Maksumaksja portaal - Riigikontrolli ja omavalitsuste koostöö loob usaldust. Mihkel Oviir - 2005 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2005 > mai (nr 5) > Riigikontrolli ja omavalitsuste koostöö loob usaldust. Mihkel Oviir
Riigikontrolli ja omavalitsuste koostöö loob usaldust. Mihkel Oviir

Õige hõlma ei hakka keegi, suli uni ei peagi rahulik olema.

 

“Keda hakatakse süüdistama? Kas nimekirjad on juba koostatud?” hüüatas üks parteitegelane Läänemaalt mõne kuu eest oma leheloos hüsteeriliselt, käsitledes valitsuse soovi anda Riigikontrollile õigus vaadata, kas kohalikud omavalitsused on rahva rahaga seaduslikult ümber käinud.

Umbes sellelaadseid hädakarjeid ja hirme levis ja levitati viimase aasta jooksul meedias rohkelt. Küll arvati, et Riigikontroll tuleb ja hakkab nüüd kõiki omavalitsustegelasi kinni panema, Riigikontrolli õiguste laiendamine võib viia omavalitsuse likvideerimiseni, tegu on suisa demokraatia kõigutamisega jne.

Ilmselt saavad ka need kihutustöö tegijad tagantjärele aru, et Riigikontrolliga hirmutamine on täiesti vastutustundetu ja jääb hirmutajate südametunnistusele. Kinnitan veel kord – Riigikontroll ei ole mingi viimsepäevakuulutaja.

Selle kinnituseks on ka Riigikogu 11. mai otsus seadustada 1. jaanuarist 2006 Riigikontrolli täiendavad volitused. Parlament lähtus ratsionaalsetest argumentidest ja kiitis vastava eelnõu heaks ülisuures üksmeeles – poolt hääletas 77 Riigikogu liiget, vastu polnud ükski.

Paljud Riigikogu liikmed on aga oma karjääri alustanud just omavalitsusest ja nende toetus Riigikontrolli õiguste laiendamisele näitab, et tegu on õige ja tasakaaluka otsusega. Kes siis veel, kui mitte omavalitsuskogemusega parlamendiliikmed teavad omavalitsuse tegelikke vajadusi?

Miks on Riigikontrolli õiguste laienemine vajalik? Asi on selles, et praegune seadus ei anna Riigikontrollile kohalike omavalitsuste asjus piisavalt võimalusi tagada avaliku võimu rahakasutuse läbipaistvust ja seaduslikkuse kontrolli. Seadus võimaldab Riigikontrollil aga praegu auditeerida vaid seda osa rahast ja varast, mille riik on omavalitsustele mingiks kindlaks otstarbeks andnud. Omavalitsuste nn endi raha vaadata ei tohi. Samas on ju tegu ühe ja sama maksurahaga, mis pärit kõigi maksumaksjate taskust. Riigikontroll on alati olnud seisukohal, et avalikus sektoris ei tohiks olla nn kontrollivaba ruumi.

Sellest, et maksumaksjate ühise rahaga siiski mitte alati kõige paremini ringi ei käida, võime lugeda just kohalikest ajalehtedest, mis seisavad inimestele kõige lähemal ja mis tajuvad kohalikke vajadusi. Viimased kuudki on pakkunud Riigikontrolli seirerühmadele teateid üle Eesti – küll Paidest, kus mitme aasta vältel kadus kooli arvelt eraisiku arvele üle miljoni krooni, küll mujalt.

Et probleeme on, näitavad ka kodanike kirjad ja telefonikõned Riigikontrollile – on pretensioone omavalitsustele nii maaküsimustega, toetuste ja subsiidiumidega jm. Ilmselt valdade ja linnade paljud elanikud ootavad, et Riigikontroll tuleks ja vaataks kohapeal olukorda. Ja ma olen veendunud, et ootavad ka valdade ja linnade juhid.

Mitmete omavalitsuste esindajad on suisa pöördunud Riigikontrolli poole küsimusega, kas neil oleks võimalik oma valda või linna meid kontrollima tellida. See ei ole siiski võimalik: seadus ütleb, et Riigikontroll otsustab iseseisvalt kontrollimiste läbiviimise, aja ja iseloomu ning Riigikontrollile ei saa anda kohustuslikke kontrolliülesandeid. Samas hindan ma väga kõrgelt omavalitsuste sellelaadseid kutseid. See on märk avatusest ja valmisolekust anda maksumaksjatele täielik ülevaade raha kasutamisest. See on ka märk usaldusest, mida tuntakse Riigikontrolli vastu.

Praeguste volituste laiendamise äärmiselt praktilise vajaduse tingib ka asjaolu, et riigieelarvest eraldatakse omavalitsustele raha mitmeteks vajadusteks, rahakasutusest täpse ülevaate saamiseks ei ole aga võimalik kontrollida ainult ühte või teist konkreetset eraldist, vaid paratamatult tuleks omavalitsuse või tema asutuse raamatupidamist kontrollida hoopis laiemalt.

Toon näite. Riigieelarvest eraldatakse sihtotstarbeliselt kohalikele omavalitsustele raha koolilõuna kuludeks (seda algklasside õpilastele ja kindla normatiivi piires) ja see summa ei ole väike, sel aastal kokku 103,4 miljonit krooni.

Auditeerisime eelmisel aastal selle eraldise kasutamist mitmetes omavalitsustes ja neile kuuluvates koolides. Riik maksis eelmisel aastal teatud klassides õppivate õpilaste koolilõunaks koolidele sihtotstarbeliselt 10,8 krooni õpilase kohta päevas. Osa rikkamaid omavalitsusi maksis veel toitlustamiseks raha juurde ja õpilane sai süüa kokku näiteks 15 krooni eest. Riigikontrollil on lubatud vaadata õpilase taldrikul olevat praadi 2/3 ulatuses ehk seda, mis on 10,8 krooni eest laual.

Seega on täiesti võimatu saada terviklikku pilti. On ju absurdne jagada koolisööklasse ostetud kilo porgandeid kaheks osaks: nn riigiporganditeks, mida Riigikontroll tohib vaadata, ja omavalitsuse porganditeks, mille kohta Riigikontroll ei tohi midagi küsida. Või veel taga targemaks – vaadata iga porgandit eraldi ja jagada see mõttelisteks osadeks.

Sama on ehitustega – riik annab näiteks mingi hoone rajamiseks miljoni ja omavalitsus annab kaks miljonit. Jällegi on võimatu anda maksumaksjatele mingit terviklikku pilti selle kohta, kuidas raha kasutati, sest Riigikontroll saab vaadata ainult ühe miljoni kasutamist kolmest. Ja on võimatu öelda, kas selle nn riigimiljoni eest osteti hoonele uksed või aknad või tehti selle eest koguni vundamenti. Ja kas üldse tehti. Samas annab riik üldjuhul investeeringuid just siis, kui ka omavalitsus paneb raha juurde.

Omavalitsuste toimimise korrektsus ja läbipaistvus on olulised ka mitte ainult raamatupidamislikus mõttes. Omavalitsus on kodanikule kõige lähemal ja tihtipeale otsustab kodanik omavalitsuse põhjal kogu riigi üle. Kui ei usaldata omavalitsust, ei usaldata ka riiki.

Kui kodanikud usaldavad kohalikku võimu ja usuvad omavalitsusse rohkem, tugevdab see neid ja seeläbi kogu riiki. Tugevad, ausad ja seaduse alusel toimivad omavalitsused on seega meie kõigi huvides. On vaja, et see usaldusväärsus saaks konkreetse kinnituse. Riigikontrolli näol on Eestis olemas sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes on võimeline sellist kinnitust andma.

Riigikontroll saab anda täiendavat kindlust, et info, mida kohalik omavalitsus oma majandusseisu kohta teatab, on tõene. Olen veendunud, et see suurendab linnade ja valdade elanike usku oma omavalitsusse ja on omamoodi kvaliteedimärgiks Eesti välispartneritele.

Ühtlasi on Riigikontroll omamoodi toeks kohaliku volikogu revisjonikomisjonile, kellelt on tõepoolest raske nõuda, et selle liikmed suudaksid üha keerulisemaks muutuvas ja süvateadmisi nõudvas majandusruumis kõigi detailidega kursis olla.

Riigikontrolli volituste laiendamine ei lähe vastuollu omavalitsuse sõltumatuse põhimõttega. Seadusemuudatuse kohaselt on Riigikontrolli auditipädevus omavalitsuste osas kitsam kui riigiasutuste ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osas – me ei hinda omavalitsuse juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust, vaid vaatame ainult tehingute õiguspärasusest ehk seaduslikkust. Seega on täiesti alusetu karta, et Riigikontroll tuleb ja hakkab kohalikule omavalitsusele ütlema, et teede remontimise asemel tuleks raha suunata hoopis koolimaja remondiks. Raha kasutamise üle otsustamine on selgelt omavalitsuste asi ja neid otsuseid Riigikontroll loomulikult hindama ei hakka.

Riigikontroll saab oma auditite põhjal teha ainult ettepanekuid ja on omavalitsuse otsustada, kas ta neid aktsepteerib või ei. Riigikontrollil puudub täitevmehhanism, millega kedagi sundida oma ettepanekuid täitma. Riigikontrolli pädevuses pole ka kedagi karistada. Samas saab Riigikontroll vajakajäämised avalikustada ja seeläbi tagada, et rahval on piisav info, et oma demokraatlikult valitud esinduskogu – volikogu – kaudu ametnikke vajadusel korrale kutsuda.

Eriti lähemate aastate jooksul, kui paljud omavalitsused ühinevad, et moodustada tugevamaid üksusi, on Riigikontrolli erapooletu hinnang omavalitsusüksuste tehingute seaduslikkusele väga tähtis. Ühtlasi on Riigikontrolli nõuanded ja tähelepanu juhtimised omavalitsustele abiks, et üles ehitada selge ja läbipaistev maksumaksjate raha kasutamise süsteem.

Ka õiguskantsler Allar Jõks on kinnitanud, et Riigikontrolli pädevuse laiendamine on sobiv, vajalik ja mõõdukas abinõu taotletavate eesmärkide suhtes – eelkõige korruptsiooniohu vähendamise, kuid ka laiemalt võimalike korruptsioonijuhtumite avalikustamise kaudu aidatakse kaasa üldisele avaliku võimu legitiimsuse suurendamisele.

Jah, Riigikontrolli kontrolliõiguse laiendamine on vajalik ka selleks, et ümber lükata või kinnitada kahtlusi, mida aeg-ajalt ühe või teise omavalitsustegelase tegevuse kohta tõstatatakse. Olen kindel, et enamik omavalitsusi töötab ausalt, korrektselt ja seadusi järgivalt. Riigikontroll suudab ümber lükata nii mõnegi ebaõiglaselt tõstatatud kahtluse. Samuti on enamik ametnikke ausad inimesed, kel pole kartmiseks mingit põhjust.

Kartma peaksid Riigikontrolli ainult need, kelle käed on mustad, kes on teadlikult kõrvaldanud vara, on teadlikult sõlminud ebaseaduslikke lepinguid. Omavalitsused võivad olla kindlad, et õige hõlma ei hakka keegi. Aga nende uni, kes on suli kombel talitanud, ei tohigi rahulik olla.

 

Mihkel Oviir

riigikontrolör

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo