Maksumaksja portaal - Kuidas muuta käibemaksumäärasid. Martin Huberg - 2009 > juuni/juuli (nr 6/7) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > juuni/juuli (nr 6/7) > Kuidas muuta käibemaksumäärasid. Martin Huberg
Kuidas muuta käibemaksumäärasid. Martin Huberg


Valimiste lähenedes hakkab võimul olijate ja võimule pürgijate hulgast kostma üha enam juttu maksude teemal. Sel aastal vedas poliitikutel iseäranis, sest nad said maksudest rääkima hakata sutsu varem kui tavaliselt, kuna valimised ja majanduslangus olid ideaalselt ühildatud ning kaks kärbest tabati ühe hoobiga.

Kui meie valitsusringkondadest kostab üsna palju maksude tõstmise teema püstitamise kohta, siis Euroopast, kuhu nendel valimistel ka pürgitakse, räägitakse natuke ka vastupidisest. See võib küll jaburalt kõlada, kui väita, et väiksem maksumäär võib riigile tulusam olla, kuid sellise võimalusega peaks arvestama.

EL dikteerib

Pärast Euroopa Liiduga ühinemist peab meie käibemaksuseadus teatavasti vastama käibemaksudirektiivile ning mingit omaloomingut ei saa seega ka maksumäärade osas praktiseerida.

Direktiiv näeb ette, et liikmesriigid kasutavad standardkäibemaksumäära, mis ei tohi olla madalam kui 15%, ning kuni kahte madaldatud maksumäära, millest madalaim ei tohi olla alla 5%. Eesti on valinud standardmaksumääraks 18% ning madaldatud maksumääraks 9% (kuni 31.12.2008 oli 5%). Käibemaksuseaduses sätestatud 0% maksumäära tähistab direktiivis sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega maksuvabastus (st terminoloogiline erisus, kuid resultaat on sama).

Need kaubad ja teenused, mille osas liikmesriik tohib madaldatud maksumäära kehtestada, on sätestatud direktiivi lisas III.

Direktiivi lisa III sätestab 18 kauba ja teenuse kategooriat, mille osas on liikmesriigil õigus kohaldada madaldatud maksumäära. Eesti kasutab praeguse seisuga nelja kategooriasse kuuluvaid erandeid. Kasutamata on jäetud erandid toiduainetele, vee tarnetele, transpordile, kultuurile (muuseum, loomaaed, kontsert jne), raadio- ja televisiooni vastuvõtule, spordile jne.

Tundub, justkui oleks meil kindel nägemus sellest, et erandid on pahad, neist ei ole kasu, ja üleüldse on need väheste eranditega lihtsale maksusüsteemile koormaks seljas.

Uus direktiiv

Olgugi et direktiivis on juba päris palju erandeid, mida riigid võivad kasutada, otsustas Euroopa Nõukogu võtta 5. mail 2009 vastu direktiivi, millega muudetakse käibemaksudirektiivi vähendatud maksumäärade osas[1], seejuures pole muudatused kitsendavad, vaid pakuvad hoopis täiendavaid võimalusi. Muudatuste sisseviimist toetas ka Euroopa majanduse taastamiskava.

Euroopa Komisjon koostas nõukogu jaoks Euroopa majanduse taastamise kava, mille nõukogu ka heaks kiitis. Kava eesmärk on kaitsta töötajaid, kodumajapidamisi ja ettevõtjaid ohtude eest, mis võivad kaasneda finantskriisi laiema levimisega eri majandusvaldkondadesse. Kavaga pakutakse tuge haavatavamatele rühmadele, investeerides tööoskuste parandamisesse ja töökohtade säilitamisesse või aidates inimestel leida uusi töökohti.[2]

Kavas nähti muu hulgas ette tööjõumahukate teenuste osas madaldatud maksumäära alalise kasutamise õiguse sisseviimise[3] ning „roheliste” kaupade ja teenuste, mis iseäranis parandavad ehitiste energia efektiivset kasutamist, lisamist madaldatud maksumääraga kaupade ja teenuste loetellu.[4] Viimane meede on mõeldud edendamaks tarbijate nõudlust energiasõbralike toodete osas.

Direktiivi 2009/47/EÜ preambulast saame lugeda, et 2007. aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni teatises käibemaksumäärade kohta (välja arvatud harilikud maksumäärad) järeldati, et vähendatud käibemaksumäärade kohaldamine kohapeal osutatavatele teenustele ei ohusta siseturu tõrgeteta toimimist ning et sellel võib teatud tingimustel olla positiivne mõju töökohtade loomisel ja varimajanduse vastases võitluses.

Kui seni olid teatud tööjõumahukad teenused sellised, mille suhtes liikmesriik tohtis erandlikel tingimustel ja ajutiselt madaldatud maksumäära kohaldada (vastavad teenused olid seejuures loetletud direktiivi 2006/112/EÜ lisas IV), siis 1. juunist 2009 kaotas lisa IV kehtivuse ja lisa III täiendati (st alaliselt võib kohaldada madaldatud maksumäära) järgmiste tööjõumahukate teenustega:

- eravalduses olevate eluruumide renoveerimine ja remont, välja arvatud materjalid, mis moodustavad olulise osa teenuse väärtusest;

- aknapesu ja kodumajapidamiste koristamine;

- restorani- ja toitlustusteenused, kusjuures on võimalik välistada (alkohoolsete või mittealkohoolsete) jookide tarnimine;

- jalgrataste, jalatsite ja nahktoodete ning rõivaste ja kodutekstiili väikesed parandusteenused (sealhulgas parandamine ja ümbertegemine);

- koduhooldusteenused (näiteks koduabi ja laste, vanurite, haigete või puuetega inimeste hooldamine);

- juuksuriteenused.[5]

Konkreetne abi

Arvestades, et Eesti ei ole kuigi usin madaldatud maksumäära tarvitaja, kuid raamatute osas on selline meeldiv erisus siiski läbi läinud, tuleb tähelepanu juhtida ka sellele, et direktiivi 2006/112/EÜ lisa III raamatu mõistet täiendati ning edaspidi tohib madaldatud maksumäära kohaldada kõigil füüsilistel kandjatel olevatele raamatutele. Näiteks kui praegu on Andrus Kivirähki „Rehepapi“ plaadil olev redaktsioon 18% maksustatav, siis on Eestil nüüd õigus seda muuta ja nii peabki tegema, kuna on võimalik öelda, et eristamine on meelevaldne ja õigustamatu.

Seega peaks Eestil olema, mille üle järele mõelda, enne kui asutakse madaldatud maksumäärasid kaotama või standardmäära tõstma.

Martin Huberg

EML vanemjurist

MaksuMaksja õigustoimetaja



[1] Nõukogu direktiiv 2009/47/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ vähendatud käibemaksumäärade osas. Avaldatud Euroopa Liidu õigusaktide portaalis EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm.

[2] Komisjoni 27.11.2008 pressiteade. Majanduse taastamise kavaga ühendatakse liikmesriikide ja ELi meetmed. Avaldatud komisjoni veebilehel http://ec.europa.eu/news/economy/081127_1_et.htm.

[3] Direktiivi 2006/112/EÜ art 106 senine redaktsioon lubas liikmesriikidel eksperimenteerida kuni 2010. aasta lõpuni.

[4] Communication from the Commission to the European Council. A European Ecenomic Recovery Plan. Avaldatud komisjoni veebilehel: http://ec.europa.eu/commission_barroso/president/pdf/Comm_20081126.pdf.

[5] Käibemaksukorüfeed paljastavad oma teoses, et kui Hollandis erandit rakendama hakati (kui see veel ajutine oli), küsisid nad oma juuksurilt (ilmselt on neil ühine juuksur), miks maksumäära alandamine ei ole hinda alla toonud. Vastuseks teatas juuksur, et selle eest on hinnatõus olnud väiksem. Ben Terra. Julie Kajus. A Guide to the European VAT Directives. Introduction to European VAT. Volume 1: 2009, p 702.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo