Maksumaksja portaal - Viis aastat Euroopa Liidus – ei liha, ei kala. Lasse Lehis - 2009 > juuni/juuli (nr 6/7) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > juuni/juuli (nr 6/7) > Viis aastat Euroopa Liidus – ei liha, ei kala. Lasse Lehis
Viis aastat Euroopa Liidus – ei liha, ei kala. Lasse Lehis


Enne Euroopa Liiduga liitumist kollitati rahvast mitmesuguste hirmujuttudega sellest, kuidas Brüsseli ametnikud hakkavad meile ette kirjutama, et porgand on puuvili, kui kõverad võivad olla kurgid ja banaanid jne. Nüüd olekski paras aeg teha esimene kokkuvõte, mida uut huvitavat on viis aastat euroliidus meie õigusmaastikule toonud. Kahest Euroopa Kohtu otsusest, mis puudutavad Eesti suhkrutrahvi ja mahepõllundustoetusi, on juba eelnevates artiklites kirjutatud. Aga üht-teist huvitavat on meil pakkuda veel.

2005. aastal kehtestas Euroopa Komisjon Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes dumpinguvastase tollimaksu (komisjoni määrused (EÜ) nr 628/2005, 1010/2005, nõukogu määrus (EÜ) nr 85/2006).[1]

Läksid mõned aastad, ja selgus, et kalaga tekkis väike kala. Nimelt oli Eesti toll suures tuhinas määranud tollimaksu ka lõhe selgroogudele, mille külge oli pärast fileerimist jäänud ripnema lihatükke. Importija ei tahtnud ülekohtuga leppida ja andis asja kohtusse. 16. jaanuaril 2008 otsustas Tallinna Halduskohus (kohtuasi 3-07-739) küsida asjas selgust kõigevägevamalt Euroopa Kohtult endalt. Küsimus on järgmine: kas tehistingimustes kasvatatud Atlandi väärislõhe (Salmo salar) külmutatud selgroog (luud koos kalalihaga), mis saadakse pärast kala fileerimist, mis on inimtoiduks kõlbulik ning mida turustatakse tavaliselt toidukaubana, kuulub: a) alamrubriiki 0511 9110 nimetusega „kalajäätmed“, või b) alamrubriiki 0303 2200 15 nimetusega „muu Atlandi väärislõhe (Salmo salar) muud osad“.[2]

Euroopa Kohtu otsust asjas veel ei ole (kohtuasja number C-56/08), kuid tegutsema asusid ka teised instantsid. Euroopa Komisjon otsustas alustada uurimist, et selgitada välja, kas külmutatud lõhe selgroog kuulub vaatlusaluse toote määratluse alla, eelkõige esitusviisi „muu (sealhulgas roogitud, peata), värske, jahutatud või külmutatud” alla.[3] Konsulteeriti nõuandekomiteega, avaldati teade Euroopa Liidu Teatajas, teatati Norra ametiasutustele ja tootjate ühendusele, ühenduse importijatele ja tarbijatele, ühenduse tootjate ühendustele jne. Seejärel külastas ametnike delegatsioon kolme Eesti ettevõtet, uuriti asja kohapeal, võeti seletused, vaadati läbi nende suulised ja kirjalikud märkused. Uuriti, kas lõhe selgrool ja tehistingimustes kasvatatud lõhel on ühesuguseid füüsikalisi ja/või bioloogilisi näitajaid ja lõppkasutusalasid. Hinnati lõhe selgroo ja muu tehistingimustes kasvatatud lõhe vastastikust asendatavust ja omavahelist konkurentsi ühenduses. Komisjon tegi järgmised teaduslikud avastused:

Lõhe selgroog, mille kaal on tavaliselt umbes 10% terve kala kaalust, on lõhe fileerimisel tekkiv kõrvalsaadus. Pärast lõhe rookimist ja pea eemaldamist saadakse filee, milleks lõhe lõigatakse vähemalt kolmeks tükiks: kaks fileetükki ja selgroog, mille külge jääb ka veidi liha. Parem viimistletus saavutatakse sel teel, et tehakse täiendavaid toiminguid, nagu seljauimede, rangluu, roideluude, kõhuäärte ja naha eemaldamine.

Nagu eespool mainitud, jääb osa liha selgroo külge ja see liha on osaliselt mõeldud ka inimtoiduks. Kuid selgroogu, nagu nimetuski ütleb, iseloomustab peamiselt luu, seevastu tehistingimustes kasvatatud lõhet, nii fileeritud kui ka fileerimata, iseloomustab peamiselt liha. Tõepoolest, lõhe selgroog moodustab terve lõhe kaalust umbes 10%, liha selgrool aga moodustab 25% – 40 % selgroo kaalust. See tähendab, et selgroo küljes olev liha moodustab terve lõhe kaalust vaid 2,5% – 4%, kuna terve lõhe puhul moodustab liha kaal rohkem kui 65% kala kaalust.

Seetõttu tehti otsus, et lõhe selgrool ja tehistingimustes kasvatatud lõhel, nagu see on määratletud lõplikus määruses, ei ole ühesuguseid põhilisi füüsikalisi näitajaid.

Edasisel uurimisel selgus, et tehistingimustes kasvatatud lõhel, mis on määratletud lõplikus määruses, on mitu kasutusala kõrgema hinnataseme turusegmendis. Seda toodet turustatakse roogitult peaga ja peata, fileena, praelõiguna või fileeritakse suitsutamiseks või marineerimiseks.

Selliseid tooteid müüakse tavaliselt toidukauplustes või töödeldakse neid ja pakutakse toitlustusasutustes või spetsialiseeritud kauplustes. Arvestades nende toodete hinnataset, reklaamitakse neid kui kõrgekvaliteedilisi tooteid ja neid võib käsitada kui luksuskaupadele lähedasi tooteid.

Lõhe selgroog loetakse sageli jäätmeks ja see kõrvaldatakse fileerimisel kasutuselt. Kui lõhe selgroogu fileerimisel pakkimisjaamas kasutuselt ei kõrvaldata, müüakse seda enamasti madalakvaliteedilise tootena ja kasutatakse peamiselt loomatoidus, aga ka suppide, pihvide ja

pasteedi valmistamiseks. Mõnedel üksikutel juhtudel lõhe selgroogu suitsutatakse ja müüakse suitsutatult (ilma liha eelnevalt eraldamata) inimtoiduks. Suitsutatult on liha selgroo küljes aga kaalu järgi veelgi vähem alles.

Kogutud andmed näitasid, et lõhe selgroo hind on märksa madalam kui tehistingimustes kasvatatud lõhel. Kui tehistingimustes kasvatatud lõhe ei imporditud ajavahemikul

2006. aasta jaanuarist kuni 2008. aasta juulini kordagi hinnaga alla 2,88 eurot kilo, siis lõhe selgroo impordihind oli samal ajavahemikul keskmiselt 0,5 eurot kilo.

Eespool esitatu põhjal tehti järeldus, et nende kahe toote peamised kasutusalad ei ole ühesugused ja nad on ette nähtud erinevatele turgudele. Kui tehistingimustes kasvatatud lõhe on kõrgekvaliteediline toode, siis lõhe selgroog on kõrvalsaadus, mis on ette nähtud madalakvaliteediliste toodete turule ja seda kasutatakse peamiselt loomatoidus või toiduaineid töötlevas tööstuses.

Ja lõppjäreldus: Eespool esitatust ilmneb, et tehistingimustes kasvatatud lõhel ja lõhe selgrool ei ole ühesuguseid kasutusalasid ja nad ei ole vastastikku asendatavad. Nii andiski Euroopa Liidu Nõukogu Brüsselis 16. aprillil 2009 välja määruse nr 319/2009, millega täiendati varasemaid määrusi ja lisati säte, mille kohaselt lõhe selgroog ei kuulu dumpinguvastase tollimaksu

alla ja kogutud maksud tuleb importööridele tagastada. Lõpp hea, kõik hea. Kui käesolev artikkel oleks esitatud Hollywoodi filmina, lõppeks see kindlasti stseeniga, kus Eestisse lõhe selgroogusid importiva ettevõtte meesdirektor ja naisdirektor suudlevad loojuva päikese taustal mererannal, saateks lustakate lõhepoiste sulpsatused.

Kuid see ei ole veel kõik. Seda materjali lugedes tekkis tunne, et midagi ei klapi. Euroopa Komisjon kirjutas kõikidele tootjatele ja importööridele, aga reageeris vaid kaks Eesti ettevõtet. Kas tõesti toimub kogu Norra lõhe import Euroopasse ainult Eesti kaudu? Vaevalt küll. Nii et selles jamas ei olegi mõtet nii väga Brüsselit süüdistada, pigem meie oma Eesti tublisid ametnikke.


Lasse Lehis

EML juhatuse esimees



[1] Dumpinguvastane tollimaks on kaubanduspoliitiline erimeede, mida rakendatakse lisaks tavalisele tollimaksule. Dumpinguvastane tollimaks võidakse kehtestada siis, kui kaupu müüakse ühendusse eksportiva riigi normaalsest siseturu hinnast madalama hinnaga. Täpsemaid selgitusi vt Juhendkiri kaubanduspoliitiliste erimeetmete kohaldamise kohta. - www.emta.ee/2309?id=4344.

[2] Vt Eesti kohtute eelotsusetaotlused Euroopa Ühenduste Kohtule, III. - www.nc.ee/?id=872.

[3] Siin ja edaspidi kursiivis toodud tsitaadid pärinevad nõukogu määruse (EÜ) nr 319/2009 preambulist, mis on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas 21.04.2009 (L 101/1).

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo