Maksumaksja portaal - Liisingulepingu lõpetamine ja käibemaksuarvestus. EML selgitustaotlus MTA-le, Lasse Lehise kommentaar - 2009 > märts (nr 3) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > märts (nr 3) > Liisingulepingu lõpetamine ja käibemaksuarvestus. EML selgitustaotlus MTA-le, Lasse Lehise kommentaar
Liisingulepingu lõpetamine ja käibemaksuarvestus. EML selgitustaotlus MTA-le, Lasse Lehise kommentaar

EML selgitustaotlus MTA-le

18.02.2009

Käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg 5 kohaselt on kauba üleandmine niisuguse tehingu alusel, milles on sätestatud kauba omandiõiguse üleminek kauba lepingujärgsele kasutajale lepingu lõppemise korral, maksustatav kauba võõrandamisena.

KMS § 29 lg 7 kohaselt, kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis.

KMS § 29 lg 8 kohaselt, kui kauba käive on toimunud, kuid leping, mille kohaselt kauba omandiõigus läheb kauba lepingujärgsele kasutajale üle lepingu lõppemisel, katkestatakse ning maksukohustuslasena registreerimata ostja tagastab kauba, võib müüja korrigeerida kauba tagastamise maksustamisperioodi eest tasumisele kuuluvat käibemaksusummat ostjale tagastatud käibemaksusumma võrra.

Soovime teada, kuidas toimub käibemaksuarvestus siis, kui liisinguvõtja on käibemaksu­kohustuslane (st § 29 lg 8 ei rakendu). Liisinguvõtja tagastab kauba ning vastavalt sellele, kas maksmata liisingumaksete summa on liisingueseme turuhinnast suurem või väiksem, maksab üks lepingupool teisele hüvitist. Kas sellisel juhul:

a) peab liisinguandja esitama kreeditarve maksmata liisingumaksete summa peale;

b) peab liisinguvõtja kajastama seda tehingut liisingueseme tagasimüügina ning esitama liisin­guandjale arve juba makstud liisingumaksete summas;

c) võib vastavalt poolte omavahelisele kokkuleppele rakendada varianti a või b;

d) ei pea kumbki pool tegema käibemaksuarvestuses midagi?

Täiendavalt soovime teada, kas käibemaksuarvestuse seisukohast on erinevusi lähtuvalt sellest, kas leping lõpetatakse poolte kokkuleppel või ühepoolselt (nt kui liisinguvõtja ei tasu liisingumakseid).


MTA vastus selgitustaotlusele

06.03.2009

Käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg 5 kohaselt on kauba võõrandamise käibe tekkimise aeg järelpärimises nimetatud liisingutehingu puhul liisinguandja poolt kauba üleandmisel liisinguvõtjale ning sama maksustamisperioodi käibedeklaratsioonis tuleb deklareerida kauba maksustatavalt väärtuselt arvestatud käibemaks. Nõuetekohase arve saamisel samal maksustamisperioodil on käibemaksukohustuslasena registreeritud ostjal õigus kauba ettevõtluses kasutamise korral maha arvata arvel näidatud käibemaks.

Kui käibemaksukohustuslasena registreeritud ostja on sisendkäibemaksu maha arvanud ja annab kauba tagasi liisinguandjale, st kaup väljub ostja ettevõtlusest ilma võõrandamiseta, peab ostja tegema põhivara sisendkäibemaksu korrigeerimise vastavalt KMS §-le 32. Kui ostja on kasutanud kaupa ainult maksustatava käibe tarbeks ja võõrandab kauba koos käibemaksuga tagasi liisinguandjale või kolmandale isikule, ei tule teha sisendkäibemaksu korrigeerimist.

Võõrandatava kauba käibe maksustatav väärtus tuleb välja viia KMS § l2 kohaselt ja maksustatav väärtus ei sõltu liisinguandja ja liisinguvõtja omavahelisest rahalisest arvlemisest. Kuna liisinguvõtja on sisendkäibemaksu maha arvanud terves ulatuses ja võimalik, et ka suuremas summas, kui tegelikkuses ise on liisinguandjale liisingumakseid teinud, ei saa tagasimuudava kauba maksustatavat väärtust määrata selle järgi, kui palju on liisinguvõtja ise maksnud liisingmakseid.

Kas liisinguandja esitab liisinguvõtjale kreeditarve või mitte, on liisinguandja otsustada. Käibemaksuseaduses puudub vastav kohustuslik säte. Käibemaksuarvestuse seisukohast ei ole erinevusi sellest, kas leping lõpetatakse poolte kokkuleppel või ühepoolselt. Käibemaksuarvestuse seisukohast on erinevus sõltuvalt lepingutüübist, st kas tegemist on liisinguga kasutusrenditingimustel võiliisinguga kapitalirenditingimustel.



Kommentaar

Mitte midagi ei saa aru!

Lasse Lehis

EML juhatuse esimees

Kui enne MTA-le kirja saatmist oli meil enam-vähem selge ettekujutus, kuidas oleks liisingulepingu lõpetamisel tark ja ilus käibemaksu arvestada, siis MTA vastus meie küsimustele põrmustas kogu senise idülli. Meie ettekujutus oli siiani järgmine – tegemist on kauba tagastamisega, mis tähendab, et liisinguandja esitab liisinguvõtjale kreeditarve maksmata liisingumaksete osas, maksab selle alusel osa käibemaksu liisinguvõtjale tagasi ja deklareerib oma käibedeklaratsioonis vastavalt käibe vähenemist; liisinguvõtja deklareerib samamoodi sisendkäibemaksu vähenemist. Umbes nagu siis, kui ostja toob mantli poodi tagasi ja tahab seda odavama vastu ringi vahetada.

Kui mingil põhjusel on lepingupooled arvamusel, et parem oleks kajastada seda tehingut kui liisinguobjekti tagasimüüki, siis olge lahked – liisinguvõtja esitab liisinguandjale arve liisingueseme jääkväärtuse osas, lisab arvele käibemaksu, liisinguvõtja arvab selle sisendkäibemaksuna maha. Mõlemal juhul on riigile laekuv käibemaks kokkuvõttes ümmargune null. Selgust on aga vaja asjas eelkõige selle pärast, et lepingupooled teaksid, kas õige on variant 1, variant 2 või mõlemad. Et ei juhtuks nii, et üks pool tahab ühte, teine teist, ja jäävadki omavahel vaidlema. Meie kogemus näitab, et arusaamatusi ja vaidlusi on juhtunud tihti. Variandi valikust sõltub ka poolte vahel liikuva raha suurus, sest makstud ja maksmata liisingumaksete osa ei pruugi võrdne olla.

Lugedes nüüd MTA kirja, oli selgus ja arusaamine küll viimased asjad, mida see kiri tekitas. Mismoodi “väljub” kaup ettevõtlusest ilma võõrandamiseta, kui ta “sisenes” ettevõtlusse võõrandamisega? Mille poolest erinevad “annab kauba tagasi” ja “võõrandab kauba tagasi”? Kustkohast tuleb mängu KMS § 32, mis reguleerib sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist, juhul kui soetatud kaupa kasutatakse osaliselt maksustatava ja osaliselt maksuvaba käibe tarbeks? Mismoodi saab KMS § 12 alusel määrata käibe maksustatavat väärtust, “mis ei sõltu omavahelisest rahalisest arvlemisest”, kui seesama § 12 ütleb, et Käibe maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba ostjalt, teenuse saajalt või kolmandalt isikult kauba või teenuse eest on saanud või saab?

Tagantjärele mõeldes tundub, et targem oleks olnud maksuameti arvamust üldse mitte küsidagi. Aga mida soovitada lugejale? Tehke nii, nagu ise tahate või õigeks peate. Või veel parem – ärge tehke üldse midagi. Andke kaup liisingule tagasi, arveldage oma raha ära, kuid ärge käibemaksu näppige. Ja kui maksuamet peakski tulema mingist “väljumisest” ja korrigeerimisest rääkima, siis las ta proovib oma unenäod ka kohtusaalis ära seletada. Kõikide eelduste kohaselt lõppeks see kohtuasi samamoodi, nagu lõppes ühe Valgamaa mehe lammaste lugemine, kus kohus ütles, et tehinguid võib kerida edasi ja tagasi küll, aga kui nende kerimiste tulemusena riigile laekuva käibemaksu summa ei muutu, siis pole ka asjal mõtet.[1]



[1] Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.05.2007 otsust asjas nr 3-3-1-22-07.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo