Maksumaksja portaal - Tantsud maksudega Riigikogus. Lasse Lehis - 2008 > oktoober (nr 10) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2008 > oktoober (nr 10) > Tantsud maksudega Riigikogus. Lasse Lehis
Tantsud maksudega Riigikogus. Lasse Lehis

Eelmises MaksuMaksja numbris kirjutasime maksuseaduse muutmise plaanidest, mida valitsus vahelduva eduga arutas. Nüüd on siis vastavad eelnõud paberi peal olemas ja Riigikogu menetlusse antud.

Tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (347 SE)

Eelnõu kohaselt jääb 2009. aastal kehtima tulumaksumäär 21% ja igakuine maksuvaba tulu 2250 krooni. Täiendava maksuvaba tulu mahaarvamise õigus rakendub alates teisest lapsest (2010. aastal taas alates esimesest lapsest).

Kaotatakse ära 5%-line käibemaksumäär. Ravimitele, majutusteenusele ning raamatutele ja perioodikale hakkab alates 1. jaanuarist 2009 kehtima 9%-line maksumäär. Ohtlike jäätmete käitlemisele, matusetarvetele ja -teenustele ning teatri- ja kontserdipiletitele hakkab kehtima 18%-line maksumäär.

Tõstetakse ka liiklusregistri toimingute (eksamid, load, sõiduki registreerimine) ning viisade, elamislubade jt välismaalastega seotud toimingute riigilõive.

Maksumaksjate liit on korduvalt avaldanud seisukohta, et tulumaksumäärade vähendamise ja maksuvaba tulu suurendamise graafik on antud tähtajaliselt ja nende ennetähtaegne muutmine on põhiseadusega vastuolus. Sellest oleme kirjutanud MaksuMaksjas viimastel kuudel korduvalt.[1] Loomulikult jätkab EML märgukirjade esitamist pädevatele instantsidele.

Mis puudutab käibemaksumäärade muutmist, siis lisaks sellele, et maksutõus mõjub Eesti majandusele negatiivselt, saab siingi välja tuua põhiseadusest tulenevad põhimõtted. Kuigi tegemist on tähtajatu maksusoodustusega, tuleb ka selle muutmisel arvestada õiguspärast ootust ning muudatuste võimalikku ebaehtsat tagasiulatuvat toimet. Ebaehtne tagasiulatuv toime tähendab seda, et maksuseaduse muudatus mõjutab varem sõlmitud lepingutes kokku lepitud hindu. Näiteks majutusteenuse puhul on üldlevinud, et hotellitube broneeritakse pikaks ajaks ette ning broneeringu hind on siduv. Kui broneeringu tegemise ajal kehtis 5%-line käibemaksumäär, aga käibe toimumise ajal juba 9%-line maksumäär, siis puudub majutusasutusel võimalus hinda käibemaksu võrra suurendada ning tema tulu väheneb või tehingust tekib kahjum.

Sama probleem võib tekkida kõikide KMS § 15 lõikes 2 nimetatud kaupade ja teenustega. Kuigi ettetellimisel ja sellega kaasneval ettemakse tegemisel saab rakendada veel ettemakse tegemise ajal kehtivat maksumäära, mõjutab maksumäära kiire tõus siiski paljude ettevõtjate majandustegevust, sest nad on sõlminud lepinguid hankijate, autorite, töötajatega jne tulude ja kulude arvestuse alusel, mis lähtuvad 5%-lisest maksumäärast.

Taolise negatiivse mõju ärahoidmiseks tuleks lükata maksutõusu jõustumine edasi vähemalt ühe aasta võrra. Nii tehti näiteks siis, kui tõsteti meditsiinitehnika käibemaksumäära 5-lt protsendilt 18-le. Vastav seadusemuudatus võeti vastu 2005. aasta lõpus, aga see jõustus alles 1. jaanuarist 2007.

Seaduseelnõu 347 läbis Riigikogu täiskogus 15. oktoobril esimese lugemise. Nagu arvati oli, teenis eelnõu opositsiooni kriitikat, kuid see ei kõigutanud koalitsiooni karvavõrdki.

Tulumaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seadus (352 SE)

Eelnõu näeb ette, et 26. märtsil 2008 vastu võetud tulumaksuseaduse muudatuste jõustumine lükkub edasi 2010. aastasse. Muudatuste kohaselt oleks juriidilise isiku tulumaksuga maksustamise periood olnud alates 2009. aastast kalendriaasta ning seoses sellega oleks tulnud maksta avansilisi makseid. Eelnõu kohaselt hakkaks 2009. aastal kehtima vaid see osa muudatustest, millega hakatakse osa- ja aktsiakapitali vähendamisel ning juriidilise isiku likvideerimisel tehtavaid väljamakseid maksustama nagu dividende.

Ka see eelnõu läbis 15. oktoobril edukalt esimese lugemise, kuid rahanduskomisjon oli eelnõus teinud ühe olulise muudatuse. Avansilise makse süsteemi muudatused ei hakka kehtima 2010. aastal, vaid tunnistatakse tervikuna kehtetuks. Eriline üllatus see muidugi ei ole, sest pärast suvist rõõmusõnumit Euroopa Kohtust kadus ära igasugune vajadus nende muudatuste järele.[2] Siiski sisaldas vastuvõetud muudatuste pakett ka üht-teist sellist, mida võiks ja peaks siiski kehtestama ja miks mitte juba 2009. aastal. Eelkõige pean silmas mitteresidentidele makstavatelt dividendidelt ja litsentsitasudelt tulumaksu kinnipidamise lõpetamist, välistulude topeltmaksustamise vältimise soodsamaid reegleid ja seotud isikutele antud laenude maksustamise lõpetamist. Loodame, et eelnõule jõutakse veel teha vastavad muudatused.

Käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus (353 SE)

See eelnõu sisaldab arvukaid käibemaksuseaduse muudatusi[3], lisaks nähakse ette sõiduauto erisoodustuse arvestusliku määra tõstmist 2000-lt kroonilt 4000-le.

Maksumaksjate liidu arvates on ka see muudatus kergelt põhiseadusega vastuolus. Erisoodustuse hinna määr ei saa olla suvaline arv, vaid peab vastama hüve tegelikule väärtusele. Seaduseelnõu seletuskirjas ei ole toodud arvutusi selle kohta, milline on sõiduauto erasõitudeks kasutamise maht ja väärtus.

Ei ole mingi saladus, et paljude ametisõidukite igakuise liisingu, kütuse ja hoolduse kulud võivad olla isegi väiksemad kui 4000 krooni. Kuna eelduslikult kasutatakse ametisõidukit tööotstarbel suuremas mahus kui isiklikeks sõitudeks, tekib olukord, kus erisoodustusena maksustatakse suures ulatuses ka auto tööalast kasutamist. See aga läheb vastuollu erisoodustuse kui töötajale antava hüve olemusega ning põhjustab maksumaksjate ebavõrdset kohtlemist.

Kindlasti ei saa sõidupäeviku pidamist pidada mõistlikuks alternatiiviks 4000-kroonisest maksubaasist pääsemisel. Sõidupäevikute pidamine ja kontrollimine iga ametiauto kohta põhjustaks liigset halduskoormust nii maksumaksjatele kui maksuhaldurile, tekitaks suuremaid kulusid kui seda oleks saadaolev maksusumma, ning jätaks ettevõtjatele vähem aega oma põhitööle, mille käigus luua uusi väärtusi Eesti majandusele ja maksutulusid Eesti riigile.


Lasse Lehis
EML juhatuse esimees


[1] Mariliis Kannukene. Martin Huberg. Tants tulumaksumäärade ümber. – MaksuMaksja, 2008, nr 6/7, lk 18-23; Lubatud maksusoodustuste hülgamisest saab Eesti maksupoliitika proovikivi. – MaksuMaksja, 2008, nr 9, lk 24-30.

[2] Lasse Lehis. Kaua tehtud kaunikene? – MaksuMaksja, 2008, nr 4, lk 17-19; Erki Uustalu. Euroopa Kohtult kannapööre Eesti tulumaksusüsteemi hüvanguks? – MaksuMaksja, 2008, nr 8, lk 32-33; Kaua tehtud kaunikene? Vol 2. – MaksuMaksja, 2008, nr 9, lk 16-19.

[3] Pikem lugu nendest muudatustest ilmub 2008. aasta MaksuMaksjas nr 11.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo