Maksumaksja portaal - Ühistupangandus on Eesti majanduse arenguvõti. Märt Riiner, Erki Pisuke, Andro Roos - 2008 > november (nr 11) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2008 > november (nr 11) > Ühistupangandus on Eesti majanduse arenguvõti. Märt Riiner, Erki Pisuke, Andro Roos
Ühistupangandus on Eesti majanduse arenguvõti. Märt Riiner, Erki Pisuke, Andro Roos

Ühistuliste pankade ja hoiu-laenuühistute (HLÜ) eesmärgiks on koondada liikmete rahalisi ressursse ning anda need laenudena oma liikmetele suuremate investeeringute tegemiseks ja nende tarbimisvõimekuse tõstmiseks. Ühistulise rahaasutuse eripäraks kommertspankadega võrreldes on see, et klientide - kes on samaaegselt ühistu liikmed ja omanikud - kogutud raha jääb klientidele.

Samuti on ühistulise rahaasutuse liikmetel võrdne hääleõigus ühistu tegevussuundade üle otsustamisel. Nimetatud kaks põhiaspekti eristavad ühistulisi rahaasutusi kommertspankadest. Ühistuline ettevõtlusvorm ei võimalda teiste arvel rikastumist.

Ühistupanganduse ajalooline kujunemine

Esimene kaasaegsetele HLÜ-le sarnane ühistu loodi teadaolevalt Saksamaal Heddesdorfis 1869. aastal. HLÜ-de edasine areng nii Euroopas kui ka mujal maailmas on olnud märkimisväärne ning paljudest HLÜ-dest on välja kasvanud suured ühistupangad (nt Soome Osuuspankki, Saksamaa Raiffeisen jne), mis pakuvad oma liikmetele kommertspankadega samaväärset kvaliteetset jaepangateenust, kuid eranditult klientide kasu maksimeerides.

Rahvusvahelise praktika eeskujul loodi ka Eesti ja Läti aladel 19. sajandi alguses säästukassasid ja krediidiühistuid (pangandusühistuid), mida tänapäevaselt võib nimetada hoiu-laenuühistuteks. Esimeste pangaühistutena asutati Eesti alal 1802. aastal Eesti Maade Krediidiselts ja Läti alal 1803. aastal Liivimaa Mõisate Krediidiselts, mille harukontor asus ka Tartus. Nimetatud esimesed HLÜ-tüüpi asutused loodi rüütelkonna-hüpoteegiühistutena ning nad olid mõeldud mõisatele laenude andmiseks. Asutused funktsioneerisid alguses ka raha- ja kapitalituru keskustena, võttes vastu hoiustajate sääste ajakohase intressiga. Eesti ja Läti põlisrahvas jäi nende ühistute tegevusest esialgu kõrvale, kuid alates 19. sajandi teisest poolest oli Eestimaa Maade Krediidiselts järjest tähtsam talupoegade poolt talundite pärisomandiks ostmise finantseerimisel. Lõuna-Eestis ja Lätis finantseeris talude päriseksostmist Liivimaa Mõisate Krediidiselts.

19. sajandi keskpaigast alates alustasid tegevust ka mitmed baltisakslaste väiksemad krediidiühistud, mis võtsid vastu nii mõisnike kui ka talupoegade hoiuseid ning väljastasid laenusid. Esimese eestlasena kõneles rahvuslike krediidiasutuste vajadusest C. R. Jakobson Viljandi Põllumeeste Seltsis 1878. aastal, kus tema mõte leidis heakskiitmist. Prof Jaan Tõnissoni hinnangul poleks Eesti rahvas ilma ühistulise panganduse tekkimiseta suutnud oma selga majanduslikus mõttes sirgeks ajada, ammugi poleks Eesti rahvas ilma selleta saavutanud riiklikku iseseisvust.

Üldtuntud dateeringu järgi peetakse Eesti rahvusliku ühistegevuse ja ühistupanganduse sünniajaks aastat 1902, mil Jaan Tõnissoni eestvedamisel asutati Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisus, mille ajalooliseks õigusjärglaseks on muide tänapäevane Tartu Hoiu-laenuühistu. Juba järgmisel aastal loodi ühistegelised rahaasutused Valgas, Viljandis ja Võrus. 1939. aastal oli ühistupankade ning hoiu-laenuühistute turuosa Eesti pangandusturul 52%. Kahjuks likvideeris Nõukogude võim lisaks meie kodumaa iseseisvusele ka ühistupanganduse. Perestroika-järgsed valitsused on aga võtnud kindla suuna väliskapitalil põhineva kommertspanganduse ülesehitamisele ning pole millegipärast näinud kohta ühistupangandusele.

Ühistupangandus on Läänes edukas

Endiselt arvavad paljud inimesed Eestis, et HLÜ-de näol on tegemist ajaloolise igandiga. Olgu neile vastuseks toodud järgnevad faktid: USAs on praegu 8500 HLÜ-d ja 90 miljonit liiget-klienti, kellele praegune majanduskriis mõjub oluliselt pehmemalt, kuna nende raha on ühistute kaudu kohalikus reaalses majanduses kindlamini säilinud. Euroopa Liidus tegutseb 10 000 ühistupanka, mis pakuvad üldjuhul kõiki kaasaegseid pangateenuseid ning võimaldavad internetipangandust ja sularahaautomaatide kasutamist.

Eestil on vastukaaluks panna aga suhteliselt diskrimineerivaks peetav HLÜ-de maksustamine. Kuna HLÜ pole seadusest tulenevalt krediidiasutus, vaid finantseerimisasutus, ei laiene Maksu- ja Tolliameti tõlgenduse järgi HLÜ-de hoiustajatele krediidiasutustele mõeldud hoiuseintresside tulumaksuvabastus (vt tulumaksuseaduse § 17 lg 2). See tähendab HLÜ-des hoiuseid omavate inimeste diskrimineerimist. Pole siis ime, et HLÜ-de turuosa Eestis on alla 1% ja neid asutusi kuigi tõsiselt ei võeta.

Ühistu on liberaalse turumajanduse loomulik osa, mille ülesandeks on tasakaalustada äriühinguid, kui viimased muutuvad liiga kasuahneteks. Ühistuline pangandussüsteem saab areneda vaid liberaalse turumajanduse keskkonnas ning selle areng muutub võimatuks, kui kapitalism muutub totalitaarseks. Tõsi, ühistegevus eeldab veel koostöövõimet ja vastastikust usaldust. Viimane tekib ühistegevuse käigus.

Oleme kindlad, et on saabunud aeg, kus Eesti rahvas hakkab koonduma uuesti ühistegevuse lipu alla ning taastab tugeva ühistupanganduse süsteemi. Niiviisi hakkaksime liikuma finantssõltumatuse suunas ja jõuaksime võib-olla kunagi ka euroopalikku heaoluühiskonda. Lääne demokraatiates pole heaolu ning finantssõltumatus pelgalt ilusad deklaratsioonid, vaid seal tehakse valitsuste ja rahva ühisel nõul konkreetseid samme selle saavutamiseks. Ka meil on aeg hakata liikuma sellel teel – saagu siis toimiva ühistupanga asutamine esimeseks sammuks.

Loodava ühistupanga kasu

Kuna olukord Eesti majanduses ja panganduses on läinud sedavõrd hulluks, et globaalsele majanduskriisile lisaks pigistavad kohalikust majandusest mahla koos viljalihaga välja ka Eesti kommertspangad, oleks nutikas luua vastukaaluks uus Eesti kapitalil põhinev pank. Sellest tuleks pank, mis pakub klientidele kõiki tavapäraseid konkurentsivõimelisi finantsteenuseid nagu iga teinegi pank, kuid omahinna tasemel, st kulupõhiselt ja jaotamiseks mõeldud kasumit taotlemata.

Paljud kaupmehed pakuvad tänapäeval inimestele tasuta asju ja alati on seal mingi konks taga – kus peab enne uue auto ostma, et tasuta talverehvid saada; kellelegi oma pensionisamba usaldama, et purk mett saada jne. Konks on ka loodaval ühistupangal – ja selleks on klientide lojaalsus ajada oma äri vaid ühistupangas. Sellest piisab ja muud saladust pole, sest eesmärgiks on ühine kasu.

Ei tavaline ühistu ega ka loodav ühistupank ole mingid heategevusprojektid kellegi teise arvelt. Midagi ei võeta töökatelt ega anta laiskadele, vaid vastupidi. Ühistupanga võlu seisneb selles, et see pakub oma liikmetele hüvesid ja kasu alati vastavalt panusele.

Ühistupank, nagu igasugune ühistegevus, on omaabi, kus inimene aitab ennast ise koostöö kaudu teiste inimestega. Ühistupank ei tööta kasumi nimel. Kui kasum siiski tekib, jaotatakse see liikmete vahel vastavalt nende ettevõtte tegevuses osalemise suhtele. Siit ilmneb ka põhjus, miks ei ole ühistupangal mõttekas taotleda kasumit – liikmele väljamakstava osa suurus vastab tema poolt tarbitud teenuste osakaalule, seega kui ta maksaks teenuste eest kõrgemat hinda, saaks ta parimal juhul sama palju tagasi.

Ühistupank soodustab raha pidevat ringlust ja liikmete omavahelist arveldamist. Loomulikult moodustatakse tegevustulemist ka vajalikud reservid ja kaetakse jooksvad kulud nagu igas ettevõttes.

Samuti hakatakse liikmetele pakkuma võimalust osta panga veksleid, mida saab kasutada maksevahendina. Veksleid on alati võimalik rahaks vahetada. See võimaldab vabalt kontol seisva raha pealt igapäevaselt tähtajalise hoiusega võrreldavat intressi teenida, mis makstakse kliendi kontole rahas tagasi.

Kel raha parasjagu lühi- või pikaajaliselt hoiustatud, saab vekslites arveldades oma laenuintressi vekslisaldo pealt makstavate dividendide võrra vähendada, s.o väheneb laenuvõtja laenukoormus. Ühistupanga veksleid saab alati ja kiiresti vahetada rahaks ning vastupidi. Vekslitega kokku kogutud raha suunab ühistupank kodumaise ettevõtluse ning ühistegevuse edendamiseks. Ühistupank ei plaani veksliringlusest saadavat raha võimendada, nii oleks tagatud vekslisüsteemi usaldusväärsus ning likviidsus.

Veksliringlus tähendab, et iga kroon on üheaegselt nii tarbimises kui säästmises, mis teeb klientide raha sisuliselt „kahekorruseliseks”, nii nagu see on praegu ka kommertspankades – ainult et kommertspangad kasutavad seda hüve iseenda huvides ega jaga seda paraku klientidega.

Ühistupank hakkab majanduses tööle võimsa pumbana, mis kapitali ringi ajab, selle ülejääki pidevalt oma liikmetele tagasi jagades, mitte aga kasuahne mahutina, mis muudkui paisub ja oma välismaistele omanikele kapitali kogub, millega nood midagi muud teha ei oska kui tagatiseta fondidesse, tuletisväärtpaberitesse jms paigutada. Näeme, et tänased pangad korjavad lõpuks raha reaalsest majandusest maksimumini ära, mistõttu kõik ongi pidevalt kapitalipuuduses ja peavad taluma kõrgeid intresse. Ühistupank annaks omanikele ehk oma klientidele võimaluse saada osa raharingluse hüvedest, mis seni on suures osas jäänud vaid väheste välismaiste suuromanike pärusmaaks.

Ühistupanga asutamine ja tegevus

Loodav ühistupank asutatakse kahe olemasoleva hoiu-laenuühistu – Tartu Hoiu-laenuühistu ja Maaelu Hoiu-laenuühistu – ühinemise teel. Enne ühinemislepingu allkirjastamist plaanivad ühinevad hoiu-laenuühistud tõsta oma osakapitalid suuruseni, mis kahe ühistu peale kokku küündiks krediidiasutuse seaduse poolt sätestatud osakapitali miinimumnõudeni – 5 miljoni euroni.

Hetkel on Tartu HLÜ osakapital 0,8 miljonit eurot ja Maaelu Edendamise HLÜ osakapital 0,1 miljonit eurot. Seniste ja uute liikmete poolt on täiendavalt otsustatud ühinemise hetkeks juurde investeerida 3 miljonit eurot. Seega on puudu veel vähemalt 1,1 miljonit eurot, mille asutajate initsiatiivgrupp loodab kokku saada hiljemalt 15. jaanuariks koostöös Eesti ühistegevus- ja äriettevõtete ning kogu rahvaga.

Pärast ühistupanga asutamist saavad selle liikmeteks astuda senised ning uued hoiu-laenuühistud ning suuremad tulundusühistute keskühistud. Füüsilised ja juriidilised isikud osalevad ühistupanga juhtimisel ning kasumijagamisel liikmelisuse kaudu kohalikes hoiu-laenuühistutes või tulundusühistute keskühistutes. Nii ühistupank, hoiu-laenuühistud kui ka suuremad keskühistud hakkavad funktsioneerima avalikkuse jaoks ühtse pangaettevõttena, mis pakub oma klientidele kvaliteetselt kõiki kaasaegseid finantsteenuseid.


Märt Riiner
Tartu HLÜ juhatuse liige

Erki Pisuke
Tartu HLÜ juhatuse liige

Andro Roos
Tartu HLÜ juhatuse esimees, TÜ rahanduse teadur


Hoiu-laenuühistu on finantseerimisasutus, mis osutab finantsteenuseid oma tegevuspiirkonnas elavatele või seal kinnisasja omavatele füüsilistele isikutele ja samas tegevuspiirkonnas asuvatele juriidilistele isikutele. Hoiu-laenuühistu asutatakse territoriaalsuse põhimõttel, kusjuures tegevuspiirkonnaks võib olla ühe omavalitsusüksuse või mitme omavahel piirneva omavalitsusüksuse haldusterritoorium.

HLÜ-le lubatud toimingud on järgmised:

1) raha hoiustamiseks vastuvõtmine oma liikmetelt;

2) laenude andmine oma liikmetele;

3) ülekannete ja väljamaksete sooritamine hoiu-laenuühistus peetavatelt hoiukontodelt;

4) hoiukontodele tulevate sissemaksete ja ülekannete vastuvõtmine;

5) välissularaha ost ja müük;

6) vahendusteenuste osutamine laenuressursi vahendamisel institutsionaalsete investorite kaasamiseks;

7) varakappide ja seifide üürimine;

8) klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes.

HLÜ tegevust reguleerivad lisaks hoiu-laenuühistu seadusele (RT I 1999, 24, 357; 2002, 53, 336) ka tulundusühistuseadus ja äriseadustik. HLÜ on tulundusühistu, millel peab olema vähemalt 25 liiget. HLÜ osakapital moodustatakse liikmete osamaksudest ja see peab olema vähemalt 500 000 krooni. Ühistu võib maksta liikmetele dividendi.

Ühistupank on krediidiasutus ning võib teha kõiki krediidiasutustele lubatud toiminguid. Ühistupanga kohta kehtivad hoiu-laenuühistu seaduse sätted, arvestades krediidiasutuste seaduses toodud erisusi. Ühistupangal peab olema vähemalt 50 liiget ja ühistupanga osakapital peab olema vähemalt 5 miljonit eurot (78 miljonit krooni). Ühistupanga võib asutada ka hoiu-laenuühistute ühinemisel.



Ühistupanga toetamine

Ühistupanka on võimalik toetada, liitudes Tartu Hoiu-laenuühistuga. Selleks tuleb eelnevalt täita liikmeksastumise avaldus, mille võib leida Tartu Hoiu-laenuühistu koduleheküljelt www.rahayhistu.ee "Dokumendid" lingi alt. Avaldus on palutud saata Tartu Hoiu-laenuühistule aadressil Raatuse 20, 51009 Tartu. Rahaliseks panuseks on sisseastumismaks 100 krooni ja kohustuslik osamaks 500 krooni.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2016 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo