Maksumaksja portaal - Sotsiaalmaks toodab asotsiaale. EML, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Lasse Lehise kommentaar - 2009 > aprill (nr 4) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > aprill (nr 4) > Sotsiaalmaks toodab asotsiaale. EML, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Lasse Lehise kommentaar
Sotsiaalmaks toodab asotsiaale. EML, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Lasse Lehise kommentaar

EML ettepanek seaduseelnõu algatamiseks

18.02.2009

Eesti Maksumaksjate Liit (EML) teeb käesolevaga ettepaneku algatada sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega vähendada tööandjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks kehtivat sotsiaalmaksu kuumäära (SMS § 21) 2008. aastal kehtinud tasemele, st 2700 krooni kuus (sotsiaalmaks sellelt 891 krooni).

Kuigi sotsiaalmaksu kuumäära tõstmine tuli Eesti oludes muljeltavaldavalt pika etteteatamisega, on praeguses tööturu situatsioonis siiski mõistlik jätta kuumäär eelmise aasta tasemele. Kuna kehtiv kuumäär on 4350 krooni, st kuupalga alammäär, seab see ohtu paljud osalise tööajaga töötajad, kelle suhtes ei rakendu SMS § 2 lõikes 4 toodud erandid. Probleeme on ka nendel, kes töötavad korraga mitme tööandja juures, kuid ühegi tööandja juures saadav palk eraldivõetuna ei ületa kuumäära. Samuti on paljud füüsilisest isikust ettevõtjad plaaninud 2009. aastal oma tegevuse lõpetada ja ennast töötuna arvele võtta, sest nad ei suuda maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Sotsiaalmaksu kuumäära tõstmine tekitab kindlasti ka survet ümbrikupalkade maksmisele ja illegaalsele ettevõtlusele või muudele maksudest kõrvalehoidumise viisidele (nt töötuks registreeritud isikud jätkavad tegutsemist äriühingute või teiste FIE-de nime all).

EML on arvamusel, et sotsiaalmaksu kuumäära säilitamine eelmise aasta tasemel aitaks säilitada väikesepalgalisi töökohti. Sotsiaalmaksu väiksem laekumine kompenseeritakse sellega, et vähenevad riigi kulud töötuskindlustushüvitistele, sotsiaaltoetustele ja tasuta ravikindlustusele.


Sotsiaalministeeriumi vastus ettepanekule

Hanno Pevkur

Minister

01.04.2009

Sotsiaalmaksust finantseeritakse nii pensionikindlustuse kui ravikindlustuse eelarveid.

Riikliku pensionikindlustuse eelarve on prognoosi kohaselt lähiaastatel ligi 1% SKP-st defitsiidis.

Seetõttu on 2009. aasta riigieelarve seaduse § 22 alusel lubatud 2009. aasta sotsiaalmaksu laekumist ületavate pensionide väljamakseteks mittekasutatavaid erakorralise pensionireservi vahendeid kasutada riigieelarve jooksvate tulude ja kulude mittevastavuse korral ajutiseks likviidsuse juhtimiseks.

Kui kuumäär tuua allapoole kehtestatud alampalga taset, suureneks defitsiit veelgi. See võib omakorda ohustada pensionisüsteemi finantsilist jätkusuutlikkust. Riikliku pensionisüsteemi finantsilise jätkusuutlikkuse tagamine on Euroopa Liidu avatud koordinatsiooni meetodi raames riigi pensionisüsteemi peaeesmärk ning muudatused, mida pensionisüsteemi finantseerimise alustes tehakse, prognoositakse väga pika aja peale ette. Eestis sõltub arvestatud või makstud sotsiaalmaksust inimeste pensionide suurus. Vähendades sotsiaalmaksu kuumäära, kaasneb sellega ka pensionide vähenemine.

Sotsiaalmaksu kuumäär on kehtestatud ka eesmärgiga tagada solidaarse ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkus. Eesti ravikindlustussüsteem põhineb solidaarsusprintsiibil ja mitterahaliste hüvede saamine ei sõltu kindlustatud isikute eest või nende poolt sissemakstud summadest. Sotsiaalmaksu kuumääraga sätestatakse väikseim baassumma, millelt sotsiaalmaksu tasumine annab nii ravikindlustus- kui pensionikindlustuskaitse.

Lisaks sätestab SMS FIE-de maksustamist puudutavad erandid. SMS § 2 lõike 7 alusel on FIE-l õigus maksta sotsiaalmaksu §-s 21 sätestatud kuumäärast vähem, kui tema eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja.

Kuumäära vähendamisest tulenevat sotsiaalmaksu väiksemat laekumist ei ole võimalik kompenseerida pensionikindlustuse ja ravikindlustuse eelarvetest. Ravikindlustatud isikute arv olulises mahus ei muutu ja tervishoiuteenused kallinevad aasta-aastalt. Ravikindlustamata isikute vältimatu abi andmise ja selle eest tasumise kohustus lasub samuti riigil. Pensionikindlustuse osas vähenevad isikute pensionid.

OECD andmetel suurenevad tervishoiukulutused keskmiselt Euroopas rahvastiku vananemise kasvust tingituna 3% ja seoses tehnoloogilise arengu ja uute ravimite kasutuselevõtmisega 3%-4% aastas.

Tervishoiustatistika andmetel toimus tervishoiu kogukulude kasv 2007. aastal avaliku sektori tervishoiu kulutuste arvelt, mis kasvasid 27,5%. Nii riik kui Eesti Haigekassa investeerisid tervishoidu märkimisväärselt rohkem kui eelmistel aastatel. Suurimat osa avaliku sektori tervishoiu kulutustest finantseeriti ravikindlustussüsteemist (84,6%).

Samal ajal kui avaliku sektori tervishoiukulud kasvasid nii suhtarvult kui absoluutarvult, vähenes erasektori osakaal tervishoiuga seotud kulutustele 23,3%. 2007. aastal kulus ühe elaniku kohta keskmiselt 9676 krooni.

Sotsiaalmaksuseaduse § 21 muutmise seadusega (RT I 2006, 61, 459) võrdsustati sotsiaalmaksu kuumäär alampalgaga alates 1. jaanuarist 2009 ja nimetatud muudatus sätestati juba 2006. aasta lõpus. Muudatusega kohanemiseks anti seega kõikidele osapooltele piisavalt pikk aeg.

Tulenevalt ülaltoodust ja arvestades riigieelarve üldist tasakaalu ning ravi- ja pensionikindlustussüsteemide pikaajalist finantsilist jätkusuutlikkust, ei ole otstarbekas SMS § 21 sätestatud kuumäära muuta.


EML ettepanek Rahandusministeeriumile

28.02.2009

Saadame teile koopia kirjast, millega Eesti Maksumaksjate Liit tegi sotsiaalministrile ettepaneku algatada sotsiaalmaksuseaduse muutmine ja vähendada sotsiaalmaksu kuumäära 2008. aasta tasemele. Loodame, et see pisike muudatus aitab säilitada nii mõnegi väikesepalgalise töökoha ja päästa mõne perekonna tragöödiast.

Täiendavalt sooviksime Teie tähelepanu juhtida FIE-sid diskrimineerivatele sätetele sotsiaalmaksuseaduses. SMS § 2 lg 3 punktide 3 ja 4 kohaselt ei kehti sotsiaalmaksu kuumäär töötajale ja teenistujale, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla kolmeaastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last või kes on nimetatud ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 (õpilased ja üliõpilased). Samas on need erandid jäänud välja füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu kohustust reguleerivatest sätetest – SMS § 2 lõiked 5-8. Nii on tekkinud olukord, kus näiteks üliõpilasele, kes õpingute kõrvalt teeb osalise tööajaga tööd, kuumäär ei kehti, kuid sama tööd iseseisvalt ettevõtjana tehes tuleb tal kuumääraga arvestada. Selline olukord on meie arvates vastuolus põhiseaduse §-ga 12 ega soodusta kuidagi noori inimesi ettevõtjaks hakkama ja Eesti riigile suuremat maksutulu teenima. Loodame, et seadusemuudatuse ettevalmistamise käigus kõrvaldatakse sotsiaalmaksuseadusest ka see pisike puudus.


Rahandusministeeriumi vastus ettepanekule

Ivari Padar

Minister

27.03.2009

Sotsiaalmaks on kindlustuselementi sisaldav sihtotstarbeline maks, mille laekumisest finantseeritakse pensioni- ja ravikindlustust. Selleks et saada hüvesid, peaks iga töövõimelise isiku eest olema panustatud ehk makstud sotsiaalmaksu. Seda seetõttu, et kindlustussüsteem on solidaarsusel põhinev ehk mitterahaliste hüvede saamine ei sõltu kindlustatava poolt või eest makstud maksu summast. Miinimumkohustusega määratakse ära väikseim summa, millelt maksu tasumine annab ravikindlustuse osas õigused.

Miinimumkohustuse langetamisega väheneb mõningal määral sotsiaalmaksu laekumine. Probleemseim on seejuures asjaolu, et kindlustatute arv tõenäoliselt ei vähene, kuid nende ravikulud tuleb vaatamata vähenenud laekumisele ikkagi hüvitada. Arvestades haigekassa eelarve kriitilisust, ei näe hetkel võimalust vähendada sotsiaalmaksu miinimumkohustust.


Kommentaar

Kuidas saada ausalt ravikindlustust?

Lasse Lehis

Kui tõesti pidada osalise tööajaga töötamist või ettevõtlusega tegelemist nii, et aastakasumina jääb 52 000 krooni, suureks pettuseks, on õnneks olemas ka täiesti aus meetod tasuta ravikindlustuse saamiseks. Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 punktid 6 ja 61 nimelt näevad ette, et riik maksab sotsiaalmaksu töötuna arvele võetud isikute eest. See tähendab, et ka nendel, kellel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele (näiteks FIE-d), on ikka kasulik ennast töötuna arvele võtta, sest selle kaudu saab tasuta ravikindlustuse ja isegi 987 krooni kuus töötutoetust.

Kui Eesti valitsus on tõepoolest seadnud eesmärgiks, et kõik praegu veel töötavad või ettevõtjana tegutsevad inimesed võimalikult kiiresti töötuks registreerida ja seejärel kogu majandus nullist nii-öelda uuele elule äratada, siis selle eesmärgi täitmiseks sobib sotsiaalmaksu kuumäära tõstmine suurepäraselt. Kui süveneda arvudesse, siis tundub, et inimesed on sõnumist õigesti aru saanud ja vastavalt ka käitunud.

Maksu- ja Tolliameti andmetel pidi 15. märtsil 2008 tasuma 59 230 füüsilisest isikust ettevõtjat avansilise sotsiaalmaksuna kokku 2008. aasta I kvartali eest 56,5 miljonit krooni. Seal hulgas pidi 19 196 tasuma avansilist sotsiaalmaksu täies ulatuses, 4662 isikut pidi tasuma väiksemas määras ning 35 372 isikut ei pidanud tasuma avansilist makset üldse. Avansilise sotsiaalmaksu maksmise kohustus väheneb või kaob sootuks teatavasti nendel FIE-del, kes saavad ettevõtlustulu kõrvalt ka palka või kelle eest maksab riik sotsiaalmaksu või kes ei tegutsenud kogu kvartali jooksul ettevõtjana.

15. märtsi 2009 seisuga olid need arvud vastavalt 15 752, 5427 ja 30 010 ehk kokku 51 189 ettevõtjat. Sotsiaalmaksu avansiliste maksete kogusumma oli 2009. aasta I kvartalis 77,6 miljonit krooni. Kuna see arv sisaldab veel ka neid, kes alles 2009. aastal teatasid oma tegevuse lõpetamisest, siis võib arvata, et aasta lõpupoole väheneb FIE-de arv ja nende tasutava sotsiaalmaksu suurus veelgi ning väga võimalik, et hoolimata maksubaasi tõusust jääb 2009. aasta laekumine eelmise aasta omast väiksemaks. Täpselt sama loogika, mis on sõiduauto erisoodustusega – mida rohkem maksu tõstad, seda vähem seda laekub.

Samal ajal suureneb jõudsalt riigi sotsiaalmaksu kohustus sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel. Kui 2008. aasta kuude keskmine sotsiaalmaksu kohustus oli 55,9 miljonit krooni keskmiselt 77 765 inimese eest, siis 2009. aasta veebruaris maksis riik sotsiaalmaksu juba 84 063 inimese eest summas 92,3 miljonit krooni. Kõige rohkem kasvab loomulikult töötute eest makstav sotsiaalmaks. Kui 2008. aasta jaanuaris maksis riik sotsiaalmaksu 11 174 töötu eest, siis 2009. aasta jaanuaris juba 20 921 inimese ja veebruaris 25 012 inimese eest. Lisaks veel kõik need töötud, kes saavad töötuskindlustushüvitist, millelt töötukassa maksab sotsiaalmaksu.

Maksumaksjate liit on jätkuvalt seisukohal, et sotsiaalmaksu kuumäära oleks mõistlik 2009. aastal vähendada.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2020 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo