Maksumaksja portaal - Eelarve tasakaalu ei usu ka selle koostajad ise. Aivar Sõerd - 2008 > oktoober (nr 10) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2008 > oktoober (nr 10) > Eelarve tasakaalu ei usu ka selle koostajad ise. Aivar Sõerd
Eelarve tasakaalu ei usu ka selle koostajad ise. Aivar Sõerd


Järgmise aasta riigieelarve eelnõus ületavad kulud tulusid 900 miljoni krooni võrra. Samas tunnistavad ka ametlikud allikad, et eelarve tulude prognoosi aluseks olev majanduskasv ei ole reaalne, mistõttu puudujääk võib tulla oluliselt suurem.

Juba mõne kuuga, võrreldes nende väljavaadetega, mis olid teada sügisprognoosi koostamise ajal, on näitajad nii meil kui ka maailmamajanduses muutunud ja seda mitte paremuse suunas. Nii ennustab SEB majanduskasvu alles 2010. aastaks.

Ka rahandusminister ei välistanud Riigikogus eelarvekava kaitstes reservide kasutuselevõtu vajadust. Sisuliselt on toimunud kannapööre senises eelarvepoliitikas ja arvestades selle informatsiooniga, mis on tulnud pärast eelarvekava kinnitamist valitsuses, võib puudujääk suureneda veelgi, võrreldes tänavuse aasta oodatava puudujäägiga. Seega juhul kui jätkub praegune eelarvepoliitika ja valitsus ei suuda läbi viia sisulist inventuuri eelarve püsikuludes, oleme eelarvepoliitikaga sattunud ummikteele. Eriti kahetsusväärne on tõsiasi, et järgmise aasta eelarve kontekstis tulevad reservid kasutusele tegelikult jooksvate kulude katteks.

Kulud eelarves jõudsid riigile üle jõu käivale tasemele suuresti 2008. aasta ülisuure kasvuga eelarve tõttu. Negatiivse lisaeelarvega püüti küll olukorda päästa, aga see ei õnnestunud. Näiteks riigi varade müük kulude katteks käesoleval aastal tõenäoliselt ei teostu, samas oli kulude reaalne kärbe ilmselgelt ebapiisav.

Erinevalt viimaste aastate eelarvetest, mis on olnud vähemalt tasakaalus ja 2007. aasta eelarve isegi tuntavas ülejäägis, peaks järgmisel aastal keskvalitsuse defitsiiti katma muu valitsussektori ehk kohalike omavalitsuste ning avalik-õiguslike institutsioonide eelarvete ülejääk. Kuidas on see võimalik, sellele 2009. aasta eelarve seletuskiri seletust ei anna.

Muu valitsussektori pildis on tavaliselt sotsiaalkindlustusfondid ülejäägi tekitajad ja kohalikud omavalitsused defitsiidi tekitajad. Veel kõigest kuu aega tagasi oli Rahandusministeeriumi augustikuises majandusprognoosis kohalike omavalitsuste koondeelarvete puudujäägiks märgitud üks miljard krooni, nüüd on riigieelarve eelnõu seletuskirjas sellest saanud 200 miljonit krooni. Seletuskiri ütleb, et see osutub võimalikuks tänu kohalike omavalitsuste finantsvõimekuse suurendamise ja eelarvepositsiooni parandamise meetme rakendamisega. Mis meetmed ja võimekused need on, pole teada. Tegelikult võib omavalitsuste defitsiit osutuda isegi suuremaks kui sügisprognoosis, sest pigem on alahinnatud 2009. aasta kohalike valimiste mõju. Peale selle vähenevad järgmisel aastal omavalitsuste sihtotstarbelised toetused, nagu veeprojektide kaasfinantseerimise vahendid, kohalike teede korrashoiu rahastamine ja lasteaedade projektirahad, kokku riigieelarvest eraldatavate tänavuste toetustega võrreldes üle miljardi krooni. Uue kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seaduse mõju, juhul kui see kunagi seaduseks saab, on ülehinnatud. Tõenäoliselt on järgmise aastal kogu valitsussektor veel suuremas puudujäägis kui riigieelarve.

Erinevalt varasemate aastate konservatiivsest eelarve koostamise praktikast on järgmise aasta eelarvekavas tulud ülehinnatud, mõned kulud aga alahinnatud.

Üle hinnatud on nii maksulised kui ka mittemaksulised tulud. Suurim küsitavus on eelpool mainitud 2,6%-line majanduskasvu prognoos. Maksuliste tulude prognoosi osas torkab veel silma näiteks ülioptimistlik tööhõive näitaja - vähenemine tänavuse aastaga võrreldes on vaid 0,8%, sellest tulenevalt ei pruugi realiseeruda tulu- ja sotsiaalmaksu oodatav laekumine. Realiseerumata võib jääda loodetav täiendav käibemaksulaekumine soodusmäärade tõusu arvelt või tulu sõiduauto erisoodustuse piirmäära tõstmiselt. Mittemaksulistest tuludest võivad olla üle hinnatud tulu riigivara võõrandamisest ja dividenditulu riigiettevõtetelt. Eelarvet koostati põhimõttel, et kulude vajadusest ja nende mahust tulenevalt pandi paika tulud, mis aga pole tavapärane meetod. Eelarvestrateegia koostati vaid vormi täiteks.

Kulude osas on tõenäoliselt alahinnatud arvestuslikke kulusid, ebapiisavaks võib osutuda ka valitsuse reservi suurus, erakorraliste olukordade eest ei ole keegi kaitstud.

Seisma on pandud 2006. aastal alustatud mitmefunktsionaalse jäämurdja ehitus, aga kui juhtub tulema tavalisest külmem talv, tekib täiendav koormus valitsuse reservfondile, et kinni maksta väljastpoolt renditava jäämurdja kulud.

Eelarvepoliitika peaks looma eeldused majanduse edasiseks kasvuks ja ekspordi arenguks. Rahastamisel peaksid kesksel kohal olema meetmed ja valdkonnad, millest sõltub see, kui kiiresti pöördub majanduse langusfaas uueks tõusuks. Olgu need siis eksporti ja ettevõtluskeskkonda tervikuna toetavad meetmed või innovatsioonipotentsiaali ja konkurentsi soodustavad algatused.

Üks näide selle kohta, kus maksupoliitiline meede on valitud sobimatu, on majutussektori maksustamine.

Välisturistide majutusteenus on teenuse eksport ja peaks olema maksustatud 0%-lise määraga, meil aga rakendatakse 5%-list maksumäära ja nüüd tõuseb see 9%-le. Ettevõtete kulusid suurendavad ka sõiduautode erisoodustuse piirmäära tõstmine, töötuskindlustusmaksete tõstmine, täiendavate maksumeetmetega kaasneb ebasoovitav inflatsiooniline mõju. Ekspansiivse eelarvepoliitika jätkamisel võib eurole ülemineku perspektiivis takistuseks osutuda lisaks inflatsioonikriteeriumile ka eelarvedefitsiidi kriteeriumi täitmine.

Aivar Sõerd

OÜ TLG Hotell juhatuse liige

Endine rahandusminister


  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo