Maksumaksja portaal - Rahandusministeerium leidis kullaaugu üles. EML - 2009 > juuni/juuli (nr 6/7) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > juuni/juuli (nr 6/7) > Rahandusministeerium leidis kullaaugu üles. EML
Rahandusministeerium leidis kullaaugu üles. EML

Eelmise aasta sügisel kirjutasime sellest, milliste maksuriskidega tuleb arvestada võlgade tasumisel ja sissenõudmisel.[1] Muu hulgas sai hoiatatud ka, et kui kohtutäitur müüb võla katteks käibemaksukohustuslasest võlgniku vara, jagab ta kogu müügihinna, sealhulgas ka hinnas sisalduva käibemaksu, enda ja võlausaldajate vahel ning käibemaksu maksmine ja arve kirjutamine jäetakse võlgniku hooleks. Viitasime ka Euroopa direktiivis pakutud võimalusele kehtestada sellistes olukordades riigi maksunõude tagamiseks ostja pöördmaksukohustus. Sai ka viidatud ühele veelgi varasemale artiklile, milles oli juttu elatiselt tulumaksu kinnipidamisest ja sellest, et maksukorralduse seaduses on peidus üks paragrahv, mis paneb kohtutäiturid tema käsutuses oleva varaga seotud maksukohustuste täitmise eest vastutama.[2] Lõpus avaldasime lootust, et peagi on käes see aeg, kus maksuhaldur ja Rahandusministeerium need sätted üles leiavad ja tööle rakendavad.

Nüüd ongi see aeg saabunud. 11. märtsil saatis Rahandusministeerium Justiitsministeeriumile kaebekirja kohtutäiturite peale ning pakkus välja võimalusi, kuidas panna kohtutäiturid müüdud varalt käibemaksu maksma.

1. aprillil saatis Justiitsminister Rahandusministeeriumile järgmise vastuse:

Olete saatnud Justiitsministeeriumisse kirja, kus kirjeldate probleemi seoses võlgniku vara müügilt käibemaksu arvestamisega.

Kirjutate, et täitemenetluse käigus tuleb vara müümisel võlgnikul üldises korras müügi kohta väljastada arve, märkida sellele muu hulgas käibemaksusumma ning tasuda käibemaks riigieelarvesse. Praktikas juhtudel, mil võlgnike vastu suunatud nõuded on suuremad kui vara müügist saadav tulem, jaotavad kohtutäiturid Teie andmetel võlgniku vara müügilt saadava raha (sh käibemaks) sissenõudjate vahel ning võlgnikule kantakse vaid järelejäänud osa, mis ei pruugi olla piisav müügi arvel näidatud käibemaksu maksmiseks. Tekib olukord, kus sissenõudja saab kogu vara müügist saadud summa koos käibemaksuga, võlgnik ei ole võimeline täitma maksukohustust ning kauba ostja saab esitatud arve alusel arvel märgitud käibemaksusumma oma maksustamisele kuuluvalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata.

Maksukorralduse seaduse § 8 lõike 5 järgi laieneb isiku seadusliku esindaja kohustus tagada esindatava maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine ka kohtutäituritele. Juhul kui võlgnik on käibemaksukohustuslane, siis sellest sättest tulenevalt peaks kohtutäitur täitemenetluses tõepoolest käibemaksu tasumise eest hoolt kandma. Samas heidate ette, et täitemenetluse seadustikus puudub mehhanism selle kohustuse tagamiseks.

Viitate küll ka sellele, et teatud normid hetkel kehtivas õiguses seda küsimust reguleerivad. Leiate, et võlgniku poolt tasutav käibemaks on käsitletav täitekuludena, mida tuleb kanda esimeses järjekorras enne tulemi väljamaksmist võlausaldajatele. Täitemenetluse seadustiku § 137 lg 1 defineerib täitekulusid kui kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikke kulutusi ning sama sätte punkt 7 loetleb täitekuludena mh enampakkumise korraldamise kulud, sealhulgas ostuhinna tasumisega kaasnevad kulud. Vallasasjade müügist saadud tulemi jaotamise erisusi reguleeritakse täitemenetluse seadustiku §-ga 107 – selle kohaselt jaotuskava koostamisel ja tulemi jaotamisel arvatakse täitekulud jagatavast tulemist maha. Sama on sätestatud ka kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi jaoks täitemenetluse seadustiku § 174 lõikes 2.

Märgime, et meie hinnangul on kaheldav käibemaksu käsitlemine täitekuluna. Tegu ei ole täitemenetluse läbiviimiseks tehtud kulutustega, vaid maksuseadusest tuleneva maksuõiguskoosseisu realiseerimisega, mille juures tuleb kohtutäituritel arvestada maksuseadusi ehk siis maksukorralduse seadust ja käibemaksuseadust. Seadusega on kohtutäiturile pandud vastutus võõra maksuvõla eest ning reguleeritud on ka tema isiklik vastutus. Maksukorralduse seaduse § 40 sätestab, et kui vara valitseja (sellega viidatakse ilmselt ka sama seaduse § 8 lõikes 5 nimetatutele: „testamenditäitjale, pärandvara hooldajale, pärandvara hooldaja või testamenditäitja puudumise korral pärandvara vastu võtnud pärijale või pärandvara inventuuritegijale, kohtutäiturile, kinnisasja sundvalitsejale ja muudele isikutele, kellele on seadusest tulenevalt pandud maksukohustuslase vara valitsemise kohustus“) rikub tahtlikult või raskest hooletusest maksukorralduse seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Seega juhul, kui kohtutäitur ei arvesta müüdud varalt käibemaksu ja kannab kogu müügist laekunud raha üle võlausaldajatele, on maksuhalduril võimalik tasumata käibemaksu temalt sisse nõuda, tehes selleks maksukorralduse seaduse §-s 96 sätestatud vastutusotsuse.

Kokkuvõttes leiame, et hetkel ei ole niivõrd tegu puuduliku regulatsiooniga õigusaktides, kuivõrd ebaühtlase ja võimalik, et vale praktikaga kohtutäiturite tegevuses. Seda toetab ka asjaolu, et Teie kirjast nähtub, et käibemaksu arvestamisega ei ole alati probleeme. Justiitsministeerium kavatseb juhtida kõne all olevale probleemile kohtutäiturite tähelepanu ning selgitada neile nende kohustusi käibemaksu tasumise osas. Juhul kui olukord ei parane, võib kaaluda õigusaktide täpsustamist. Oleme valmis selles küsimuses jätkuvalt Teiega koostöö tegemiseks.

Selle kirja saatis Rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak omakorda edasi Maksu- ja Tolliametile koos järgmiste õpetussõnadega:

Rahandusministeerium pöördus Justiitsministeeriumi poole probleemiga täitemenetluse käigus käibemaksu tasumisest. Maksukorralduse seaduse § 8 kohaselt on kohtutäituril kohustus tagada käibemaksu tasumine riigieelarvesse, kuid täitemenetluse seadustikus puudub regulatsioon selle kohustuse realiseerimiseks. Justiitsministeerium oma vastuses selgitas, et kui vara müümisel jääb käibemaks riigieelarvesse laekumata, on maksuhalduril võimalik kohtutäiturilt käibemaks sisse nõuda vastavalt maksukorralduse seaduse § 96.

Tundub, et kohtutäitur on praegusel ajal ajakirjanduses populaarne tegelane ja uudised nende õnnestumistest ja ebaõnnestumistest paistavad lugejaid huvitavat. Igatahes jõudis Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi kirjavahetus otsapidi ka ajakirjandusse.[3]

Omaette küsimus on aga selles, kas kohtutäiturit on ikka õige maksuvõlgade eest tagasiulatuvalt vastutama panna, kui alles 30. detsembril 2008 kirjutas Rahandusministeerium meile sõnaselgelt, et täitemenetluses müüdud varalt käibemaksu tasumise kohustus on ainult võlgnikul[4] ja 3. märtsil 2009 kirjutas Justiitsministeerium meile, et nende arvates kehtib kõikidel juhtudel (sh ka täitemenetluses) füüsilisele isikule tehtud väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamise kohustus ainult tööandjal.[5]



[1] Vt Lasse Lehis. Võlgade tasumise ja sissenõudmisega seoses tekkivad maksukohustused. – MaksuMaksja, 2008, nr 10, lk 35-37.

[2] Vt Lasse Lehis. Põhilised probleemid elatise maksustamisel. – MaksuMaksja, 2007, nr 5, lk 32.

[3] Vt Andrus Karnau. Kohtutäiturid petavad riiki käibemaksuga. – Postimees Online E24, 02.06.2009.

[4] Vt Väike käibemaksusõnastik. – MaksuMaksja, 2009, nr 1, lk 25.

[5] Vt Uus töölepingu seadus – palju häid mõtteid igale maitsele. – MaksuMaksja, 2009, nr 5, lk 12.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo