Maksumaksja portaal - Maamaks valimisvankri ees. Hiie Marrandi - 2009 > aprill (nr 4) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > aprill (nr 4) > Maamaks valimisvankri ees. Hiie Marrandi
Maamaks valimisvankri ees. Hiie Marrandi


Viimasest maamaksuvaidluste ülevaatest meie ajakirjas on möödunud ligi pool aastat. Eelmist kokkuvõtet saab lugeda 2008. aasta oktoobrinumbrist.[1]

Uutele lugejatele märgin asja tutvustamiseks, et 2008. aasta kevadel läks lahti tuline maamaksuvaidlus küsimuse üle, kas on õiglane (ja seaduste ning õigusprintsiipidega kooskõlas), et kohalik omavalitsus võtab detsembris vastu otsuse, et uuest aastast on maamaksumäär 0,6% asemel 1,5% (kahe ja poole kordne maksutõus). Just sellise maamaksutõusu kehtestas 2008. aasta alguses Tallinna linn. Pärast maamaksuteadete väljastamist 2008. aasta kevadel leidus vapraid maaomanikke, kes söandasid asja kohtus vaidlustada.

Maamaksuvaidluste kurb saatus

Praeguseks on asjad tublisti edasi arenenud, paraku mitte just heas mõttes. Pigem isegi halvas mõttes ja seda sellepärast, et järjekordne koduomanik pidi kohtuvaidluses alla vanduma. Kõnealune maamaksuvaidlus, milles maaomanik jäi ringkonnakohtus kaotajaks[2], jäi Riigikohtus 10. märtsil ilma menetlusloata.[3] Lihtinimesele arusaadavas keeles tähendab see, et teises kohtuastmes jäi maksuameti saavutatud võit asjas lõplikuks ja kõrgeimaks lahendiks, ning Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebus loeti põhjendamatuks.

Tallinna Ringkonnakohus leidis selles vaidluses, et maamaksumäära tõstes ei ole maaomaniku õigusi rikutud. Kuna antud juhul oli kaebajaks koduomanik, kelle keskmine kuusissetulek ületab märgatavalt kohalikku keskmist palka, ei ole ka väga imestada, et ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahuldanud. Tõepoolest, kui keskmisest suurema sissetulekuga isiku jaoks tõuseb maamaks 4700 krooni võrra, ei sunni see ilmselt teda oma omandit võõrandama (hoolimata asjaolust, et maksutõusu oli ootamatu ja üpris kõrge).

Kohus märkis veel, et maksude kehtestamist ega nende suurust ei pea riik õigustama. Tegemist on eelkõige poliitiliste küsimustega, mitte õigusliku valdkonnaga, mille osas saaks kohus oma hinnangu anda. Halduskohus on õigesti leidnud, et alles isiku õiguste ilmselgelt ebaproportsionaalse riive korral võib kohtuvõimu sekkumine olla teatud ulatuses võimalik. Käesolevas asjas pole kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt piiratud.

Riik on jätnud kohalikule omavalitsusele kaalutlusruumi maamaksumäära kehtestamisel. Kaalutlusõiguse olemasolu antud küsimuses ei tähenda, et kohalik omavalitsus peaks oma otsust kohtus kulupõhiselt õigustama. Maamaksu kasutamine ei toimu sihtotstarbeliselt, vaid laekuvatest summadest on võimalik täita kõiki kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ning muude õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud kohustusi.

Maamaksu puhul on tulumaksu kõrval tegemist ühe peamise kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuva tuluga, mille arvelt kohalik omavalitsus oma kohustusi täidab. Arvestades, et maamaksu ei olnud tõstetud mitu aastat, samas toimus maa maksustamishinna määramine jätkuvalt 2001. aasta seisuga tehtud korralise hindamise tulemuste alusel, mis erines oluliselt maa tegelikust väärtusest, ei saa maksumäära tõstmist pidada meelevaldseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohalik omavalitsus kohustatud tõendama, et maamaksu tõusu arvelt eelarvesse täiendavalt laekuvaid summasid oli tõesti vaja ning et vastavaid rahalisi vajadusi ei olnud võimalik täita mingite muude laekumiste arvelt.

Selline vajadus täiendavate summade laekumiseks võib kohalikul omavalitsusel tegelikult täiesti reaalselt tekkida seoses ühe uue seaduseelnõuga, mis on Riigikogus menetluses.[4] Nimelt kavandatakse keskkonnatasude seaduse ja kalapüügiseaduse muutmise seadusega olulist kohaliku omavalitsuse eelarve tulusid vähendavat muudatust, mille kohaselt karistatakse saastetasude äravõtmisega neid omavalitsusi, kes pole korraldatud jäätmevedu sajaprotsendiliselt sisse viinud. Seadusemuudatusega pannakse kohalikule omavalitsusele seega kohustus koos ähvardusega: KOV jäätmemajanduse süsteem peab olema korras ja toimima, vastasel juhul jätab riik karistuseks kohaliku omavalitsuse ilma saastetasudest, mis muidu laekuvad KOV eelarvesse.[5]

Rahandusministeerium näiteks jättis nimetatud eelnõu kooskõlastamata, sest ei nõustunud kohalikele omavalitsustele täiendavaid kulusid nõudvate kohustuste panemisega. Samas pakkus ministeerium, et kohalikel omavalitsustel on tulenevalt maamaksuseadusest võimalik kehtestada maksu määr vahemikus 0,1% kuni 2,5% maa maksustamise hinnast ja seega maamaksu kaudu teenida tulu näiteks jäätmeseadusega pandud ülesannete täitmiseks. Nagu näeme, ei ole Tallinnas praegu kehtiv 1,5%-line maamaksumäär sugugi lagi, põhimõtteliselt oleks ruumi veel 1,6-kordsele maksutõusule.

Elu aga on huvitaval kombel läinud sedasi, et Riigikogus on menetluses valitseva koalitsiooni maamaksuseadust muutev eelnõu (459 SE), millega soovitakse inimeste kodualune maa maamaksust sootuks vabastada. Muidugi ei kavatse riik ise nii palju sekkuda, et kodualune maa maamaksust vabastada, aga eelnõuga antakse selline õigus KOV-dele. Kohaliku omavalitsuse volikogu saab õiguse kehtestada koduomanikele maamaksusoodustuse andmise kord ja ulatus. Eelnõu ei ole veel parlamenti lugemistele jõudnud ning selle edasine käekäik ei ole väga kindel, aga on selge, et maamaks on valimisvankri ette rakendatud.[6]

Maamaksutõusu hüvitamine – poolik populaarsusprojekt?

Nagu lugeja mäletab, tõusis Tallinna pensionäridel maamaks 2008. aastal 2,5-kordseks. Tallinna Linnavolikogu võttis maamaksutõusu kompenseerimiseks 03.04.2008 vastu populaarse määruse nr 13: „Maamaksu tõusu hüvitamine pensionisaajatele 2008. aastal“. Määrus oli paljutõotav, sest selle alusel kompenseeriti maamaksu tõus 2008. aastal pensionäridele, kes said seni vaid 700-kroonist maamaksusoodustust. Kujutlege olukorda, et teie tagasihoidliku maalapi pealt tasumisele kuuluv maamaks tõusis näiteks 2000 kroonilt 5000 kroonile ning selle tõusu, 3000 krooni, hüvitab täies ulatuses linn. Teeb ju meele rõõmsaks? Samasisuline määrus võeti vastu ka maamaksu kompenseerimiseks pensionäridele 2009. aastal.[7]

Eelmisel aastal esitas maamaksuhüvitise saamiseks avalduse tublisti üle 4000 Tallinna pensionäri, kellest 3994-le maksti hüvitist. Tallinna linna kodulehel avaldatud uudise kohaselt maksti Tallinnas maamaksutõusu hüvitisteks 3994 isikule kokku 8,2 miljonit krooni, keskmiselt 2054 krooni taotleja kohta. Ka 2009. aasta hüvitisi on juba hakatud välja maksma.[8]

Asja juures on vaid üks traagiline „aga“. Määrustega soovis linnavolikogu ilmselt likvideerida enda poolt maamaksutõusuga tekitatud ebaõiglust, aga tegi seda kaheldavalt. Nimelt oli maamaksu tõusu hüvitamine seotud eeltingimusega, et pensionisaaja pidi maatüki omanik olema juba 2001. aastal. Kõik pensionisaajad, kes said oma kodu omanikuks pärast 2001. aastat, kuigi neil on õigus saada 700 krooni ulatuses maamaksuvabastust, jäid ilma igasuguse võimaluseta saada 2008. ja 2009. aasta maamaksutõusu hüvitamist. EML on sellise kummalise ja ebaõiglase vahettegemise vaidlustanud õiguskantsleri juures, vastav taotlus on praegu menetluses.

Hoiame teid asjade edasise käiguga kursis, püsige MaksuMaksja lainel!


Hiie Marrandi

EML jurist

hiie@maksumaksjad.ee



Samal teemal MaksuMaksjas varem ilmunud:

  • Taavi Madiberk. Kodu maamaksust vabaks! 2008, nr 5, lk 5-7.
  • Lasse Lehis. Ceterum censeo – maamaks tuleb kaotada. 2008, nr 5, lk 8.
  • Hiie Marrandi. Maamaksuvaidluste vahekokkuvõte. 2008, nr 10, lk 10-12.
  • 2008. aasta koduomaniku sõbraks kuulutati Lasse Lehis, kiusajaks Eesti Gaas. – 2008, nr 12, lk 8.
  • Hiie Marrandi. Tallinna maamaksudebatt 2008. – 2008, nr 12, lk 24-26.
  • Valter Aasmäe. 15 aastat maamaksuseadust. – 2008, nr 12, lk 26-29.



[1] Hiie Marrandi. Maamaksuvaidluste vahekokkuvõte. – MaksuMaksja 2008, nr 10, lk 10-12.

[2] Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2009 otsus asjas 3-08-685. Kättesaadav kohtulahendite andmebaasis: www.kohus.ee/kohtulahendid/index.aspx.

[3] Vaidluse osapoolel on õigus oma õiguse nimel võidelda kuni Riigikohtuni välja. Selleks, et asi Riigikohtus arutlusele tuleks, peab ringkonnakohtu otsuse peale esitatavas kassatsioonikaebuses muu hulgas põhjendama, miks just see vaidlus on nii oluline, et Riigikohtus peaks asjale menetlusloa andma. Kui Riigikohus leiab, et asi on menetlemist väärt, teeb ta vastava otsuse „menetleda“, kui ei, siis on otsus lakooniline - “mitte menetleda“.

[4] Riigikogu XI koosseisu eelnõu nr 441 SE „Keskkonnatasude seaduse ja kalapüügiseaduse muutmise seadus“ on kättesaadav Riigikogu kodulehel www.riigikogu.ee.

[5] Oma arvamuse eelnõu kohta on Äripäeva veebiväljaandes avaldanud Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš. Vt Jäätmed kui ärapanemise vahend. 10.04.2008, www.ap3.ee.

[6] Riigikogu XI koosseisu eelnõu nr 459 SE „Maamaksuseaduse muutmise seadus“ on kättesaadav Riigikogu kodulehel www.riigikogu.ee.

[7] Tallinna Linnavolikogu 11.12.2008 määrus nr 42 „Maamaksu tõusu hüvitamine pensionisaajatele 2009. aastal“.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2020 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo