Maksumaksja portaal - Uus haigusrahade maksmise kord tekitab probleeme. Martin Huberg - 2009 > märts (nr 3) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > märts (nr 3) > Uus haigusrahade maksmise kord tekitab probleeme. Martin Huberg
Uus haigusrahade maksmise kord tekitab probleeme. Martin Huberg

Kogu maailmas on rahaga teatavasti kitsas käes. Kuna Eesti on osa maailmast (kuigi paljud kipuvad meid eriliseks, mõnes mõttes ehk isegi n-ö majandusenklaaviks pidama, mis on küll teise süsteemi sees, kuid ometi iseseisev, mitte mõjutatav), siis on ka meil siin rahaga kehvad lood.

Raha vähesusest tingitud probleeme on võimalik lahendada mitmel moel. Üks võimalus on delegeerida papi köhimise kohustus kellelegi teisele ja probleem unustada. Iseasi, kas sellisest liigutusest ka tegelikult raha juurde tekib, kuid probleem on ühe isiku aspektist lahendatud. Nii tehti ka haigusrahadega.[1]

Lisaeelarve

Riigikogu võttis 20.02.2009 vastu riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse.[2] Säästuprogramm näeb muuhulgas ette ka ravikindlustuse seaduse muudatused töötajale haigushüvitise maksmise korra osas.

Lihtsustatult öeldes, kui praegu maksab haigekassa haigusraha alates 2. päevast, siis 1. juulist alates maksab haigekassa töötajale haigusraha alates 9. päevast. 4. päevast kuni 8. päevani (k.a) maksab haigusraha tööandja. Esimesed 3 päeva on edaspidi vaja kuidagi ise toime tulla.[3]

See skeem tundub esmapilgul selge ja lihtne, kuid EML on juba selline organisatsioon, mis peab nägema puude taga metsa. Ka seekord on põhjust nina kirtsutada – skeem on tegelikult ikkagi mäda (kuid räägime kõigest ikka järgemööda).

Muide, nii tööandjate keskliit kui ka kaubandus-tööstuskoda tõstsid muudatuste vastu häält, kuid täiesti tulutult. Ei aidanud isegi hoiatused, et ilmselt sõlmivad nii mõnedki tööandjad töötajatega nt muu võlaõigusliku lepingu ja töötaja jääb kõigest ilma.[4]

Ravikindlustuse seaduse muudatused

Ravikindlustuse seadus[5] (RaKS) näeb ette nelja liiki ajutise töövõimetuse hüvitise maksmist: haigushüvitis, sünnitushüvitis, lapsendamishüvitis ja hooldushüvitis. Muudatus, mis meid huvitab, puudutab üksnes haigushüvitist.

Muudetud RaKS § 56 lg 1 näeb ette, et õigus saada haigushüvitist tekib alates 9. päevast töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse.

Siiski on ka mõned erandid. Kui näiteks rase soovib teha terviseseisundile vastavat tööd, kuid tööandjal ei ole seda võimalik pakkuda, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda (ametnikul on analoogne õigus) ning tal tekib õigus saada haigekassalt haigushüvitist alates 2. päevast (RaKS § 56 lg 11). Kui tööandja pakub terviseseisundile vastavat tööd, siis makstakse haigushüvitist alates 1. päevast (RaKS § 56 lg 2).

Samuti on erisus kõigi rasedate suhtes (töötajad, teenistujad, juriidilise isiku organi liikmed, võlaõigusliku lepingu alusel tulu saavad isikud ja FIE-d) – neil on alates 12-nädalasest rasedusest õigus saada haigushüvitist haiguse või vigastuse korral (kuid mitte karantiini korral) alates 2. päevast (RaKS § 56 lg 12).

4-8 päeva tööandja kulul

Nii nagu lahendatakse joogivee ja tualettpaberi maksustamise küsimused töötervishoiualase regulatsiooni kaudu, toimitakse ka ravikindlustusega. Oo kõikvõimas töötervishoid ja -ohutus, hoia alt!

Ma oleks oodanud kohe jutuks tuleva kohustuse paigutamist kas või ravikindlustuse seadusesse, kuid kõige vähem töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse[6] (TTOS), aga just nii toimiti ja sellest saavad alguse mõningad probleemid.

Seadusesse viidi sisse § 122 „Tööandja makstav haigushüvitis“, mis sätestab (TTOS § 122 lg 1) tööandja kohustuse maksta töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse 4. kuni 8. päeva eest 80% töötaja keskmisest töötasust (haigushüvitis). Tööandja maksab haigushüvitist, kui töötaja on tööandjale haiguslehe esitanud hiljemalt 90. kalendripäeval, alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise päevast (TTOS § 122 lg 4). Tööandja maksab haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale (TTOS § 122 lg 5).

Nimetatud ulatuses (80%) on tegemist tööandja kohustusega, kuid see ei tähenda, et tööandja ei võiks hüvitada ka 100% keskmisest töötasust või rohkem ning ka esimese 3 päeva eest. Maksustamise osas on aga haigushüvitise suurusest sõltuvalt tagajärjed erinevad.

Kohustatud isikud

Probleem tekib sellest, et TTOS ei kehti tervikuna kõigi isikute

suhtes, see ei ole seaduse eesmärkki.

Seaduseelnõu seletuskiri viitab, et Haigushüvitist makstakse nii töölepingu alusel töötavale isikule kui ka avalikule teenistujale. Esimesel kolmel haiguspäeval lasub töötaja omavastutus.[7]

TTOS § 1 lg 3 p-de 3 ja 4 kohaselt kohaldatakse TTOS ka:

3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle;
4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses.

Kui lähtuda seaduseelnõu seletuskirjast, siis oleks silmas peetud justkui neid isikuid, keda TTOS § 1 lg 1 sõnaselgelt töötajatena nimetab (töölepingu alusel töötav isik ja avalik teenistuja). Samas kohaldatakse seadust ka juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikmele.

Kui juriidilise isiku juhtorgani liikme osas võiks silma kinni pigistada ja öelda, et seaduse (TTOS) mõistes on tegu töötajaga ja juriidiline isik on tööandja selle seaduse mõistes, siis FIE, võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava isiku ning juriidilise isiku kontrollorgani liikme puhul on olukord täbar.

Kui FIE puhul TTOS § 122 kohaldama asuda, tundub see kuidagi veider. FIE tõstab siis justkui 4-8 päeva vasakust taskust paremasse raha ringi ja tunneb, kuidas riik teda toetab. Sama on tegelikult ka juriidilise isiku kontrollorgani liikmega, kes on küll RaKS § 5 lg 2 p 4 alusel kindlustatud isik, kuid kellel tekib õigus saada hüvitist alles 9. päevast. Sama lugu on nende isikutega, kes osutavad teenust võlaõigusliku lepingu alusel ning kelle eest maksab nt tellija sotsiaalmaksu (RaKS § 5 lg 2 p 5).

Kontrollorgani liikmele võiks juriidiline isik poolte kokkuleppel iseenesest maksta haigushüvitist, kuid see maksustatakse üldkorras kõikide maksudega.

Nende isikute osas on EML arvates tegemist meelevaldse ebavõrdse kohtlemisega. Nendele tuleks tagada samuti võrdväärne kindlustuskaitse.

Tööandja haigushüvitise arvutamine

TTOS § 122 näeb ette keskmisest töötasust 80% hüvitamist haigushüvitisena. Seaduseelnõu seletuskirjas viidatakse, et silmas peetakse töölepingu seaduse § 29 lg-s 8 sätestatud korras arvutatud keskmisest töötasust lähtumist.[8]

Töölepingu seaduse[9] § 29 lg 8 näeb ette, et Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra.

Vastavat määrust ei ole veel olemas, kuid ilmselt on see kattuv praeguse keskmise palga arvutamise korraga.[10] Kuna juriidilise isiku juhtorgani liikmele sellist korda kehtestatud ei ole, võib jällegi tekkida küsimus, kas peaks ka töölepingu seadust ja selle alusel antud rakendusakte hakkama analoogia korras kohaldama või mitte. TTOS seda ei täpsusta, samuti ei sätesta nt äriseadustik sellist korda, sest selle järele ei ole üldjuhul tarvidust. Ainus mõistlik lahendus on seega parema puudumisel analoogia kohaldamine.

Maksustamine

Arvestades, et ravikindlustuse seaduse alusel makstud ajutise töövõimetuse hüvitisi maksustatakse üksnes tulumaksuga (TuMS § 21 lg 1), siis oli loogiline, et ka hüvitise maksmise korra muutumisel säilitatakse maksustamisel sama korraldus. Kuna 4.-8. päevani maksab tööandja hüvitist ning hüvitise maksmise vajadus tuleneb otseselt töösuhtest, siis oleks see üldjuhul sotsiaalmaksuga maksustatav väljamakse. Ka tulumaksuseaduses liigitati see palgatulu alla (TuMS § 13 lg 1 muudatus).[11]

Samaväärse kohtlemise tagamiseks muudeti sotsiaalmaksuseadust ning nähti SMS § 3 p-s 3 ette, et TTOS alusel tööandja poolt makstavat haigushüvitist, mis ei ületa keskmist töötasu, ei maksustata sotsiaalmaksuga. See hüvitise osa, mis ületab keskmist töötasu, maksustatakse nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga. See tähendab, et tööandja on küll kohustatud maksma 4.-8. päeva eest haigushüvitist 80% keskmisest töötasust, kuid ta võib ka 100% keskmisest töötasust maksta – seni kuni hüvitis ei ületa keskmist töötasu nende päevade osas, hüvitist sotsiaalmaksuga ei maksustata. Kui haigushüvitis ületab keskmist töötasu, siis ületav osa maksustatakse nagu palk.[12]

Samuti maksustatakse üldkorras see hüvitise osa, mida tööandja nt omal algatusel maksab 1-3 päeva eest, kui selline juhus peaks esinema.

Kontrollorgani liikmele poolte kokkuleppel makstav tasu, nagu eelnevalt öeldud, maksustatakse üldkorras nagu kontrollorgani liikme tasu ikka.



Martin Huberg
EML vanemjurist



[1] Tegelikult oleks küll kohasem, kui sel teemal saaks lugeda nt haigekassa artiklit, kuid kahjuks on nende kodulehel senini vaid teade, mis lubab peatselt detailse info avaldamist. Püüame siis oma jõududega hakkama saada.

[2] RT I 2009, 15, 93.

[3] Eks ole töötaja ju ise hooletu, jättis ilmselt esimeste päikesekiirtega salli kaela panemata ja ka küüslaugu söömine oleks ju haiguse eemal hoidnud, kuid kuidas sa siis kolleegidega suhtled. Kõigel on hind seega.

[4] Tuuli Koch. Tööandjad ei loobu pisemate haigushüvitiste nõudest. Postimees, 18.02.2009.

[5] Järgnevalt viidatakse alates 01.07.2009 kehtivale seaduse redaktsioonile. RT I 2002, 62, 377; 2009, 15, 93.

[6] Siin ja järgnevalt viidatakse seaduse alates 01.07.2009 kehtivale redaktsioonile. RT I 1999, 60, 616; 2009, 15, 93.

[7] Riigikogu XI koosseisu seaduseelnõu nr 432SE seletuskiri. Kättesaadav Riigikogu kodulehel www.riigikogu.ee.

[8] Viide 7.

[9] RT I 2009, 5, 35; 15, 93.

[10] Vabariigi Valitsuse 15.08.2001 määrus nr 275. RTL 2001, 71, 430.

[11] Muidugi sama täiendus jäeti tegemata TuMS § 13 lg-s 2, mis sätestab juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavate tasude maksustamise. See ei muuda siiski maksukäsitlust.

[12] Selline tõlgendus on kirjas ka seaduseelnõu seletuskirjas: Kuigi tööandjal on kohustus maksta haigushüvitist vähemalt 80% töötaja või teenistuja keskmisest palgast, ei maksustata seda sotsiaalmaksuga juhul, kui see ei ületa töötaja keskmist palka. Summat, mis ületab keskmist palka, maksustatakse üldises korral palgalt makstavate maksudega. Viide 7.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo