Maksumaksja portaal - Maksuvõla ajatamine ja sellega seotud 01.01.2009 jõustunud maksukorralduse seaduse muudatused. Helmut Pikmets - 2009 > märts (nr 3) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > märts (nr 3) > Maksuvõla ajatamine ja sellega seotud 01.01.2009 jõustunud maksukorralduse seaduse muudatused. Helmut Pikmets
Maksuvõla ajatamine ja sellega seotud 01.01.2009 jõustunud maksukorralduse seaduse muudatused. Helmut Pikmets

Poolteist aastat tagasi alanud rahvusvaheline finantskriis on tänaseks jõuliselt edasi kandumas reaalmajandusse. Mitmed tunnustatud eksperdid arvavad, et käesoleval aastal olukord ei parane, vaid muutub pigem veelgi halvemaks. Finantskriisiga kaasneb reeglina ka usalduskriis, mis omakorda mõjub majandusele tervikuna negatiivselt. Selle tulemusel halvenevad ka võlgnike ja võlausaldajate suhted ja seda ka avalik-õiguslikes (sh maksuõigus) suhetes. Kuigi seadused sätestavad mitmeid tingimusi ja annavad erinevaid võimalusi (maksu)võla likvideerimiseks ja kustutamiseks (saneerimismenetluse käigus kokkulepe ja pankrotimenetluses kompromiss võlausaldajatega võla vähendamiseks ja tasumise ajatamiseks, maksuvõla lõppemine seoses aegumisega või kustutamisega jne), on maksumaksjal võla tasumise soovi ja raskuse korral kõige mõistlikum saavutada maksuhalduriga kokkulepe maksuvõla tasumise ajatamiseks.


Käesolevas artiklis käsitletakse maksuvõla ajatamisega seonduvat, sh 01.01.2009 jõustunud maksukorralduse seaduse muudatusi, mis maksuvõla ajatamist reguleerivad. Kuigi maksumaksjal on võimalus saada maksuvõla ajatamisega seonduvat teavet ka Maksu- ja Tolliameti kodulehelt[1], ei ole maksuhalduri selgitused kooskõlas 01.01.2009 jõustunud MKS muudatustega.


Maksuvõla ajatamist reguleerivad peamiselt MKS 10. peatüki §-d 111-113 ja 11. peatüki § 117 lg 2 ning rahandusministri määrus (ajatamise kord).[2]

Ajatatav maksuvõlg

Maksuhalduril on õigus maksumaksja taotluse alusel ajatada maksumaksja maksuvõla tasumine (MKS § 111 lg 1). Maksuvõlg on MKS § 32 tähenduses maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Kuigi MKS on aluseks lisaks riiklike maksude[3] kogumisele ka kohalike maksude[4] ja kogumispensioni ning töötuskindlustuse maksete (MKS § 3 lg 4) kogumisele, saab Maksu- ja Tolliamet ajatada üksnes riiklikke makse ja kohalikku müügimaksu, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ning Maksu- ja Tolliamet on sõlminud vastavasisulise halduslepingu (KoMS § 3 lg 3) kohaliku maksu kogumiseks.


Erinevalt varem kehtinud regulatsioonist (MKS § 111 lg 2)[5] on võimalik täna ajatada ka kaupade importimisel ja eksportimisel tasumisele kuuluvate maksude tähtpäevaks tasumata jätmisel tekkinud maksuvõlga ja samuti kinnipeetavat tulumaksu.

Eraldi vajab käsitlemist vaidlustatud maksuvõla ajatamine. Maksumaksja võib sattuda olukorda, kus maksuhaldur on teinud maksumaksjale maksuotsuse, mida maksumaksja ei aktsepteeri ja vaidlustab. Küsimus on selles, kui maksumaksja soovib ajatada vaidlusaluse maksuvõla, kas selline tegevus kahjustab maksumaksja huve maksuotsuse üle peetavas kohtuvaidluses. Riigikohus on selles küsimuses leidnud, et maksuvõla ajatamine ei oma siduvat tähendust maksukohustusele.[6] Samuti märkis Riigikohus viidatud lahendis, et ajatada saab ka vaidlustatud maksuvõlga.


Riskide ja rahalise koormuse vähendamiseks (maksuvõla ajatamisel on võimalik intressikoormust vähendada kuni 50%) on seega mõistlik maksuvõla tasumine vaidluse ajaks ajatada, kui maksumaksjal ei ole kohe võimalik võlga tasuda. Maksumaksjale edukalt lõppenud kohtuvaidluse järel on maksuhaldur kohustatud tasutud summad maksumaksjale tagastama ja lisaks tasuma maksumaksjale intresse.


Vaidlust on tekitanud küsimus, kas maksuvõlga on võimalik ajatada osaliselt. Tihti esineb olukordi, kus maksusumma osas ei esine vaidlust ja maksumaksja soovib seda ajatada, kuid maksuhalduri arvepidamises kajastub intressivõlg, mis on siduvalt kindlaks määramata, st maksuhaldur ei ole esitanud maksumaksjale intressinõuet. Intressivõlg ei pruugi olla aga õige, näiteks seoses aegumisega on intressikohustus lõppenud. Maksuhaldur peab aga viimase aja praktikas võimalikuks ajatada üksnes kogu maksuhalduri arvepidamises kajastatud maksuvõlga, sh näiteks aegunud intressivõlga.


Seejuures on oluline silmas pidada, et maksuhalduri diskretsiooni teostamiseks antud volituse piirid on määratletud nii MKS § 112 lg-s 2 sätestatud kaalutlemise asjaoludega kui ka taotluses esitatuga. MKS § 111 lg 3 sätestab, et maksukohustuslane esitab maksuvõla ajatamiseks põhjendatud taotluse ja maksuvõla tasumise ajakava. Sisuliselt tähendab see, et ajatamist taotleval maksukohustuslasel on õigus määrata oma taotluse ese ja ulatus. Kui aga intressinõue esitatakse ja selle õiguspärasus selgeks vaieldakse, on maksumaksjal võimalik valida, kas esitada ka intressi osas ajatamise taotlus. Vaidlus maksuvõla üle ei tohi takistada vaidlustamata maksuvõla ajatamist. Kuigi võib ajatada ka vaidlusalust intressivõlga, on selle teostamisel alles pärast vaidluse lõppemist praktiline tähendus (ajakava pikkus, maksete suurus, tagatise suurus, intressi tasumisel täiendav maksukoormus tulumaksu näol jne).


Ajatamise taotlus ja selle menetlemine

Maksuvõla ajatamiseks peab maksumaksja esitama lähimale MTA piirkondlikule struktuuriüksusele põhjendatud kirjaliku taotluse ja maksuvõla tasumise ajakava (MKS § 111 lg 3 ja ajatamise korra § 1 lg 1). Maksumaksja peab taotluses selgitama, miks on maksuvõlg tekkinud, ja põhjendama ajatamise vajadust. Maksuhalduril on õigus üksnes makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine. See tähendab, et maksukohustuslane võib ajatamist taotleda, kui ta ei ole sel hetkel suuteline maksuvõlga tasuma, kuid ta on võimeline seda edaspidi tegema. Kui isik on võimeline maksu tasuma ning tasumise tulemusel ei satu isik raskesse olukorda, pole ajatamine põhjendatud. Maksuhaldurile on antud õigus teostada otsustusdiskretsiooni (kaalutlusõigust)[7], mille kaalutlemise esemeks olevad asjaolud on sätestatud MKS § 112 lg-s 2: maksukohustuslase varaline seisund, majandusnäitajad, varasem maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmine, maksuvõla ajatamise otstarbekus ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsus. Seega on maksumaksjal soovitav selgitada, milliste vahendite arvel maksuvõlg tasutakse. Maksuhalduril on eeltoodud asjaolude kindlakstegemiseks õigus nõuda vajalike dokumentaalsete tõendite esitamist.[8]

Kuigi seadus ei sätesta ajatamisperioodi pikkust ega minimaalsete maksete suurust, soovitab MTA oma kodulehel, et maksumaksjad taotleksid võimalikult lühikest (1-1,5 aastat) graafikut põhjendusega, et tasumata maksusumma osale lisandub iga päev 0,06% intressi, mis teeb aastaseks intressimääraks 21,9%. Siinkohal on vajalik juhtida tähelepanu MKS § 117 lg 2 sätestatud maksuhalduri võimalusele vähendada intressimäära kuni 50% ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Kuna MKS sätestatud intressimäär sisaldab nii tasu raha kasutamise eest kui ka sanktsiooni maksukohustuse täitmata jätmise eest, on maksuvõla ajatamisel alati põhjendatud intressimäära vähendamine, sest tegemist on sisuliselt uute maksetähtaegade kinnitamise kokkuleppega, mille tagajärjel ei saa lugeda maksumaksjat tasumisega viivitanuks.


Intressi puhul on veel oluline märkida, et tulenevalt TuMS § 34 p-st 3 ei ole ettevõtlustulust lubatud MKS alusel tasutud intresse maha arvata ja intressi tasumisel tuleb deklareerida ja tasuda tulumaksu. Kuna seadus ei piira teistes era- ega avalik-õiguslikes suhetes makstud intressi mahaarvamist ettevõtlustulust, koheldakse maksuvõla ajatamisel isikuid põhjendamatult erinevalt, mistõttu TuMS § 34 p 3 võib intresse puudutavas osas olla vastuolus põhiseaduse §-s 12 sätestatud ühetaolise maksustamise põhimõttega.


Maksuhalduril on õigus nõuda maksuvõla ajatamisel tagatist (MKS § 112 lg 3). Ajatamise korra § 5 lg 2 kohaselt võib maksuhaldur tagatisena nõuda kolmanda isiku käendust, raha maksmist maksuhalduri deposiiti, registerpandi või hüpoteegi seadmist. Praktikas on enam levinud tagatisena pandi ja hüpoteegi seadmise nõudmine maksuhalduri poolt. Probleeme tekitab seejuures panditud vara väärtus ja koormamise ulatus.


Maksuhalduri üldlevinud nõue on, et tagatisvara ja pandisumma peab ületama 1/3 ulatuses võlasummat. Selline nõue on aga õigusvastane. Käenduse andmise puhul lähtub maksuhaldur käendaja maksevõimest. Kui maksuvõla ajatamise eelduseks on maksumaksja ajutine maksejõuetus, siis käenduse aktsepteerimisel on oluline, et käendaja ise oleks maksejõuline.


Kuigi maksuhaldur on õigustatud nõudma ka raha maksmist deposiiti, ei ole sellise nõude esitamine mõistlik. Maksuhalduri huvi on saada oma nõue tagatud ja kui maksumaksja peaks maksuvõlaga võrdse summa maksma maksuhalduri deposiiti, siis kaotab ajatamine igasuguse mõtte. Vastupidi, see on maksumaksjale selgelt kahjulik, kuna intressi arvestatakse ikkagi edasi. Kui maksumaksjal on rahalisi vahendeid, siis on mõistlik selle arvelt vähendada maksuvõlga ja sõlmida ajatamisgraafik väiksema summa peale.


Ajatatud maksuvõla suhtes rakendatav maksusaladus on MKS-is sätestatud vastuoluliselt. MKS § 14 lg 5 sätestab, et kui maksuhaldur on maksuvõla tasumise ajatanud, on ta kohustatud väljastama maksumaksjale või kolmandale isikule nende nõudmisel tõendi maksuvõlgade puudumise kohta ajatatud maksuvõla osas. MKS § 27 lg 1 p 5 sätestab aga vastupidiselt eelnevale, et maksuhaldur võib maksumaksja nõusolekuta ja teadmiseta avaldada igaühele ajatatud maksuvõla suuruse ja maksuvõla tasumise ajakava kestuse. Praktikas toimib see nii, et maksuhaldur väljastab paberkandjal küll tõendi võla puudumise kohta, kuid samal ajal on võlgnevus ikkagi maksuhalduri kodulehel kajastatud. Eeltoodud vastuolu tuleks seadusandjal kaotada, eelistades siinjuures maksumaksja õigusi ja huve. MKS § 27 lg 1 p 5 kehtetuks tunnistamine oleks kooskõlas ka Riigikohtu otsuses toodud järeldustega, mille kohaselt kohustuse täitmise tähtaja edasilükkamisel või kohustuse täitmise peatamisel ei saa väita, et kohustus on täitmata, st et maksumaksjal on maksuvõlg.[9]

Taotluse rahuldamata jätmise ja ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamise alused

MKS § 112 lg 4 kohaselt on maksuhalduril õigus jätta maksumaksja taotlus rahuldamata, kui:


1) taotluse põhjendus ei ole piisav;

2) ajatatava maksuvõla osas on tehtud korraldus tasuda see 48 tunni jooksul;

3) maksumaksja ei pea raamatupidamis- ja maksuarvestust ega säilita dokumente;

4) maksumaksja ei esita tagatist või maksuhaldur ei pea esitatud tagatist piisavaks;

5) pankrotivõlgniku poolt tehtud kompromiss ei võimalda kohustuste täitmist või

6) esineb muu põhjus, mille tõttu ei pea maksuhaldur maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks.


Kuigi MKS § 112 lg 1 sätestab, et taotluse rahuldamata jätmine või osaline rahuldamine tuleb motiveerida, tekitab enim vaidlusi otstarbekuse kaalutlusel keeldumise alus. Praktikas esineb juhtumeid, kus maksuhaldur põhistab otstarbekuse kaalutlusel keeldumist sellega, et maksumaksja maksevõime on nõrk, jättes kõvale, et makseraskus on üks ajatamise eeldustest. Eelkõige saab otstarbekuse alusel keelduda ajakava kehtestamisest, kui on ilmne, et maksumaksja suudab oma maksukohustuse täita.


Ebamõistlikult õigusi piirav on keeldumise alusena ajatatava maksuvõla suhtes eelnevalt tehtud korraldus tasuda võlg 48 tunni jooksul. MKS § 129 lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 48 tunni jooksul korralduse saamisest, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et võla sissenõudmisega viivitamise korral muutub võla sissenõudmine võimatuks. Hiljem võib aga selguda, et kahtlus ei olnud põhjendatud või langeb kahtluse põhjustanud asjaolu ära (näiteks on maksumaksja valmis andma tagatise). 48 tunni jooksul maksuvõla tasumise korralduse saamisel tuleb seega selle vaidlustamist põhjalikult kaaluda, et hiljem välistada takistused maksuvõla ajatamisel. Samuti võib paluda maksuhalduril hiljem korraldus tühistada, kuid see võib osutuda komplitseerituks, kuna maksuhaldur ei ole kohustatud seda tegema.


MKS § 113 lg 1 annab maksuhaldurile võimaluse maksuvõla ajatamise otsus või intressimäära vähendamine kehtetuks tunnistada[10], kui maksumaksja ei täida:


1) maksuvõla tasumise ajakava või ei tasu ajakava kehtimise ajal tähtaegselt oma jooksvaid makse või

2) asjaõigusseaduses sätestatud kohustust hoida maksuvõla tagamiseks pandiga koormatud asja või ei esita tagatise väärtuse vähenemise korral maksuhalduri poolt aktsepteeritavat asendustagatist.


Maksuhalduri otsuste vaidlustamine

Maksumaksjal on õigus vaidlustada maksuvõla ajatamisest keeldumise otsus või ajakava kehtetuks tunnistamise otsus vaide- või kohtumenetluses. Vaie või kaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest. Kui otsuse on teinud Maksu- ja Tolliameti keskasutus, tuleb vaie esitada samuti keskasutusele. Kui otsuse on teinud maksuhalduri piirkondlik maksu- ja tollikeskus[11], siis esitatakse vaie keskasutusele piirkondliku asutuse kaudu. Maksumaksjal on õigus pöörduda kaebusega kohtusse ka vaiet esitamata või vaidlustada kohtus esialgne otsus[12] pärast vaidemenetluses negatiivse otsuse teatavaks tegemist.


Kohtule kaebuse kohese esitamise kasuks räägib võimalus saada kohtult esialgne õiguskaitse. Maksumaksja huvide kaitsmise seisukohast tuleb lisaks maksuvõla ajatamisest keeldumise otsuse või ajakava kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamise nõudele paluda kohtul keelata maksuhalduril maksuvõla sundtäitmine. Esialgse õiguskaitse taotluses tuleb kohtul paluda peatada vaidlustatud haldusakti täitmine ja keelata maksuhalduril kuni kohtumenetluse lõpuni maksuvõla sundtäitmine.


Helmut Pikmets

Advokaadibüroo Paul Varul

vandeadvokaat ja partner



[1] Sisestades MTA kodulehe otsingusse sõna ajatamine, kuvatakse mitmeid ajatamisega seotud juhendeid, mis on vastuolulised ega arvesta 01.01.2009 seaduse muudatusi eelkõige ajatatavate maksude määratlemise osas.

[2] Rahandusministri 30.04.2002 määrus nr 60 „Riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kord“. – RTL 2002, 55, 805; 2008, 105, 1499.

[3] Tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli-, aktsiisi- ja raskeveokimaks (MKS § 3 lg 2).

[4] Müügi-, paadi-, reklaami-, teede ja tänavate sulgemise, mootorsõiduki-, loomapidamis-, lõbustusmaks ja parkimistasu (MKS § 3 lg 3, kohalike maksude seaduse § 5).

[5] Kehtetu alates 01.01.2009.

[6] Riigikohtu halduskolleegiumi 27.04.2006 otsus asjas nr 3-3-1-9-06. Kättesaadav EML kodulehel www.maksumaksjad.ee MAKSUINFO rubriigis.

[7] MKS § 12: Kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve.

[8] Näiteks bilanss ja kasumiaruanne ning rahavoogude prognoos.

[9] Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2008 otsus asjas nr 3-3-1-21-08. Kättesaadav EML kodulehel www.maksumaksjad.ee MAKSUINFO rubriigis.

[10] Nimetatud meetmeid võib maksuhaldur ka koos rakendada, sh arvestada ajatatud maksuvõlalt tagasiulatuvalt intressi tavapärases (MKS § 117 lg sätestatud) määras.

[11] Ajatamise korra § 3 lg 1 kohaselt teeb otsuse piirkondlik struktuuriüksus, kui ajatamist taotleb füüsiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või kui maksuvõlg ei ületa 10 miljonit krooni ja taotletav tasumise ajakava ei ületa 24 kuud.

[12] Maksuvõla ajatamisest keeldumise või ajakava kehtetuks tunnistamise otsus.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo