Maksumaksja portaal - Ja nii nad tapsidki meie päevaraha. Lasse Lehis - 2009 > märts (nr 3) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2009 > märts (nr 3) > Ja nii nad tapsidki meie päevaraha. Lasse Lehis
Ja nii nad tapsidki meie päevaraha. Lasse Lehis

Veebruari MaksuMaksjas avaldasime EML kirjavahetuse Sotsiaalministeeriumiga lähetuskulude teemal.[1] Lühidalt oli lugu järgmine – uue töölepingu seaduse järgi on päevaraha maksmine ette nähtud vaid välislähetuse korral. EML tegi ettepaneku, et tööandjatele võiks jätta võimaluse maksta töötajatele päevaraha kokkuleppel ja selle jaoks võiks siiski olla maksuvaba piirmäär. Nii nagu praegu kehtib maksuvaba päevaraha juhatuse ja nõukogu liikmetele, kellele pole samuti kohustust lähetuskulusid hüvitada ega päevaraha maksta. Samuti sai juba ei tea mitmendat korda tehtud ettepanek kaotada ära majutuskulude maksuvabad piirmäärad. Lõpetasime oma artikli lausega “Loodame, et suveks, kui uus seadus jõustub, saab see asi siiski korda.”

Asi saigi korda, aga mitte päris nii, nagu meie seda lootsime. Umbes sel ajal kui veebruari ajakirja trükikojas trükiti, võttis Riigikogu vastu tulumaksuseaduse muutmise seaduse.[2] Alguses sisaldas seaduseelnõu 400 SE vaid muudatusi kinnisasja sundvõõrandamisega seotud maksuvabastuse kohta, kuid enne teist lugemist ilmusid samasse eelnõusse justkui maa alt uued muudatused. Nii nagu Riigikogus ikka kombeks. Ilma kooskõlastusringita ja arvamuse küsimiseta. Erinevalt näiteks eelnõust, millega umbes kahekümnes rahandusministri määruses asendati sõnad “alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus” vastavas käändes sõnadega “alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus” vastavas käändes[3]. See tähtis eelnõu istus kenasti nagu kord ja kohus koos seletuskirjaga kaks nädalat e-õiguses ja sai 14 vaikivat kooskõlastust.[4]

Mida siis tulumaksuseaduses muudeti? Esmapilgul justkui mitte midagi. Välislähetuse päevaraha, majutuskulude piirmäärad ja isikliku sõiduauto hüvitise määrad, mis praegu on kirjas valitsuse määrustes, kirjutati ümber seadusesse. Sest keegi sosistas kusagil koridoris, et meil olevat nii totakas põhiseadus, mis nõudvat taoliste numbrite kirjutamist seadusesse. Kirjutame siis. Muidu maksumaksjate liit kaebab õiguskantslerile ja mis jama sellest kõik veel tulla võib.

Loomulikult ei olnud kellelgi mõttes hakata arutlema, kas seesama totakas põhiseadus lubab maksustada Eestis ja väljaspool Eestit tööasjus reisivaid töötajaid erinevalt – ühele hüvitatakse kõik kulud ning teisele hüvitatakse samuti kõik kulud ja makstakse veel 500 krooni juurde. Või et mis tahes isikliku tööriista, veoauto või mootorratta kasutamist tööasjade ajamisel saab töötajale kinni maksta ilma mingeid makse maksmata, aga isikliku sõiduauto kasutamiselt ja kallis hotellis ööbimiselt tuleb makse maksta. Sest nii on ju kogu aeg olnud, ju siis peabki nii olema.

Ainus, mille poolest 1. juulist 2009 kehtiv tulumaksuseaduse tekst erineb praegu kehtivatest määrustest, ongi Eesti-sisese lähetuse päevaraha kaotamine. Jah, seoses sellega kaob ära ka piirang, mille kohaselt “muid” lähetusega seotud kulusid tohib hüvitada vaid kuni 35% päevaraha summast välislähetuse korral ja kuni 100% riigisisese lähetuse korral. Tõesti väga nunnu oli rahanduskomisjoni kirjast ja protokollist lugeda, et kuludokumendiga tõendatud, lähetusülesande täitmiseks vajalikke kulusid peaks olema võimalik teha ilma summaarse piiranguta. Kuigi põnev oleks olnud teada, kuidas oleks välja näinud kulude hüvitamine 100% ulatuses päevarahast, mida ei ole. Aga aitäh sellegi eest.

Mis siis nüüd edasi? Eks me suvel vaatame, mis juhtuma hakkab. Kas tööandjad hakkavad lähetuses viibivatele töötajatele päevaraha asemel kinni maksma toidukulusid, pereliikmete taksosõidu või lapsehoidja palkamise kulusid (kuna isa saadeti ootamatult lähetusse ja polnud kedagi, kes hommikult last lasteaeda ja ämma arsti juurde viiks) ja muud säärast? Dokumentide alusel loomulikult. Ja mida maksuamet selle peale kosta võiks? Äkki saab Eesti maksuõigus nüüd sõidupäevikute asemele uue “Nokia”, millest järgmised kümme aastat raamatuid kirjutada ja konverentse korraldada? Eks me varsti näe.

Tulumaksuseaduse § 13 lg 3 punktid 1 ja 2 (alates 01.07.2009)

Tulumaksuga ei maksustata

1) avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist. Majutuskulu hüvitise maksuvaba piirmäär riigisisese lähetuse korral on 1200 krooni ööpäevas ja välislähetuse korral 2000 krooni ööpäevas ning välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 500 krooni. Käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kulude hüvitiste ja välislähetuse päevaraha maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega;

2) avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel. Isikliku sõiduautona käsitatakse esimeses lauses nimetatud isiku kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 4 krooni kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 4000 krooni kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta, ning arvestuse puudumisel 1000 krooni kalendrikuus kõikide hüvitist maksvate tööandjate kohta kokku. Sõitude kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega;



Lasse Lehis
EML juhatuse esimees


[1] Uued maksuüllatused tulekul? MaksuMaksja, 2009, nr 2, lk 13-14.

[2] Tulumaksuseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seadus. RT I 2009, 18, 109.

[3] Rahandusministri 06.03.2009 määrus nr 15. – RTL 2009, 24, 300.

[4] Eelnõu seletuskirja ja menetluskäiku saab lugeda e-õiguse portaalist aadressil http://eoigus.just.ee.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo