Maksumaksja portaal - Ratsa rikkaks tulumaksuga. Martin Huberg, EML kiri Rahandusministeeriumile - 2009 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > mai (nr 5) > Ratsa rikkaks tulumaksuga. Martin Huberg, EML kiri Rahandusministeeriumile
Ratsa rikkaks tulumaksuga. Martin Huberg, EML kiri Rahandusministeeriumile


14.05.2009 sisestas Rahandusministeerium e-Õiguse andmebaasi järjekordse proosateose[1], mida hakkab tulevikus menetlema meie seadusandlik kogu ning mis suure tõenäosusega võidab tuhandete lugejate südameid pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Seekordses üllitises on peaosades ametiühingud ja erinevad õpilased, tegevus toimub tulumaksumaastikul. Teos võib eduka menetluse tulemusel muutuda üldrahvalikult kohustuslikuks kirjanduseks 01.01.2010.

Niisiis, daamid ja härrad – kärbe tuleb, kärpest ei pääse. Kärpida on muide ka vaja, sellele ei ole mõtet vastu vaielda.

Tulumaksumuudatused

Ministeeriumi koostatud eelnõuga plaanitakse muuta tulumaksuseadust ning kaotada ära õigus maksustatavast tulust maha arvata tasutud õppelaenuintresse ning ametiühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemakse.

Iseenesest oli selline eelnõu oodatav, sest raha on kuidagi vaja kokku hoida – kui see on juba raske vaevaga kokku kogutud, siis ei ole ju mõtet seda ka uisapäisa igasuguse tühja-tähja pärast kohe tagasi jaotama hakata.

Iseäranis võluv on aga see, kuidas ministeerium oma meetmeid põhjendab. Eelnõu seletuskirjas pajatatakse ametiühingute sisseastumis- ja liikmemaksude kohta, et Selline maksusoodustus ei ole Euroopa Kohtu senise praktika põhjal otsustades kooskõlas Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna õigusega, kuna mahaarvamine on lubatud vaid Eestis registreeritud ametiühingutele tasutud summade puhul.

Tere tulemast ministeeriumi demagoogiakoolitusele! Väide on iseenesest õige, kuid nüanss on vale. Euroopa Komisjon alustas tõesti Eesti suhtes rikkumismenetlust, kuna mahaarvamise puhul oli oluline, et saaja oleks Eesti resident.[2] Samas ei tähenda see seda, et mahaarvamised tuleks kaotada. Asi on selles, et Eesti residente ei tohiks teiste EL liikmesriikide residentidele eelistada ning viimaseid esimestega võrreldes ebavõrdselt kohelda. Euroopa Liit ei teinud kohe päris kindlasti Eestile etteheidet, justkui mahaarvamine kui selline oleks kuidagi Euroopa õigusega vastuolus.

Õppelaenuintresside osas ei olnud sellist argumenti võimalik käiku lasta, seetõttu piirduti teistsuguste relvadega.

Kokkuhoid on võit

Seletuskiri pajatab rahaliste tulemuste osas, et Mahaarvamiste piiramisel väheneb eeskätt maksuhalduri, aga ka mahaarvamiste rakendamiseks teavet esitama kohustatud isikute (antud juhul krediidiasutused ja ametiühingud) halduskoormus.

Riigieelarve kuludele avaldab kirjeldatud mahaarvamiste kaotamine 2010. aasta algusest esmakordselt mõju füüsilise isiku tuludeklaratsioonide esitamisel 2011. aastal. Õppelaenu intresside tulust maha arvata jätmisel jääb 2011. aastal riigieelarvest tagastamata ca 25 mln krooni tulumaksu ning ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksude maha arvata jätmisel ca 10 mln krooni.

Halduskoormuse vähendamine kui argument eeldaks muidugi uurimist, kas olemasolev süsteem − MTA-le saadetakse elektrooniliselt teade inimese tasutud intresside kohta ning maksuhaldur kannab automaatselt vastava info eeltäidetud tuludeklaratsioonile, lisaks võimalik järelkontroll − toob reaalselt kaasa mingeid kulusid ja kui suured need täpselt on.

Kui aga rääkida tulude poolest, siis oleks ehk võinud viimase hetkeni mõelda, kas pealinna peaväljakule sümboli püstitamise edasilükkamine ei oleks raskel ajal ehk rohkem kokkuhoidu andnud. Müstiline, kuidas ahju köetakse rahaga ja selle otsasaamisel võetakse inimestelt kütust juurde.

Kooskõla kehtiva õigusega

Seaduseelnõude seletuskirjade kohustuslikuks osaks on alati väike peatükk muudatuste kooskõlast põhiseadusega ja Euroopa Liidu õigusega. Ka nüüd on asi sama ning üsna harjumuslikul kombel tõdetakse selgi korral, et Eelnõu ei ole vastuolus põhiseadusega ega Euroopa Liidu õigusega.

Nojah, minu ettekujutuses võiks selle peatüki all vähemasti üritada näidata ära, millised võimalikud probleemid võiksid tekkida ja kuidas õigust tuleb tõlgendada nii, et vastuolud puuduksid.

Praegusel juhul on ju küsimus õiguskindluses. Selge on see, et pärast fikseeritud tulumaksumääradest „lahtiütlemist“[3] on selle teema tõstataminegi lihtsameelse blondiini haige unenägu, kuid siiski.

Tegemist ei ole tähtajalise maksusoodustusega ning selle kehtetuks tunnistamine allub lihtsamatele nõuetele kui tähtajalise maksusoodustuse kehtetuks tunnistamine. Siiski on ka siin vaja kaaluda isikute õiguspärast ootust maksusoodustusele ning vastuolu leevendada mõistliku pikkusega vacatio legis`e rakendamisega. Lihtsalt käratamine, et alates 01.01.2010 enam ei saa ja kogu lugu, on solvav. Oleks võinud vähemasti proovida mingitki analüüsi teha. Sellise muudatuse tegemine oleks õppelaenuintresside osas mõistlik teatud üleminekuaegadega, kus näiteks mahaarvamised vähenevad järk-järgult jne.

Tegelikult peaks valitsejad arvestama, et selline „Olümposelt ülbelt rahvale pähe urineerimine“ maksab mingil viisil alati kätte. Kui muu ei juhtu, siis ehk kummitab teid vacatio legis paar aastat ja annab alati enne uinumist mõistliku aja elu üle järele mõelda ning laseb uinuda vahetult enne äratuskella helinat.


Martin Huberg

EML vanemjurist

MaksuMaksja õigustoimetaja


EML kiri Rahandusministeeriumile

18.05.2009


Lugupeetud Kairi Ani, peaspetsialist osakonnajuhataja ülesannetes

Täname Teid tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta arvamuse küsimise eest. Eesti Maksumaksjate Liit tervitab eelnõus kavandatavat muudatust, millega loobutakse koolituskulude tulust mahaarvamise korda reguleerivast määrusest ja tõendi vormist. Selle korra ja tõendi järele puudub tõesti vajadus.

EML teeb ettepaneku hoida Rahandusministeeriumi, Riigikantselei ja Riigikogu halduskulusid kokku sellega, et koostada ja esitada korraga üks eelnõu kõikide Euroopa õigusega vastuolus olevate tulumaksuseaduse sätete muutmiseks.

Ühtlasi palun anda edasi meie parimad tervitused härra ministrile. Soovime talle edu Euroopa Parlamendi valimistel ning ootame talle suurt häältesaaki ametiühinguliikmete ja õppiva noorsoo hulgast.



[1] Tulumaksuseaduse muutmise seadus koos seletuskirjaga (nr 1.1-10/7202). Kättesaadav e-Õiguse andmebaasis http://eoigus.just.ee.

[2] Selle kohta täpsemalt vt Erki Uustalu. Kas heategevusel on piirid? ehk Välismaa mittetulundusühingute ebavõrdsest kohtlemisest Eestis. MaksuMaksja, 2009, nr 1, lk 31-33.

[3] Lubatud maksusoodustuste hülgamisest saab Eesti maksupoliitika proovikivi. – MaksuMaksja, 2008, nr 9, lk 24-29.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo