Maksumaksja portaal - Suhkruvarude maksustamise küsimus uuele ringile. Martin Huberg - 2009 > juuni/juuli (nr 6/7) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > juuni/juuli (nr 6/7) > Suhkruvarude maksustamise küsimus uuele ringile. Martin Huberg
Suhkruvarude maksustamise küsimus uuele ringile. Martin Huberg


04.06.2009 tegi Euroopa Kohus otsuse asjas C-560/07 ehk siis üleliigse laovaru tasu määramist puudutavates küsimustes.[1] Järgnevalt tuletan lugejale lühidalt meelde, millest jutt käib, mida EK otsustas ning mis järeldused otsusest teha tuleks.

Üleliigse laovaru tasu seadus

Eesti liitumise tõttu Euroopa Liiduga võttis Riigikogu 07.04.2004 seadusena vastu üleliigse laovaru tasu seaduse (ÜLTS).[2] Tegemist on Euroopa Komisjoni määruste nr 1972/2003 ning 60/2004 rakendamiseks kehtestatud õigusaktiga.

EL määruste 1972/2003/EÜ[3] ning 60/2004/EÜ[4] sisu on kokkuvõtvalt:

1) vajadus vältida spekulatiivsete varude teket põllumajandussaaduste osas;

2) spekulatiivsete varude tekke vältimiseks peavad rakendatavad meetmed olema ette teada;

3) kui spekulatiivsed varud on siiski tekkinud, tuleb need liikmesriikidel tuvastada ja neutraliseerida käitlejate spekulatiivne kasu, mida nad on saanud riikide liitumisest Euroopa Liiduga, maksustades üleliigsed varud, ning viia laovarude omanikud võrreldavale positsioonile liitumiseelse EL liikmesriikide käitlejatega.

Kui käitlejatel oli ÜLTS mõistes üleliigne laovaru, siis pidid nad maksma riigile maksu, riik omakorda pidi maksu maksma EL kassasse.[5]

Riigikohus

Käitlejatele ei olnud määratud maksud meeltmööda ning üsna pea jõudis vaidlus otsapidi Riigikohtusse, kes 05.10.2006 otsustas, et ÜLTS § 6 lg-s 1 sisalduv nõue arvestada ülekandevaru arvestamisel kordajaga 1,2 on ilmses vastuolus määrusega 1972/2003/EÜ.[6]

Kuna senised maksu määramised osutusid sellega EL õigusega vastuolus olevaks, siis algatas Vabariigi Valitsus 13.11.2006 Riigikogus seaduseelnõu „üleliigse laovaru tasu seaduse muutmise seadus“ (1030 SE I)[7], mille eesmärgiks oli tuvastatud vastuolude kõrvaldamine.

ÜLTS § 6 lg 1 jäi menetluse tulemusena samas redaktsioonis kehtima, kuid § 6 täiendati lõikega 3, millega täpsustati üksnes koefitsiendi rakendamist, kui käitleja on vastaval tegevusalal tegutsenud alla 4 aasta, kuid vähemalt aasta.[8]

Uuel ringil

Käitlejatele määrati maksud uuesti ning menetlused läksid järgmisele ringile. Kuna kohtul tekkis kahtlusi uue ÜLTS redaktsiooni vastavuses olemisele EL õigusega, peatati menetlused ning küsiti Euroopa Kohtult eelotsust, mis 04.06.2009 ka saadi.

Euroopa Kohtu järeldused

EK tegi mitmeid olulisi järeldusi:

1. EL määruste ühegi sättega ei ole vastuolus ÜLTS‑is kasutatud meetod, mille kohaselt ülekandevaru arvutatakse koguste alusel, mis olid tegelikult ettevõtjate valduses 2000.–2003. aasta 1. mai seisuga.

2. EL õigusega kooskõlas oli kordaja 1,2 kasutamine ülekandevaru arvutamisel;

3. EK pidas võimalikuks ka kogu ettevõtjal oleva varu lugemist üleliigseks laovaruks;

4. EK luges Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olevaks ülekandevaru suuruse osas ettevõtjale tõendamiskoormuse panemise, kui ettevõtja on vähem kui aasta enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga alustanud ettevõtlust;

5. ei ole oluline, kas käitleja ka reaalselt spekulatiivset tulu sai;

6. kui ladustamisrajatiste maht ettevõtjal suurenes, siis tuleb lisaks sellele tõendada ka seda, et sellega seoses kaasnes ka edasise tegevuse taseme tõus;

7. kui maksuteade on väljastatud määruse kehtimise ajal, kuid saadud kätte hiljem, siis on kõik korras (määrus kaotas 30.04.2007 kehtivuse, kuid maksuteated väljastati vahetult enne seda);

8. käsitleti küsimust, mis on seotud määruste eestikeelse teksti avaldamisega Euroopa Ühenduse Teatajas. See on asjaolu, millele eriti ei ole tähelepanu pööratud, kuid millest saab uus komistuskivi.

Skoma-Luxi tagatis

EK viitas, et ühenduse institutsiooni aktile ei saa liikmesriigis füüsiliste ja juriidiliste isikute vastu tugineda enne, kui viimastel on olnud võimalik sellega tutvuda nõuetekohase avaldamise kaudu Euroopa Liidu Teatajas (EK lahend asjas C‑161/06). Kuna määrus 60/2004/EÜ on avaldatud eesti keeles 05.07.2005 ja määrus 1972/2003/EÜ on avaldatud eesti keeles 04.03.2005, siis järelikult ei saanud nendele enne viidatud kuupäevi tugineda.

EK selgitas:

31. Algredaktsioonis ÜLTS vastuvõtmisega 7. aprillil 2004 täitis Eesti Vabariik määrustest nr 1972/2003 ja nr 60/2004 tulenevad kohustused, kehtestades põllumajandustoodete üleliigse laovaru tasu ja määrates kindlaks selle arvutamise viisi. Niisiis paneb ÜLTS Eestis kohustusi eraõiguslikele isikutele hoolimata sellest, et eraõiguslike isikute vastu ei saa määrustele tugineda enne, kui isikutel on olnud võimalik tutvuda nende määrustega nõuetekohase avaldamise kaudu Euroopa Liidu Teatajas selle liikmesriigi keeles.

32. Seetõttu ei takista eespool viidatud kohtuotsusest Skoma-Lux tulenev põhimõte tugineda eraõiguslike isikute vastu määruste nr 1972/2003 ja nr 60/2004 sellistele sätetele, mis on ÜLTS‑iga üle võetud. Mainitud põhimõttel võib siiski olla residuaalne kohaldamisala juhul, kui enne nende määruste eesti keeles avaldamist tugineksid Eesti ametivõimud eraõiguslike isikute vastu määruste sellistele sätetele, mida ei ole ÜLTS‑iga üle võetud. Nagu rõhutas kohtujurist oma ettepaneku punktis 40, on siseriikliku kohtu ülesanne vajaduse korral tõlgendada ÜLTS, et kontrollida selliste asjaolude esinemist.

Olgugi et Põllumajandusministeerium juba juubeldab[9], juhivad juristid tähelepanu sellele, et suure tõenäosusega kohtutee jätkub ning uurima asutakse neid ÜLTS sätteid, mis viitavad komisjoni määrustele.[10]

Küsimus on ju selles, et kui komisjoni määrus ise ÜLTS kehtima hakkamise ajal ei kehtinud eraõiguslike isikute suhtes, sest ei olnud eestikeelsena avaldatud, ja kui näiteks maksuobjekt sätestatakse ÜLTS-is viitega komisjoni määrustele, mis ei ole kehtivad, siis pole sugugi kindel, et selline maksuobjekti määratlus põhiseadusega kooskõlas on. Sama hästi võiks viidata ju raamatupidamise toimkonna juhendile, mis sätestab mingi maksuobjekti (nimetatud juhend ei ole õigusakt).

ÜLTS §-d 2 (põllumajandustoode) ja 3 (suhkur) just nii talitavad ning Põllumajandusministeeriumi ametnikele, kes nende kantsleri sõnul on head tööd teinud[11], jääb vaid üle edu soovida.


Martin Huberg

EML vanemjurist

MaksuMaksja õigustoimetaja



[1] Avaldatud Euroopa Liidu õigusaktide portaalis EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm.

[2] RT I 2004, 30, 2003.

[3] Komisjoni määrus nr 1972/2003 Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisel põllumajandustoodetega kauplemise suhtes võetavate üleminekumeetmete kohta. Avaldatud Euroopa Liidu õigusaktide portaalis EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm.

[4] Komisjoni määrus nr 60/2004, millega sätestatakse suhkrusektori üleminekumeetmed Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu. Avaldatud Euroopa Liidu õigusaktide portaalis EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm.

[5] Laovaru olemuse jms kohta vt täpsemalt Martin Huberg. Üleliigse laovaru tasu seaduse põhiseadusele vastavusest. – MaksuMaksja, 2005, nr 6/7, lk 72-77.

[6] Riigikohtu halduskolleegiumi 05.10.2006 otsus asjas nr 3-3-1-33-06. – RT III 2006, 35, 301.

[7] Riigikogu X koosseisu seaduseelnõu 1030 SE. Kättesaadav Riigikogu kodulehel www.riigikogu.ee.

[8] Üleliigse laovaru tasu seaduse muutmise seadus. – RT I 2007, 12, 65.

[9] Anne Oja. Riik käitus laovarude soetajaid trahvides õigesti. – Äripäev, 05.06.2009.

[10] IMG: Euroopa Kohus avaldas täna kaks Eestit puudutavat otsust. – Avaldatud 04.06.2009 IMG Advokaadibüroo kodulehel www.img.ee/index.php?page=news&id=505.

[11] Lauri Linnamäe. Suhkrutrahvi võit Euroopa Kohtus võib luua Eestis vastuolu. – Avaldatud E24 majandusportaalis www.e24.ee/?id=128172., 05.06.2009.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo