Maksumaksja portaal - Mida teha maksuvõlaga? Hiie Marrandi - 2008 > oktoober (nr 10) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2008 > oktoober (nr 10) > Mida teha maksuvõlaga? Hiie Marrandi
Mida teha maksuvõlaga? Hiie Marrandi


Tänasel raskel ajal, mil valitsus näeb tublisti vaeva riigieelarves kärbete tegemisega, tagamaks majanduslangusest hoolimata rahvale ja riigile kergemat maandumist, on ka maksumaksjatel hea teada, kuidas vajadusel kitsamates oludes toime tulla. Mida teha ja kuidas käituda, kui olete mingil põhjusel riigi ees maksuvõlglaseks muutunud? Ei olegi tegelikult oluline, kas tegu on sotsiaal- või käibemaksuvõlaga – ühtemoodi võlad mõlemad.[1] Selles artiklis toon lugejateni mõned kasulikud nõuanded.


Maksuvõlg

Kui maksuvõlg on ilmne, ja on selge, et niisama naljalt ettevõtjal võlgnevust tasuda võimalik ei ole, on hea mõte pöörduda Maksu- ja Tolliametisse (maksuhalduri poole) maksuvõla ajatamise taotlusega.

Ettevõtja rahakotile oleks mõistagi kõige tervislikum maksuvõlg viivitamatult tasuda ja hoida nii potentsiaalne intressivõlg (maksuintresse maksustataks ka tulumaksuga) võimalikult madalana, aga kui see oleks alati võimalik, siis poleks teemakohase artikli järele tarvidustki. Selle loo nõuanded põhinevad eeldusel, et ettevõtja on tegutsev ja pankroti rott läheduses ei luura.

On rõõm tõdeda, et maksuhaldur on ise ajatamisega seonduva võlglastele omalt poolt suhteliselt lihtsaks teinud. Maksuhalduri kodulehel on eraldi rubriik maksvõla ajatamise kohta.[2] Samuti on maksuhalduri ametnikud ajatamise teemal meedias sõna võtnud[3] ja kodulehel asjakohaseid selgitusi avaldanud ning juba ainuüksi sellega olukorda leevendanud.


Ajatamine

Mida tähendab maksuvõla ajatamine? Ajatamine ei tähenda, et võlg väheneks või kaoks ära. Ajatamine tähendab kõige lihtsamalt selgitatuna seda, et maksukohustuslane teeb maksuhaldurile ettepaneku, et tal oleks võimalik võlga tasuda graafiku alusel ning et maksuhaldur selle aja jooksul (kui võlg on ajatatud ja toimub graafiku alusel tasumine) ei alusta täitetoiminguid (ei hakka võlga täitemenetluse korras sisse nõudma – see on õigus, mis ajatamata maksuvõla korral maksuhalduril peaaegu alati on).

Ajatamisega seonduvat reguleerib maksunduse valdkonna raamseadus – maksukorralduse seadus (§-d 111-113). Lisaks on MKS alusel antud täpsustav rahandusministri määrus „Riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kord“.[4] Määrus jutustab suures osas ümber MKS teksti ja on ka muidu päris lühike – mitte eriti vaevarikas lugemisvara.


Vaidlustamine ja ajatamine

Maksuvõla ajatamine ei ole seotud maksuotsuse vaidlustamisega. Seega, kui näiteks kontrolli tulemusena on maksuamet ettevõtjale määranud maksu (et riigieelarvesse tuleb kontrolli tulemusel juurde tasuda summa n), siis võla ajatamine ei ole kuidagi seotud maksuvõla vaidlustamisega.


Kui ettevõtja on veendunud, et maksuotsus on vale, ja soovib seda vaidlustada (vaiet esitades või kohtusse pöördudes), siis ei tähenda see sugugi, et vaidlustamine vabastaks maksuotsuse täitmisest.

Kui toimub maksuvõla tasumine haldusakti alusel, siis vaidluse korral võidu saavutamisel saab maksumaksja küsida riigilt intressi. Kogu aja eest, mil isiku raha oli alusetult maksuhalduri käes, arvutatakse intressi 0,06% päevas. Seda tuleb maksuhalduril teha omaalgatuslikult, maksukohustuslane omapoolset taotlust esitama ei pea (vt MKS § 116). Seega siis juhul, kui maksuvõlga on võimalik koheselt tasuda, oleks see hilisema võidu korral päris hea investeering aastaintressiga ligi 22%. Finantsasutused hoiustamisel teatavasti sellist intressi ei paku. Küll aga tasub meeles pidada, et edukalt lõppev maksuvaidlus võib ettevõtjale kaasa tuua märkimisväärse ajakulu, rahakulu (tasu pädeva õigusabi eest, kohtuvaidluse riigilõivud – viimased võib küll sõltuvalt kaasuse lahendusest ja keerukusest vastustaja käest osaliselt või täielikult tagasi saada) ja närvikulu, nii et selline „investeering“ ei pruugi lõppkokkuvõttes eriti ihaldusväärselt magus pala tunduda.


Kuidas toimub maksuvõla ajatamine?

Võlglase esimene samm võiks olla oma kohustuste ja võimaluste ülevaatamine. Maksuhaldurile esitatav ajatamise taotlus olgu realistlik. Kui saavutada ajatamistaotluse rahuldamine graafikuga, millest ettevõtja ei ole võimeline kinni pidama, on asjast rohkem kahju kui kasu.


Ajatada on võimalik pea kõikide maksude osas tekkinud maksuvõlgu, välja arvatud:

kinnipeetav tulumaks (füüsilisele isikule ja mitteresidendile tehtavatelt väljamaksetelt kinnipeetav tulumaks);

impordi-ekspordimaksud (tollimaksud, kõik kaupade importimisel ja eksportimisel tasumisele kuuluvad maksud);

kohustuslik kogumispensioni makse;

kinnipeetav töötuskindlustusmakse.


Maksuvõla tasumise ajatamiseks esitab maksukohustuslane põhjendatud taotluse ja maksuvõla tasumise ajakava (MKS § 111 lg 3). Ajatamise taotluse saab maksuvõlglane seega esitada vabas vormis. Vastutulekuna oma „klientidele“ on maksuhaldur aga välja töötanud ka spetsiaalse ajatamise taotluse vormi juriidilistele isikutele (äriühingud, mittetulundusühendused), mis on maksuhalduri kodulehel lihtsasti leitav ja vabalt kasutatav.[5] Samuti saab maksuhuviline teha MTA kodulehe kalkulaatoril vajalikud arvutused.[6]

Taotlus esitatakse lähimale piirkondlikule maksukeskusele (Põhja, Lõuna, Ida või Lääne maksu- ja tollikeskus).[7] Kui taotletav ajatamise periood ületab 2 aastat ja ajatatav summa ületab miljonit krooni, esitatakse ajatamise taotlus maksuhalduri keskasutusele.

Nõuetekohase taotluse kättesaamisest 20 päeva jooksul teeb maksuhaldur otsuse maksuvõla ajatamise või ajatamisest keeldumise kohta. Kui otsus on negatiivne, siis saab võlglane põhimõtteliselt iga kell esitada uue ja parema taotluse, aga tungiva soovi korral on negatiivset otsust (ajatamise taotluse rahuldamatajätmise otsust) võimalik vaidlustada nagu tavalist haldusakti. Iseasi, kas seda on mõtet lihtsalt põhimõtte pärast teha, kui on ette näha, et vaidlusest asja ei saa.


Mida ajatamisel arvestada?

MKS-is on nimetatud terve rida asjaolusid, mida maksuhaldur ajatamise taotluse läbivaatamisel arvesse võtab. Näiteks võetakse muuhulgas arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust.


Andmaks maksuhaldurile aimu oma varalisest seisundist ja majandusnäitajatest, on ettevõtjast võlgnikul koos ajatamise taotlusega paslik lisada bilanss taotlemiseelse kuu lõpu seisuga ja rahavoogude prognoos ajatamisperioodi kohta. Taotlusele lisatavate materjalide kohta seadus ega rakendusmäärus kindlaid nõudeid ei sätesta. Oluline on, et maksuhaldur saaks hinnata võlglase maksevõimet ja nt tagatise vajalikkust.


Seaduses on selgelt ära nimetatud alused, mille ilmnemisel on õigus ajatamise taotlus pikema jututa rahuldamata jätta:

1) taotluses puudub põhjendus või see ei ole piisav;

2) maksukohustuslasele on tehtud korraldus tasuda maksuvõlg 48 tunni jooksul korralduse saamise päevast arvates (MKS § 129);

3) maksukohustuslane ei pea õigusaktides sätestatud korras arvestust, ei esita maksudeklaratsioone või ei säilita dokumente;

4) maksukohustuslane ei esita nõutavat tagatist või maksuhaldur ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks;

5) maksuhaldur leiab pankrotimenetluses võlgniku tehtud kompromissettepanekut kaaludes, et võlgniku varaline seisund ei võimalda ka kompromissi tegemise tulemusel võetud kohustuste täitmist;

6) esineb muid asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks.


Siinkohal tasub tähele panna, et kui taotluses esineb puudusi, siis peab maksuhaldur taotluse menetlusse võtma ning andma taotluse esitajale puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Eelnevalt viidatud taotluse rahuldamata jätmise alus (põhjendamata või ebapiisav põhjendus) puudutab sisulist külge, mitte vormilist külge.[8]


Intress

Kui on kavas taotleda maksuvõla ajatamist, siis tasub teada, et maksukorralduse seadus annab ühes ajatamisega maksukohustuslasele õiguse nõuda ka maksuvõla intressi vähendamist kuni 50% võrra. Intressi vähendatakse alates ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast. Juba tekkinud intressivõlga vähendada ei saa (MKS § 117 lg 2).


Intress on 0,06% päevas. Aastaintressiks teeb see ligi 22%, nagu maksukohustuslase kasukski makstav intress, millest eespool juttu oli.


Erinevalt maksukohustuslase kasuks makstavast intressist aga ei toimu ajatamisperioodil tekkiva maksuvõla intressi vähendamine automaatselt ega maksuhalduri algatusel. Ettevõtja, kes taotleb maksuvõla ajatamist, peab intressi vähendamise soovi ajatamise taotluses eraldi ära märkima.


Maksuhalduri koostatud maksuvõla ajatamise taotluse vormil näiteks ei ole märget võimaluse kohta taotleda jooksva intressi vähendamist. Samuti ei ole MTA kodulehel avaldatud ajatamisteemalises juhendis (Maksuvõlgade tasumise ajatamine) mainitud intressi vähendamise võimalust. Küll on aga hoiatatud, et võimalik pangale makstav intress jääb tublisti alla maksuhaldurile tasutavast intressist: Taotluse esitamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et arvestades reaalset majanduslikku olukorda, taotletakse maksegraafikut võla tasumiseks võimalikult lühikeseks perioodiks (soovitavalt mitte üle 1–1,5 aasta), sest kuni põhivõla tasumiseni lisandub iga päev intressi 0,06% päevas ehk 21,9% aastas, mis on tunduvalt kallim, kui oleks pangalaenu intressi tasumine. Kasutades ajatamise kalkulaatorit, võite veenduda, kui palju lisandub täiendavalt tasumisele kuuluvaid intresse sõltuvalt ajatamisperioodi pikkusest. [9]

Jääb loota, et küllap on maksuhalduri praktikas tavaks, et taotluse esitajaid, kes ise oma õigustest teadlikud ei ole, teavitatakse lahkesti sellest võimalusest.


MKS-is ei ole intressi vähendamise võimalus sätestatud ajatamise paragrahvides, vaid hoopis paragrahvis, mis annab intressimäära. MKS § 117 lg 2 kohaselt on maksuhalduril maksuvõla tasumise ajatamisel õigus vähendada intressi määra kuni 50% ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates.


Tuleb tunnistada, et selle sätte sõnastus jääb pisut segaseks, sest väljend „maksuhalduril on õigus“ tähendab, et intressi vähendamise kohustust maksuhalduril ei ole. Autori praktikast aga ei ole teada juhtumeid, mil maksuhaldur oleks rahuldanud ajatamistaotluse, aga sellega koos esitatud intressi vähendamise taotlus oleks jäänud rahuldamata. Ka võib olla võimalik, et maksuhalduri praktikas on välja kujunenud, et kõigi ajatustaotluste puhul toimub intressimäära vähendamine vaikimisi, selle kohta artikli autoril andmed puuduvad. Küll aga võiks sellisele järeldusele jõuda MKS alusel antud rakendusmäärust lugedes. Nimelt on määruse §-s 4 sätestatud, et maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamisel kinnitab maksuhaldur maksuvõla tasumise ajakava ja intressimäära.


Ettevõtja, kes on suuteline pärast aastaks ajatatud suurt maksuvõlga (millele lisandub põhivõla intress ning intressilt tasutav tulumaks) veel häirimatult edasi tegutsema, on igatahes väga tubli ja elujõuline. Näiteks on miljoni krooni suuruse maksuvõla 12kuulise ajatamisgraafiku puhul aastane intressikulu 99 000 krooni (standardintressimääraga). MKS alusel tasutavat intressi ei loeta ettevõtlusega seotud kuluks, mistõttu lisandub veel tulumaks (deklareeritakse TSD lisal 6, tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 1 alusel). 2008. aastal oleks sellelt intressivõlalt makstav tulumaks ca 26 300 krooni (maksumäär on 21% ehk 21/79 intressisummalt).


Et asjast veidi avaramat pilti saada, tundsime huvi, milline on maksuhalduri statistika maksuvõlgade ajatamisel. Olulisemad andmed on lisatud tabeli kujul.


Hiie Marrandi

EML jurist


10.09.2007

10.09.2008

Muutus

Ajatatud maksuvõlaga isikuid

578

852

+274

Ajatatud maksusumma

84,7 mln kr

187,3 mln kr

+102,6

Ajatatud intressi summa

22,3 mln kr

30,5 mln kr

+8,2


2008. aasta jooksul (01.01.2008-10.09.2008) on:

rahuldatud 837 ajatamise taotlust kogusummas 251 598 158 krooni,

rahuldamata jäetud 209 ajatamise taotlust;

intressi määra vähendatud ajatamiseotsustes 701 korral, ajatatud põhimaksu kogusumma 148 422 000 kr,

tagatist nõutud ajatamisotsustes 50 juhul, ajatatud maksuvõla kogusumma 75 486 986 kr;

ajatamisest keeldumise peale esitatud 2 kaebust ja 8 vaiet. Kõik vaided on jäetud rahuldamata, kaebuste osas toimub kohtumenetlus.

MKS § 114 lg 3

Riiklike maksude maksuhaldur võib füüsilise isiku põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu.

2008. aasta jooksul (01.01.2008-10.09.2008) on:

MKS § 114 lg 3 alusel esitatud 24 taotlust, millega sooviti kustutada kokku 1 780 555 kr eest maksuvõlgasid;

taotlus rahuldatud ja maksuvõlg kustutatud täielikult 6 otsusega kogusummas 71 435 kr;

maksuvõlga osaliselt kustutatud 7 otsusega,

taotletud kogusumma oli 157 431 kr, millest kustutatud 98 201 kr;

maksuvõlg jäetud kustutamata 11 otsusega kogusummas 1 551 689 kr.

Alus: MTA vastus EML teabenõudele 10.10.2008.



[1] Tööandjast ettevõtjale ei ole sotsiaalmaksuvõlg mõistagi soovitav, sest töötaja haigestumise korral võib tööandjal tulla lisasekeldusi. Vt selle kohta Riigikohtu üldkogu 17.06.2004 lahendit asjas nr 3-2-1-143-03. Vt ka Martin Huberg. Tööandja tegevusetus jätab töötaja ravikindlustuskaitseta. – MaksuMaksja, 2004, nr 9, lk 22-25.

[2] www.emta.ee/ajatamine. Lisaks on MTA kodulehel ka maksuvõla tasumise ajatamise kalkulaator https://apps.emta.ee/calc/index.do.

[3] Võlgnik, lepi maksuhalduriga kokku. – Avaldatud Delfi uudisteportaalis, 21.08.2008, www.delfi.ee.

[4] Rahandusministri 30.04.2002 määrus nr 60. – RTL 2002, 55, 805; 2005, 98, 1478.

[6] Viide 2.

[7] Aadressid leiab maksuhalduri kodulehelt: www.emta.ee/?id=630.

[8] Haldusmenetluse seadus § 15 lg 1. – RT I 2001, 58, 354; 2007, 24, 127.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo