Maksumaksja portaal - Kas Eesti peaks makse tõstma? Teised vähendavad… Ranno Tingas - 2009 > juuni/juuli (nr 6/7) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > juuni/juuli (nr 6/7) > Kas Eesti peaks makse tõstma? Teised vähendavad… Ranno Tingas
Kas Eesti peaks makse tõstma? Teised vähendavad… Ranno Tingas


Kui riigi kulud ületavad tulusid, siis on väga suur kiusatus suurendada makse ja seeläbi probleemid näiliselt kiiresti lahendada. Kuid kas see on ikka nii lihtne võimalus globaalse finantskriisi mõjudega võitlemisel? Kui vaadata ettevõtteid, on paljud sunnitud oma kaupade ja teenuste hindu alandama ning karmilt üle vaatama oma kulubaasi, et konkurentsis püsima jääda. Iga riik konkureerib aga maailmamajanduses teiste riikidega ning peab arvestama globaalsete protsessidega.


Aprillis viis rahvusvaheline konsultatsiooni- ja audiitorbüroo Ernst & Young läbi uuringu[1], milles vaadati hiljutisi maksupoliitika muudatusi 24 riigis tulenevalt globaalsest finantskriisist. Selle rahvusvahelise uuringu tulemused näitavad, et praegu langetavad paljud riigid makse majanduse elavdamiseks. Tõenäoliselt ei pea Eesti kõike tegema täpselt samamoodi nagu teised suured majandused, kuid ilmselgelt ei ole mõttekas käituda täpselt vastupidi. Kiirustades suurendatud maksud ei paranda meie olukorda ei lühikeses ega pikas perspektiivis.


Käibemaks


Kui Eestis on hiljuti poliitikute hulgas üles kerkinud diskussioon käibemaksumäära tõstmise üle, siis rohkem kui pooled uuringus vaadeldud riikidest on käibemaksumäärasid ajutiselt alandanud või kavandatud käibemaksumäärade suurenemisi edasi lükanud. Seda on tehtud ilmselge eesmärgiga elavdada tarbimist. Nimetatud muudatusi on teinud näiteks Belgia, Brasiilia, Kanada, Hiina, Tšehhi, Prantsusmaa, Hong Kong, India, Holland, Venemaa, Šveits ja Suurbritannia.


Vastupidiselt eelpool loetletud riikidele plaanivad käibemaksumäära suurendada Ungari (standardmäär 20%-lt 25%-ni) ja Iirimaa. Meenutame[2], et Läti tõstis selle aasta algusest käibemaksu standardmäära 18%-lt 21%-ni ja Leedu 18%-lt 19%-ni.


Kuigi EL rahandusministrite nõukogu ECOFIN otsustas alles 10. märtsil 2009 lubada käibemaksumäära vähendamist tööjõumahukate tööstusharude puhul[3], siis näiteks Prantsusmaa on otsustanud alandada restoranidele kohalduvat käibemaksumäära juba 1. juulist üle kolme korra: 19,6%-lt 5,5%-le. Võib arvata, et selline otsus aitab säilitada Prantsusmaa restoranikultuuri ja soodustada ausat konkurentsi toitlustusäris.


Uuringus vaadeldud riikide käibemaksumeetmetena võib leida ka käibemaksu tagastamise protsessi kiirendamist – Prantsusmaal, Belgias, Venemaal ja Hiinas. Siinjuures tuleb muidugi arvestada, et paljudes riikides ei toimu käibemaksu tagastamine nii kiiresti ja automaatselt nagu Eestis. Näiteks Prantsusmaal asendati senine kvartaalne käibemaksu tagastus kuupõhisega.


Füüsilise isiku tulumaks


Olukorras, kus töötus on viimaste aastate kõrgeimal tasemel ja tarbijate kindlustunne omakorda madalaimal tasemel, on pooled uuritud riikidest on teinud muudatusi füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustuse maksete osas – näiteks on suurendatud tulust lubatud mahaarvamiste hulka või piirmäärasid või tehtud muudatusi maksumäärade osas. Selliste meetmetega on püütud suurendada netosissetulekut ja seeläbi ka tarbimisvõimet. Samas on küsitav, kas täiendavat raha ebakindlatel aegadel pigem säästetakse või kasutatakse tarbimises. Üheks USA oluliseks majanduse edendamise programmiks on füüsilise isiku föderaalse tulumaksu kinnipidamise määra alandamine väiksema ja keskmise sissetulekuga inimestele, kuid selle võrra vähendatakse järgmisel aastal maksudeklaratsiooni alusel neile tagastatavat maksusummat. Seevastu on Suurbritannia ja Iirimaa suurendanud füüsilise isiku maksumäärasid teatud sissetulekugruppide juures. Iirimaa on piiranud kogumispensioni sissemaksete mahaarvamisi 2009. aastal ning Suurbritannia on piiranud mahaarvamisi kõrgemate sissetulekutega inimeste puhul.


Äriühingu tulumaks


Riikide tulubaasi vähenemisest hoolimata on märgata äriühingu tulumaksu määra alanemise tendentsi. See kinnitab, et finantskriisi aegadel vaatavad riigid tulevikku ja tajuvad konkurentsi maksutulule ja investeeringutele. Nii on peaaegu pooled vaadeldud riikidest teinud muudatusi tulumaksu määra osas. Näiteks on Jaapan kehtestanud astmelise äriühingu tulumaksu – väikese ja keskmise suurusega ühingutele kehtib tavapärase 22% asemel madalam maksumäär 18%. Samas on Lõuna-Korea ja Tšehhi edasi lükanud planeeritud maksumäära alandamisi ning Ungari on otsustanud tõsta äriühingu tulumaksu 16%-lt 19%-le. Jaapan on teinud huvitava muudatuse, mis soodustab Jaapani äriühingutel kasumi toomist Jaapanisse – välismaalt saadud dividendidele on kehtestatud 95% ulatuses maksuvabastus.


Selleks, et ettevõtjad ei loobuks majanduslikult rasketel aegadel teadus- ja arendustegevusse investeerimisest, on paljudes riikides kehtestatud mitmeid maksusoodustusi selles vallas. Ligi pooled vaadeldud riikidest on muutnud maksupoliitikat seoses teadus- ja arendustegevuse kuludega.[4] Nende riikide hulgas on Belgia, Kanada, Hiina, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Jaapan, Venemaa, Singapur ja Lõuna-Korea. Rakendatud meetmete hulgast leiab nii teadus- ja arendustegevusega seotud kulude edasikandmise perioodi pikendamist kui ka tagasikandmise perioodi kehtestamist, maksusoodustusi teadus- ja arendustegevuse valdkonna spetsialistide töötasudele, täiendavaid teadus- ja arendustegevusega seotud mahaarvamisi kasumist ja selliste reservide moodustamist jne.


Nendes riikides, kus erinevalt Eestist on traditsiooniline tulumaksusüsteem, on paljudel juhtudel ajutiselt kehtestatud kiirendatud maksuamortisatsioon. Selle tulemusena suureneb äriühingu kulubaas ja seega väheneb kasumilt tasutav tulumaks. Uuringus vaadeldud riikidest olid peaaegu pooled seda ühel või teisel viisil teinud (näiteks Kanada, Tšehhi, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Iirimaa, Holland, Venemaa, Suurbritannia ja USA). Üldjuhul on kiirendatud amortisatsioon kehtestatud põhivarale, mis soetatakse 2009. aastal, kusjuures mitmed riigid on selle meetme piiranud keskmise ja väikese suurusega ettevõtetega või teatud põhivara grupiga. Seega loodetakse maksumeetmelt uue põhivara soetamise motiveerimist ja seeläbi ka nõudluse suurenemist. Näiteks rakendavad Saksamaa, Kanada ja USA kiirendatud maksuamortisatsiooni just perioodil 2009-2010 soetatud põhivara suhtes.


Kuna Eestis makstakse kasumilt tulumaksu ainult selle jaotamisel, ei ole meie kontekstis selline meede võimalik. Arvatavasti oleks Eesti kontekstis mõttekas läbi vaadata need erisoodustuse ja vastuvõtukulude maksustamise alused, mille puhul sisuliselt kuuluvad maksustamisele ettevõtlusega seotud kulud (majutuskulude piirmäär, vastuvõtul osalevad oma töötajad, vastuvõtukulude piirmäär, isikliku sõiduauto kompensatsiooni piirmäär, tasemekoolituse kulud jne).


Tavapärase äriühingu tulumaksuga riigid on pikendatud kahjumite edasikandmise ja tagasikandmise perioodi. Sellise meetme kasuks on otsustanud vaadeldud 24 riigist rohkem kui iga kolmas: Prantsusmaa, Jaapan, Singapur, Lõuna-Korea, Taivan, Suurbritannia ja USA. Kahjumite edasikandmine on meile tuttav mõiste füüsilise isiku väärtpaberikahjude ja füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtlustulu kontekstis. Nii on paljud riigid ajutiselt pikendanud perioodi, mille jooksul saab varem tekkinud kahjumit tasaarvestada hiljem tekkiva kasumiga. Selline muudatus on ettevõtjatele oluline, sest väldib olukorda, kus varasemate aastate kahjumid aeguvad, kuna praegu ei suudeta kasumit teenida. Nagu eelnevalt vaadeldud meetmete puhul, on ka siin näha, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele on kehtestatud täiendavaid soodustusi.


Lõpetuseks tahaks loota, et Eesti poliitikud ei kiirusta maksude tõstmisega ega lükka seeläbi riiki veel sügavamasse ja pikaajalisemasse kriisi. Kui uuringus vaadeldud riigid reeglina alandavad makse või kehtestavad ajutisi maksusoodustusi, siis tuleb sellest teha järeldusi. Kõrgemad maksud ei muuda Eesti ettevõtjaid rahvusvahelistel turgudel konkurentsivõimelisemaks, ei tekita siia täiendavaid töökohti ega too Eestisse välisinvesteeringuid.


Töötajate palga vähendamine selleks, et luua uusi töökohti, või töötajate maksukoormuse tõstmine selleks, et maksta suuremaid toetusi mittetöötavatele, ei ole jätkusuutlik lahendus. Seega peab riik üle vaatama oma kulubaasi ning leidma võimalusi, kuidas taastada tarbijate, töötajate ja välismaailma silmis kindlustunne ja stabiilsus.



Ranno Tingas

Maksuosakonna juhataja, partner

Ernst & Young Baltic AS

EML nõukoja liige



Uuringus vaadeldud 24 riiki

Argentina

Austraalia

Belgia

Brasiilia

Kanada

Hiina

Tšehhi Vabariik

Prantsusmaa

Saksamaa

Hong Kong

Ungari

India

Iirimaa

Itaalia

Jaapan

Holland

Venemaa

Singapur

Lõuna-Korea

Šveits

Taiwan

Türgi

Suurbritannia

Ameerika Ühendriigid



[1] Uuring on ingliskeelsena kättesaadav Ernst & Young kodulehelt: www.ey.com/stimulus.

[2] Vt Ranno Tingas. Läti ja Leedu maksumuudatused 2009. – MaksuMaksja, 2009, nr 1, lk 23-24.

[3] Euroopa Nõukogu direktiiv 2009/47/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ vähendatud käibemaksumäärade osas. Avaldatud Euroopa Liidu õigusaktide portaalis EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm. Vt ka Martin Hubergi artiklit Kuidas muuta käibemaksumäärasid, lk 17-19.

[4] Viide 2.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo