Maksumaksja portaal - Maksuhalduri haldusaktide kättetoimetamine. Hiie Marrandi - 2009 > märts (nr 3) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > märts (nr 3) > Maksuhalduri haldusaktide kättetoimetamine. Hiie Marrandi
Maksuhalduri haldusaktide kättetoimetamine. Hiie Marrandi

Nii mõnigi ettevõtja on Maksu- ja Tolliametiga kimpus olnud ning maksuhalduri käitumine (klienditeenindus) on tabanud teda täieliku üllatusena: näiteks on arestitud ettevõtja pangakonto või on tehtud mõni ettevõtja õigusi puudutav korraldus või otsus (edaspidi maksuhalduri haldusakt), millest ettevõtjal aimugi pole. Kuidas saaks haldusakti adressaat oma õigusi kaitsta? Mida teha, kui adressaat ei ole maksuhalduri haldusakti kätte saanud?

Isikule dokumentide kättetoimetamist haldusmenetluses üldiselt reguleerib haldusmenetluse seadus (HMS), maksumenetluses – maksukorralduse seadus (MKS). Allpool on väljavõte MKS asjassepuutuvatest sätetest, seejärel tuleb juttu värskest kohtupraktikast.

MKS

§ 52. Dokumentide kättetoimetamine

(1) Dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi.

§ 53. Allkirja vastu kättetoimetamine

(1) Maksuhalduri poolt kättetoimetamise korral antakse dokument menetlusosalisele üle allkirja vastu teatisel, millele märgitakse ka dokumendi üleandmise aeg, vajaduse korral kellaajalise täpsusega.

§ 54. Kättetoimetamine posti teel ja elektrooniliselt

(1) Eestis elavale füüsilisele isikule toimetatakse dokument posti teel kätte rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil või isiku poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Kui füüsiline isik ei ole oma aadressi muutumisest teatanud, on maksuhalduril õigus saata dokument viimasel talle teadaoleval aadressil.

(2) Juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil. Isikule või asutusele, keda ei ole registrisse kantud, saadetakse dokument tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil.

(6) Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest.[1]

Juba 2001. aastast on teada Riigikohtu viited sellele, et haldusakti kehtivuse eelduseks on selle teatavakstegemine adressaadile.[2] Kõige rohkem probleeme on maksumenetluses esile kerkinud selliste oluliste kirjadega, mida maksuhaldur on adressaatidele saatnud lihtkirjana. Juriidiliste isikute mure on tingitud just sellest, et MKS loeb lihtkirjana saadetud dokumendi kättetoimetatuks, kui on möödunud 5 päeva selle saatmisest, hoolimata sellest, kas ka tegelikult isik sai dokumendi kätte või mitte. Kuigi ka varem on kohtusse jõudnud vaidlusi dokumentide kättetoimetamise teemal (lühiülevaade artikli lõpus), siis sellist, nagu oli 2008. aastal Tallinna Ringkonnakohtus, pole varem ette tulnud.[3]

Vaidluse sisu

Maksuhaldur saatis ettevõtja registrijärgsele aadressile lihtkirjaga korralduse maksuvõla tasumiseks ühes sundtäitmise hoiatusega. Ainus tõend, mis maksuhalduril korralduse väljasaatmise kohta oli ette näidata, oli MTA väljaminevate kirjade registrisse tehtud märge, et sel ja sel kuupäeval saadeti korraldus välja. Ettevõtja kinnitas aga, et tema kirja kätte ei saanud. Ettevõtja sõnul sai ta MTA korralduse olemasolust teada alles pangas, kui avastas ühel heal päeval oma suureks üllatuseks, et osaühingu arvelduskonto on arestitud.

MKS § 54 lg 2 esimene lause sätestab, et juriidilisele isikule võib dokumenti saata registrisse kantud aadressil lihtkirjaga. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud aadressile saadetud dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires. Maksuhaldur ja esimese astme kohus olid asjas sama meelt – kuna MTA väljaminevate kirjade registris on korraldus registreeritud ja ettevõtjale oli registrijärgsele aadressile varemgi kirju saadetud, siis küllap ta oli ise süüdi, et ei hoolitsenud piisavalt hästi posti vastuvõtmise eest. MTA korraldus maksuvõla tasumiseks loeti isikule kättetoimetatuks.

Ringkonnakohus aga asus selles vaidluses ettevõtja poolele. Kohus leidis, et dokumendi saatmine adressaadi registrijärgsele aadressile ei ole tõendatav ainuüksi MTA väljaläinud kirjade registri väljavõttega. Väljavõte tõendab, et kiri on väljaminevana arvele võetud, kuid ei kinnita seda, et kiri on tegelikult postiasutusele üle antud, et postiasutus on asunud seda registrijärgsele aadressile toimetama, et kiri on sinna ka kohale jõudnud ja et adressaadil oli reaalne võimalus kiri kätte saada. Üldjuhul on võimalik eeldada asutuse registrite õigsust ja postiasutuse usaldusväärsust, kuid kirja saatja ja postiasutuse vigu ei saa välistada. Võimalikke vigu ei välista ka asjaolu, et varasemas menetluses on sama isik samal aadressil dokumendid kätte saanud.

Kohus juhtis tähelepanu sellele, et koormava haldusakti kättetoimetatuks lugemisel võivad isikutele olla väga ulatuslikud tagajärjed (näiteks kaebetähtaegade kulgemahakkamine, sundtäitmine). Lihtkirja võimaliku kaotsimineku riski asetamine ainuüksi adressaadile võib tuua kaasa ebaproportsionaalse põhiõiguste piirangu. Juhul kui koormava haldusakti adressaat ei tunnista haldusakti saamist, ei ole ka võimalik lugeda haldusakti saadetuks ainult väljaminevate kirjade registrile viidates.

Samuti märkis kohus, et saates dokumente lihtkirjana, võttis MTA ise endale riski, et dokumendi saatmist ei pruugi olla hiljem võimalik tõendada ja dokumendi teatavakstegemist eeldavad edasised toimingud võivad osutuda õigusvastasteks.[4] Lihtkirja saatmisega kaasnevaid riske on haldusorganitel võimalik maandada, paludes adressaadil informaalselt (nt elektronkirja või faksi teel) kirja saamist kinnitada. Kinnitus on reeglina kasutatav tõendina lihtkirja kättesaamise kohta, ent loob isegi sõltumata sellest suurema kindluse, et saadetise kohalejõudmise üle hiljem vaidlust ei ole.

Kohus arvestas võimalustega, et korraldust ei saadetud vaatamata registreerimisele

maksu- ja tollikeskusest välja, et korraldus toimetati ekslikult valele aadressile või et väljasaadetud kiri läks postiasutuses või kirjakastist kaduma, mistõttu ei ole alust järeldada, et kaebaja ei ole piisavalt hoolitsenud oma registrijärgsel aadressil posti kättesaamise eest. Kohus rahuldas ettevõtja kaebuse ning tunnistas MTA korralduse õigusvastaseks.

Lõplik tõde?

Maksuhaldur kaebas ettevõtja kasuks tehtud ringkonnakohtu otsuse edasi Riigikohtusse, aga kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse, sest Riigikohtu hinnangul oli see ilmselt põhjendamatu (MTA menetlusloa taotlus sai eitava vastuse veebruaris 2009). Järelikult on see ringkonnakohtu lahend sarnastes vaidlustes vähemalt praegu lõpliku tõe allikas.

Riigikohtu lahendeid dokumendi kättetoimetamise teemal

Haldusakti kättetoimetamine pankrotivõlgnikule – 18.10.2006, 3-3-1-38-06

Selles vaidluses saatis maksuhaldur oma nõude võlgniku registrijärgsele aadressile. Võlgnik aga oli pankrotis. Riigikohus leidis, et haldusaktide kättetoimetamisel isikule, kelle suhtes on välja kuulutatud pankrot, tuleb erinormina kohaldada pankrotiseaduse sätteid. MKS ei näe ette erisusi pankrotivõlgnikule maksuotsuse kättetoimetamisel. Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgniku seaduslik esindaja küll pankrotihaldur, kuid pankrotivõlgniku asukoht ei muutu, sest pankrotihalduril ei ole kohustust muuta registrites võlgniku aadressi. Maksuhaldur on kohustatud kõik võlgnikule adresseeritud haldusaktid kätte toimetama pankrotihaldurile aadressil, mis on näidatud Ametlikes Teadaannetes avaldatud pankrotiteates.

MKS § 52 lg 4 sätestatud põhimõte, et piiratud teovõimega isikule adresseeritud dokument toimetatakse kätte tema seaduslikule esindajale, on kohaldatav ka pankrotimenetluses. Kuna pankrotis juriidilise isiku eest võib tehinguid teha ainult pankrotihaldur, peab maksuhaldur haldusaktid pankrotihaldurile kätte toimetama.

Haldusakti kättetoimetamine pärimise puhul – 06.06.2007, 3-3-1-25-07

Selle juhtumi puhul suri füüsiline isik enne, kui maksuhaldur tema kontrollimisega ühele poole jõudis. Maksuotsuse valmimisel märgiti adressaadiks Ants Käsper'i pärandvara.

Kohus märkis taas, et haldusakti kehtivuse eelduseks on selle teatavakstegemine adressaadile (Riigikohtu 20.06.2003 otsus haldusasjas 3-3-1-49-03). Õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks kohustuslik on ainult kehtiv haldusakt. Haldusakt, sh maksuotsus, ei saa reguleerida isiku õigusi ega kohustusi, ilma et isikule oleks see õigusakt teatavaks tehtud. Kui maksuhaldur ei ole õiget adressaati kindlaks teinud ning maksuotsus on adresseeritud subjektile, kes ei saa maksukorralduse seaduse tähenduses olla maksukohustuslane ega maksuotsuse adressaat, ei saa selline haldusakt luua õigusi või kohustusi ega olla maksukohustuse täitmise aluseks. Kui pärandvara ka käsitada maksukohustuslasena, siis maksuhalduri teatise adressaadiks oleks ikkagi pärandvara hooldaja, sest MKS § 8 lõigetest 2 ja 5 tulenevalt laienevad õigusvõimetu varakogumi valitseja kohustused esmalt pärandvara hooldajale ja testamenditäitjale ning alles nende puudumisel inventuuritegijale.

Haldusakti kättetoimetamine välisriigis elavale eraisikule – 19.12.20007, 3-3-1-75-07

Selles maksukaasuses oli MTA välisriigis elavale füüsilisele isikule tehtud haldusakti lugenud kättetoimetatuks, kui see oli avaldatud Eesti Ametlikes Teadaannetes.

Kohus leidis, et välisriigis elavale maksukohustuslasele dokumendi kättetoimetamiseks on MKS § 54 lõikes 5 ette nähtud kohustuslik kord, mille kohaselt välisriigis elavale või asuvale maksukohustuslasele toimetatakse dokument kätte posti teel tähitult tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Juhul kui isiku elu- või asukoht ei ole teada, toimetatakse dokument kätte välisriigi pädeva ametiasutuse kaudu.

Kuigi HMS § 26 lg 3 sõnastusest ei tulene otseselt erisusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele dokumentide kättetoimetatuks lugemise kohta, on juriidilisel isikul kohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine selleks pädeva isiku poolt. Sama ulatuslik kohustus ei saa aga kehtida füüsilise isiku suhtes. Kui puuduvad tõendid selle kohta, et füüsilisest isikust menetlusosaline on postkasti jäetud väljastusteate kätte saanud, ei ole ka alust lugeda, et haldusakti sisu on adressaadile teatavaks tehtud. Füüsiliste isikute puhul ei ole postkasti tähitud kirja saabumise kohta teate jätmine postitöötaja poolt võrdsustatav haldusorgani poolt haldusakti teatavakstegemisega. (Vt ka Riigikohtu 05.05.2005 määruse punkti 15 haldusasjas nr 3-3-1-12-05). Mitteresidendist maksukohustuslase puhul ei piisa ka sellest, kui väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatakse vaideotsuse resolutiivosa.

Elektronkirja ei saa maksumenetluses käsitada dokumendi kättetoimetamisena, kui menetlusosaline ei ole sellist soovi avaldanud. Samuti ei saa elektronkirja käsitada dokumendi kättetoimetamisena, vaid üksnes menetlusosalise teavitamisena vaideotsuse tegemisest, kui elektronkirjale lisatud vaideotsuse tekst on digitaalselt allkirjastamata.

Lõpetuseks

Nende lahendite valguses võib jääda mulje, et isik, kes soovib haldusaktile vastu vaielda, saab väga lihtsalt väita, et tema pole MTA otsust või korraldust üldse näinudki. Päris nii see siiski ei ole. Loo lõpetuseks tahan füüsilistele isikutele (st eraisikutele) südamele panna, et Eestis elavatele füüsilistele isikutele haldusakti kättetoimetamisel on maksuhalduri praktika selline, et inimesele saadetakse kõigepealt tähitud kiri. Tähitud kirja kättesaamine on reeglina inimese enda allkirjaga tõendatud. Kui inimene kirjale postiasutusse järele ei lähe, avaldatakse teade kahel korral Ametlikes Teadaannetes, misjärel on õigus lugeda haldusakt kättetoimetatuks. Nii sätestab MKS § 55:

Kättetoimetamine perioodilise väljaande kaudu

Kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui menetlusosaline ei ela ega asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumendi resolutiivosa avaldatakse vähemalt kahel korral ja vähemalt kahenädalase vahega. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks teistkordse avaldamise päevale järgneval päeval.

Hiie Marrandi

EML jurist



[1] 2009. aasta jaanuarist on lõike 6 teksti täiendatud lausega: Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta.

[2] Riigikohtu halduskolleegiumi 13.03.2001 otsus haldusasjas nr 3-3-1-3-01. Artiklis viidatud maksualased Riigikohtu lahendid on kättesaadavad EML kodulehel www.maksumaksjad.ee MAKSUINFO rubriigis.

[3] Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2008 otsus haldusasjas nr 3-07-354. Kättesaadav kohtulahendite andmebaasis www.kohus.ee/kohtulahedid.

[4] Sarnastele seisukohtadele MKS § 54 lõigete 2 ja 6 kohaldamisel on Tallinna Ringkonnakohus asunud 21.05.2008 määruses haldusasjas nr 3-07-2212.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo