Maksumaksja portaal - Ökoloogiline maksureform ja ehitajate kontrollimine – kohtumiselt rahandusministeeriumi ja maksuhalduriga. Koit Luus - 2005 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2005 > mai (nr 5) > Ökoloogiline maksureform ja ehitajate kontrollimine – kohtumiselt rahandusministeeriumi ja maksuhalduriga. Koit Luus
Ökoloogiline maksureform ja ehitajate kontrollimine – kohtumiselt rahandusministeeriumi ja maksuhalduriga. Koit Luus


5. mail toimunud kohtumisel tutvustas rahandusministeerium ökoloogilise maksureformi ideed ning Maksu- ja tolliamet selgitas vajadust kontrollida ehitusettevõtteid. EML tutvustas uue juhatuse nägemust liidu arengust.

Ökoloogiline maksureform tähendab maksusüsteemi ümberkorraldamist eesmärgiga maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusressursside tarbimisega. Reformi peaeesmärk on kaitsta keskkonda. Selle tõttu tõusevad loodusressursside tarbimisega seonduvad maksud ja tasud ning vähenevad tööjõudu koormavad maksud.

1990ndatel moodustas tööjõu maksustamine Euroopas ligi poole kogu maksutulust, loodusressursside kasutamiselt aga alla kümnendiku.

Põhiprobleemina näeb rahandusministeerium energeetikasektorit, mis on Eesti suurim keskkonnasaastaja. 2002. aastal kasutati energeetikas 91% kogu Eestis võetavast veest, anti 97% saasteheitest õhku, 86% jäätmete koguhulgast ja 23% veesaastest.

Reformi majandusliku mõjuna tuleb arvestada saastetasu osakaalu elektri hinnas: kui 2003. aastal moodustasid saastetasud kokku 2,55 senti kWh kohta, siis sama saastamise taseme korral kasvab saastetasude osakaal elektri hinnas 2009. aastaks 4,31 sendini kWh kohta.

Rahandusministeeriumi ettepanekud ökoloogilise maksureformi kontseptsiooni aruteluks on mootorikütuste aktsiisi tõus, bensiini ja diislikütuse aktsiisimäärade võrdsustamine, elektriaktsiis, saastetasude tõus – jäätmete ladestamise tasu, süsihappegaasi tasu, erisuste kaotamine saastetasu tasemetes eri sektoritele, mis tähendab energeetikasektori subsiidiumi kaotamist, keskkonnaaspektiga arvestamine raskeveokite maksustamisel, ummikutasu linnas, ressursikasutustasu tõstmine ja sõiduauto erisoodustuse maksustamisel keskkonna aspektiga arvestamine.

Ministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro sõnul on reformi ja teavitustegevuse eestvedaja keskkonnaministeerium, kes lähiajal selgitab reformi üksikasjalikumalt.

Juunis käivituvat ehitusettevõtete kontrolli ehitusobjektidel tutvustas MTA peadirektori asetäitja Marek Helm. Kontrolli põhieesmärk on ennetada rikkumisi, lisaks toetada ausat konkurentsi, suunata ühiskonna tähelepanu varimajandusele ja teha koostööd varimajanduse tõkestamisel ning anda äriühingutele maksuseaduste täitmiseks vajalikku infot.

Kontrolli läbiviimisel teatab MTA peatöövõtjale vähemalt 7 päeva enne kontrolli algust selle ulatusest – ehituse alustamisest kuni objekti üleandmiseni.

Peatöövõtja kontrollimisel tutvub maksuhaldur objekti eelarve, sõlmitud lepingute, ajakava ja muu vajaliku infoga. Kogutud info põhjal valib MTA kontrolliks alltöövõtjad. Seejärel teeb maksuhaldur kontrollkäigud ehitusobjektile, et vaadelda alltöövõtjate tegevust ja võtta seletused ehitusplatsil viibivatelt töömeestelt.

Kontrollide tulemina seab MTA eesmärgiks ausa konkurentsikeskkonna parandamise, ehitusvaldkonnas üldise maksukuulekuse tõusu ja ümbrikupalga maksmise vähenemise, maksutulu parema laekumise, töötajate sotsiaalse garantii efektiivsema tagamise kaudu ühiskonna üldise rahulolu suurenemise ja ülevaate reaalsest olukorrast ehitussektoris.

2004. aastal on Majandustegevuse register väljastanud ehitustegevuse loa 3591 äriühingule, kus töötab 12,2% tööhõivega elanikest, laekub 14,85% riigieelarve maksutulust ja käibe maht on 14,3% käibemaksuga maksustatavast käibest.

Nende ettevõtete töötajatest 42% keskmine brutopalk on kuus üle 8000 krooni ja 30% keskmine deklareeritud palk on alla 5000 krooni kuus. Nendest ettevõtetest 73 töötajate arv on üle 134 ja 1662 juriidilise isiku töötajate arv on vahemikus 1–5.

MTA peadirektor Aivar Rehe tutvustas ameti I kvartali töö tulemust, mida hindas viiepallisüsteemis hindega 4+. Hinde aluseks on asjaolud, et tänavuse aasta esimese kvartaliga on laekunud 1 miljard krooni rohkem kui mullu samal ajal, „kliendid kiidavad” Maksu- ja tolliametit ning amet on leidnud koostööpartnereid ja saavutanud häid tulemusi maksude õigeaegse ja korrektse tasumise propageerimisel.

Peadirektori hinnangul areneb amet plaanipäraselt, mahajäämus on personali- ja finantsarvestuse programmi vastavusse viimisel vajadustega rahandusministeeriumilt tagasiside puudumise tõttu.

Maksumaksjate liidu juhatuse liikmed selgitasid arenguid liidu tegevussuundades, mis põhinevad MaksuMaksja eelmises numbris avaldatud juhatuse pöördumisel.

Jätkuna eelmisel kohtumisel tõusnud küsimusest avalikustamisele kuuluva ja maksusaladuse kaitse all oleva teabe eristamise analüüsist teavitas MTA juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur, kuidas on arenenud ameti kohtuvaidlus Andmekaitse inspektsiooniga. Maksuhalduri kidakeelsus on mõistetav, sest andmekaitse küsimustele on sel aastal pühendatud traditsiooniliselt maikuus toimuv õiguskantsleri teaduskonverents „Infonälg vs privaatsusjanu“.

Koit Luus

EMLi kommunikatsioonijuht

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo