhtlemist, seda kas silmast-silma või ka telefoni teel.

Aivar pidas oluliseks asutuse töövälist ühistegevust ja lõi ka ise aktiivselt

organisatsiooni erinevatel üritustel kaasa.

 

Rainer Osanik

MTA peadirektori asetäitja


Aivar Sõerdi saamine rahandusministriks teenib õigusriiki

 

Aivar Sõerd on Eesti üks tugevamaid riigi rahandust tundvaid praktikuid. Näiteks valmistati tema osalusel ette ja viidi ellu 1993. aasta maksureform, mis on siiamaani Eesti majanduse alus.

Pärast seda oli Aivar Sõerd aastaid Maksuameti juht, tema eestvedamisel loodi näiteks kõigi maksumaksjate elu märgatavalt lihtsustav e-maksuamet.

Samuti on tal väga hea rahvusvahelise töö kogemus, aastatel 2002–2003 juhtis ta Euroopa Maksuametite Organisatsiooni. Samal tasemel saavutusi on Eestis vähestel ette näidata.

Aivar Sõerdi nimetamisel rahandusministriks on oma osa ka õiglusel. Kellelegi pole saladus, et ta lasti Maksuameti juhi koha pealt lahti seetõttu, et ta ise ja talle alluv amet tegid väga head tööd. Kompetentsuse pärast vallandamist ei tohi õigusriigis sallida.

Seda kõike kaaludes leidiski Rahvaliit, et Aivar Sõerd on parim mees rahandusministri portfelli kandma.

 

Villu Reiljan

Rahvaliidu esimees


Ebatüüpiline minister

 

Intervjuust leiab ainult häid uudiseid. Sain teada, et haldusalas on kõik OK, asjad töös ja areng stabiilne. Veel selgus, et Sõerd viha ei pea, Rahvaliit on lahe, tööandjate ja Lehise juttu võib kuulata ja mis eriti oluline – EML on kõva tegija. Aga see on küsitleja, mitte vastaja probleem.

Minu meelest pole viisakas, tagasihoidlik ja sõnaaher Aivar Sõerd just kõige mõnusamas olukorras. Maksuametis oli elu muretu – raha muudkui laekub ja organisatsioon areneb juhist sõltumata. Nüüdne roll on aga mission impossible – katsu sa jagada riigipirukat nii, et kõik rahul oleks.

Kusjuures jagamine muutub iga päevaga teenimisest olulisemaks, tänaseks siis juba nii oluliseks, et rahandusministri tool anti Rahvaliidu hallata. Siiski usun, et Sõerd saab hakkama ja järgmise aasta eelarve tuleb konservatiivne, nagu see Eestis ikka kombeks olnud.

Et seejuures maksukoormus tõuseb, pole Sõerdi süü – kui tema valitsusse jõudis,

oli mäng „Riigi eelarvestrateegia aastateks 2004–2007“ juba kaotatud.

 

Vello Vallaste

OÜ Vallaste ja Partnerid maksukonsultant

EMLi juhatuse liige 1995–2005

 

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo