Maksumaksja portaal - Kuidas riigiasutused oma autode kohta arvestust peavad? EML - 2009 > märts (nr 3) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > märts (nr 3) > Kuidas riigiasutused oma autode kohta arvestust peavad? EML
Kuidas riigiasutused oma autode kohta arvestust peavad? EML


EML esitas kõikidele Eesti riigiasutustele veebruaris järgmise sisuga teabenõude:


1. Mitu sõiduautot on Teie asutuse kasutuses?

2. Mitme sõiduauto kohta peetakse töö- ja isiklike sõitude arvestust vastavalt tulumaksuseaduse § 48 lg 8 alusel kehtestatud korrale?

3. Mitme sõiduauto eest on deklareeritud ja makstud 2009. aasta jaanuari eest tulumaksu ja sotsiaalmaksu erisoodustuselt (autode arv, erisoodustuse väärtus)?

4. Mitmele töötajale või ametnikule on makstud 2009. aasta jaanuari eest hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest tööülesannet täitmisel (isikute arv, hüvitise summa)?

Vastused on tabelis.

AsutusSõidukidErisoodustusIsikliku auto hüvitisMärkused
arvarvarvsummaarvsumma
Andmekaitse Inspektsioon220- kr 0- kr
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus0011 000 kr 88 742 kr
Autoregistrikeskus825230120 000 kr 0- kr 39 autot eksamite vastuvõtmiseks
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk30312 000 kr 0- kr
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut550- kr 48 540 kr
Eesti Lastekirjanduse Keskus 000- kr 11 000 kr
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut30312 000 kr 0- kr
Eesti Noorsootöö Keskus 110- kr 34 690 kr
Eesti Pank4314 000 kr 110 000 kr Arvestust ei peeta, sest isiklikku kasutust ei ole
Eesti Patendiraamatukogu000- kr 11 000 kr
Finantsinspektsioon000- kr 11 080 kr
Haridus- ja Teadusministeerium1441040 000 kr 1866 752 kr Kavandatakse kõigi autode arvestuse pidamist
Harju Maavalitsus96312 000 kr 1320 776 kr
Hiiu Maavalitsus440- kr 31 464 kr Lisaks 1 auto müügi ootel
Ida-Viru Maavalitsus300- kr 0- kr Arvestust ei peeta, sest isiklikku kasutust ei ole
Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus110- kr 0- kr
Julgestuspolitsei4400- kr 78 008 kr Autode isiklik kasutus on keelatud
Justiitsministeerium4228 000 kr 1840 kr
Jõgeva Maavalitsus330- kr 1733 172 kr
Jõudluskontrolli Keskus52516 427 kr 1300 kr Alates veebruarist peetakse arvestust 5 auto kohta
Järva Maavalitsus4314 000 kr 11 008 kr
Kaitseministeerium2451849 215 kr 29129 976 kr Kavandatakse autode arvu vähendamist
Kaitseressursside Amet115624 000 kr 712 334 kr
Kaitseväe Peastaap719030- kr 0- kr Ühtne raamatupidamine alates veebruarist
Keeleinspektsioon000- kr 77 800 kr
Kemikaalide Teabekeskus000- kr 11 000 kr
Keskkonnaamet2062060- kr 0- kr Amet alustas tegevust 1. veebruarist
Keskkonnainspektsioon706828 000 kr 2179 524 kr Kavas paigaldada GPS süsteemid
Keskkonnaministeerium90513 670 kr 3593 334 kr Alates veebruarist jääb 5 sõiduautot
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus 72513 670 kr 26 000 kr Alates veebruarist peetakse arvestust 6 auto kohta
Keskkriminaalpolitsei6400- kr 0- kr Autode isiklik kasutus on keelatud
Kiirguskeskus3214 000 kr 0- kr
Kodakondsus- ja Migratsiooniamet660- kr 0- kr
Konkurentsiamet40416 000 kr 79 000 kr
Kultuuriministeerium7528 000 kr 57 000 kr
Lennuamet40416 000 kr 23 000 kr
Lääne Maavalitsus320- kr 87 717 kr
Lääne-Viru Maavalitsus440- kr 812 136 kr
Maa-amet34341124 812 kr 54 400 kr
Maamajanduse Infokeskus440- kr 46 700 kr
Maanteeamet29181560 000 kr 36 000 kr
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium1919730 000 kr 1333 000 kr
Maksu- ja Tolliamet13900- kr 69118 634 kr Arvestust ei peeta, sest isiklikku kasutust ei ole
Muinsuskaitseamet20200- kr 11 000 kr Arvestust ei peeta, sest isiklikku kasutust ei ole
Patendiamet1014 000 kr 0- kr
Piirivalveamet17170- kr 43 952 kr Arvestust ei peeta, sest isiklikku kasutust ei ole
Politseiamet18180- kr 1115 324 kr
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet72672841 940 kr 22 000 kr
Põllumajandusministeerium139410 937 kr 2350 000 kr
Põlula Kalakasvatuskeskus220- kr 12 000 kr
Põlva Maavalitsus440- kr 35 112 kr
Pärnu Maavalitsus7514 000 kr 815 648 kr Märtsi lõpuks jääb alles 4 sõiduautot
Päästeamet (sh Demineerimiskeskus)45450- kr 47 000 kr 21 sõiduautot on eriotstarbelised
Rahandusministeerium4228 000 kr 44 000 kr
Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus110- kr 21 500 kr
Rapla Maavalitsus330- kr 21 900 kr
Ravimiamet85312 000 kr 66 082 kr
Registrite ja Infosüsteemide Keskus110- kr 2028 474 kr
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus501045 000 kr 1034 450 kr
Riigihangete Amet33312 000 kr 33 000 kr
Riigikantselei5114 000 kr 0- kr
Riigikogu Kantselei1174- kr 0- kr
Riigikohus330- kr 0- kr
Riigikontroll3214 000 kr 21 526 kr
Riigimetsa Majandamise Keskus1611340- kr 2691 038 321 kr 27 autot ei olnud kasutuses
Riigiprokuratuur25250- kr 0- kr
Saare Maavalitsus320- kr 1615 500 kr Alates aprillist jääb 1 sõiduauto
Sisekaitseakadeemia46014 000 kr 2831 477 kr Arvestust ei peeta, sest isiklikku kasutust ei ole
Siseministeerium86312 000 kr 0- kr
Sotsiaalkindlustusamet990- kr 42 373 kr Alates veebruarist jääb 8 sõiduautot
Sotsiaalministeerium5328 000 kr 1900 kr
Statistikaamet50520 000 kr 50202 813 kr Kavandatakse 3 ametiauto arvestuse pidamist
Taimetoodangu Inspektsioon646314 000 kr 0- kr
Tallinna Halduskohus000- kr 0- kr
Tarbijakaitseamet5428 000 kr 62 398 kr
Tartu Maavalitsus4314 000 kr 53 560 kr
Tehnilise Järelevalve Amet4625312 000 kr 0- kr 21 autot on kavas võõrandada
Tervisekaitseinspektsioon340624 000 kr 56 453 kr
Tööinspektsioon24240- kr 1312 194 kr
Tööturuamet800- kr 3421 880 kr
Vabariigi Presidendi Kantselei600- kr 23 900 kr Arvestust ei peeta, sest isiklikku kasutust ei ole
Valga Maavalitsus330- kr 7- kr Hüvitis 1000-2500 kr
Veeteede Amet614343172 000 kr 3231 980 kr
Veterinaar- ja Toiduamet3182392 000 kr 21 524 kr
Viljandi Maavalitsus5414 000 kr 0- kr Alates märtsist jääb 3 sõiduautot
Viru Maakohus440- kr 12 000 kr Arvestust ei peeta, sest isiklikku kasutust ei ole
Võru Maavalitsus550- kr 0- kr
Õiguskantsleri Kantselei2114 000 kr 0- kr Alates veebruarist jääb 1 sõiduauto
KOKKU236710493191 010 671 kr 8872 265 168 kr

Andmete kogumise ja võrdlemise eesmärk oli eelkõige tuua välja erinevused autode üle arvestuse pidamisel – kui palju peetakse sõidupäevikuid, kas maksustamine on seotud päeviku pidamise või mittepidamisega, kas ja kui palju lubatakse isiklikku kasutust, kuidas töötajad hüvitavad isiklikke sõite, milline on ametiautode ja ametnike isiklike autode kasutamise vahekord jne. Kindlasti huvitas meid ka see, kuidas mõjus erisoodustuse maksubaasi tõstmine 4000 kroonile riigiasutuste autode kasutamise korraldust. Siin olid tulemused ootuspärased ja käitumine täpselt samasugune nagu erasektoris – autode arvu püütakse vähendada, sõidupäevikute pidamist suurendada ja isiklikku kasutust vähendada või selle kulusid sisse nõuda. Kuna erasektori käitumise kohta ei ole võimalik nii detailseid andmeid koguda, siis tuli koguda neid avalikust sektorist.

Tabelis toodud väärtused võivad olla ebatäpsed tulenevalt küsimuste tõlgendamisest, kus suur maht ja vähene aeg ei võimaldanud lisaküsimusi esitada. Näiteks Maksu- ja Tolliamet teatas vastuseks teisele küsimusele järgmiselt: “MTA ei võimalda mitte kellelegi ametnikest mitte ühegi ametiautoga isiklike sõitude tegemist”, kuid hiljem teatas ajakirjanduses, et nad peavad kõikide autode kohta sõidupäevikuid (MTA kohta lähemalt vt ka lk 20). Ebatäpsusi võib tingitud olla ka sellest, et erisoodustuste kohta toodi nii deklareeritud väärtust kui ka maksusummasid. Samuti võib erisoodustuste hulgas olla deklareeritud isikliku sõiduauto hüvitise piirmäära ületavat osa, mistõttu on võimalik, et erisoodustusena maksustatud autode arv on suurem autode üldarvust.

Tabel ei pretendeeri ka täiuslikkusele. Osa asutusi ei ole teabenõudele vastanud, osa pikendas vastamise tähtaega. Mõne asutuse arvestusest võivad puududa struktuuriüksuste või allasutuste andmed. Parajasti on ka käimas mitme asutuse ühendamine (nt Keskkonnaamet, Kaitsevägi). Samuti on välja jäänud kohalikud omavalitsused, riigi äriühingud, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja muud iseseisvad üksused (ainsa erandina on esindatud Eesti Pank). Kaitsepolitseiamet teatas, et nende sõidukite arv on riigisaladus, kuid ametiautode isiklik kasutus on keelatud ja samuti ei maksta hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest. Igaks juhuks olgu ka märgitud, et Riigikogu Kantselei andmed ei sisalda Riigikogu liikmete kuluhüvitisi.

Teabenõuede esitamise ja vastuste avaldamise eesmärk ei olnud avaldada arvamust ega kritiseerida riigiasutusi liiga suure autopargi või ebaotstarbeka autokasutuse pärast. EML-il puudub pädevus selliste andmete alusel mingeid järeldusi teha või etteheiteid tuua. Loomulikult sõltub vajadus sõiduautode järele nii töötajate arvust kui ka asutuse töö eripärast. Ei saa olla mingit kahtlust, et Maanteeametil, keskkonnainspektoritel või liikluspolitseil on vaja oma tööks sõiduautot, sama loomulikuks võib pidada ka seda, et Keeleinspektsioonil või Tallinna Halduskohtul ei ole ühtegi ametiautot.

EML tänab kõiki teabenõudele vastanuid ning loodab, et me ei tekitanud oma uudishimuga liiga palju tüli. Neid asutusi, kes teabenõudele ei vastanud, me loomulikult ei täna ning “premeerime” peatselt uute teabenõuetega, kus küsime ka autode marki, mudelit, värvi, lisavarustust, vanust, maksumust, läbisõitu ja kõiki auto kasutamise kuludega seotud dokumente.

Täiendavad selgitused

Paljud asutused andsid lisaks küsitud arvudele ka lisaselgitusi autode kasutamise kohta. Osa nendest on toodud tabeli märkuste lahtris, “mittestandardsed” vastused avaldame siin.

Palju täiendavaid selgitusi anti autode arvu ja kasutamisotstarbe kohta. Näiteks Kultuuriministeeriumi 7 auto hulgas on 1 väikebuss ja Justiitsministeeriumi 4-le sõiduautole lisandub 1 väikebuss. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusel on 3 väikebussi puuetega õppurite jaoks. Lääne-Viru Maavalitsuses on lisaks sõiduautodele ka üks veoauto majandustöödeks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 3 sõiduautot ja Kaitseministeeriumi 21 sõiduautot on välisesindajate kasutuses. Päästeameti 46-st sõiduautost 21 on eriotstarbelised. Sisekaitseakadeemia 46-st autost on suurem osa Paikuse Politseikooli, Väike-Maarja Päästekooli ja Muraste Piirivalvekooli kasutuses, näiteks politseikoolis on 19 operatiiv- ja alarmsõidukit.

Paljud asutused märkisid lihtsalt, et autosid kasutatakse järelevalve teostamiseks, kontrollitegevuseks, kontrollreidide tegemiseks, ekspertide sündmuskohal käimiseks, majandusvedudeks vms, kuid kuna seda ei küsitud, siis ei saa teha järeldust, et vastav tegevus esines ainult nendel asutustel, kes seda mainisid. Samuti ei hakanud me ära tooma autode marki ja muid andmeid ega ka liisingute tüüpe, kuna need andmed ei ole praegusel juhul olulised. Ühe asutuse puhul oli märgitud ka seda, et ametiautod, mille isiklik kasutus on keelatud, on asutuse logoga.

Mis puudutab arvestuse pidamist, siis paljud asutused teatasid erineva sõnastusega, et autode isiklik kasutus ka puudub või on suisa keelatud (mõni asutus viitas isegi konkreetsele käskkirjale või muule dokumendile). Selle kohta on tabelis ka märkused, kuid sama vastust saab järeldada kõigi puhul, kellele on teise veergu kirjutatud null. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Vabariigi Presidendi Kantselei ja Eesti Pank täpsustasid, et autosid hoitakse töövälisel ajal asutuse territooriumil garaa˛is. Enamik asutusi siiski pidas sõitude arvestust ka siis, kui autoga tehti ainult töösõite. Mainiti ka seda, kas arvestust peetakse päeviku või sõidulehtede vormis või peetakse elektroonilist päevikut, kes arvestust kontrollib ja aruandeid kinnitab. Keskkonnainspektsioonil on kavas paigaldada kõikidele oma sõidukitele GPS positsioneerimisseadmed ning vastavalt sellele loobutakse sõidupäevikutest.

Ametiautode isikliku kasutuse kohta (kui see toimus) on riigiasutustes kasutusel kolm varianti, samamoodi nagu ka erasektoris - auto kasutaja hüvitab erasõidud (Maanteeameti 3 töötajat, Põlva Maavalitsus, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Riigimetsa Majandamise Keskus), auto kasutaja hüvitab maksud (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Veeteede Amet, Maanteeameti 12 töötajat, Viljandi Maavalitsus) ja kolmas variant on loomulikult see, et lihtsalt makstakse maksud. Väga võimalik, et nii sõitude kui maksude hüvitamine toimub ka teistes asutustes, sest kuna seda otseselt ei küsitud, siis ei pidanud seda ka vastustes mainima.

Paljude asutuste puhul on näha, et neil on kogu asutuse peale üks või kaks vabas kasutuses autot, mille kohta arvestust ei peeta ja makstakse makse. Tavaliselt tähendab see ministri, kantsleri, maavanema, direktori jne autot, mida võib põhimõtteliselt pidada aktsepteeritavaks. Piisavalt palju on siiski ka neid asutusi, kus ka kõige suurema ülemuse auto on öösel luku taga või ametiauto hoopiski puudub. Näiteks Viljandi maavanem hüvitab pool erisoodustusega seotud maksudest.

Väga põhjalikult kirjeldas isiklike sõitude kasutamise korda Maanteeamet. Teenistujad, kes soovivad kasutada ametiautot ka väljaspool tööaega (näiteks tööle ja töölt koju sõiduks), peavad esitama peadirektorile vastava taotluse. Loa saanud teenistujatel on võimalik valida, kas tasuda Maanteeametile hüvitist 2734 krooni kuus tulumaksu ja sotsiaalmaksu kompenseerimiseks või tasuda sõidulehe alusel vastavalt läbisõidetud kilomeetritele. Samuti teatas Tehnilise Järelevalve Amet, et ametisõidukeid lubatakse erandkorras kasutada isiklikeks sõitudeks ja selle kohta on olemas sätted ametis kehtestatud „Sõidukite kasutamise korras“ .

Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise kohta anti järgmisi selgitusi. Statistikaamet maksab hüvitist küsitlejatele sõidupäevikute alusel. Registrite ja Infosüsteemide Keskus maksab hüvitist IT-hooldusspetsialistidele, kes haldavad mitut piirkonda eri paigus. Rahandusministeerium maksab hüvitist Brüsselis asuvatele esindajatele. Tarbijakaitseamet maksab hüvitist maakonnatalituste ametnikele, kes teevad kontrollreide. Viljandi Maavalitsus maksab hüvitist ainult erandjuhtudel. Patendiraamatukogu kasutab isiklikku sõiduautot majandusvedudeks.

Paljud asutused tõid ka välja, mitmele inimesele maksti hüvitist 1000 krooni ja mitmele arvestuse alusel rohkem, kuid me ei hakanud neid andmeid eraldi tabelis välja tooma. Üldine trend on aimatav ka kogusumma ja isikute arvu võrdlemisel.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo