Maksumaksja portaal - Erasektoris vohava korruptsiooni sallimine tekitab kahtlusi kriminaalmenetluse eesmärkide seaduslikkuses. Indrek Mandre - 2005 > aprill (nr 4) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2005 > aprill (nr 4) > Erasektoris vohava korruptsiooni sallimine tekitab kahtlusi kriminaalmenetluse eesmärkide seaduslikkuses. Indrek Mandre
Erasektoris vohava korruptsiooni sallimine tekitab kahtlusi kriminaalmenetluse eesmärkide seaduslikkuses. Indrek Mandre

Justiitsministeerium avas hiljuti korruptsiooniteemalise veebilehekülje, kus – määratledes korruptsiooni olemust – defineeris korruptsiooni kui ametiseisundi kuritarvitamise omakasu eesmärgil ja selgitas, et korruptsioon võib vohada ka erasektoris. Toodi ka vastav näide, kui tooraine ostu eest vastutav töötaja lepib juhatuse või omanike teadmata kokku tooraine tootjaga ja saab sellest isiklikku kasu.

Tõepoolest pole kahtlust, et korruptsioonialase kuriteo on sooritanud näiteks puiduekspordiettevõtte ostujuht ja metsamaterjali hankija juht, kes omavahelisel salakokkuleppel tegutsevad viisil, kus:

  • ostujuht suunab metsa ja teenuste pakkujaid just selle konkreetse hankija juurde, kes siis vahendab selle ressursi ostujuhile tööd andvale puidueksportöörile;
  • ostujuht hoolitseb selle eest, et tehingud sooritataks hankijale kõige kasulikumal viisil ja et ostujuhi tööandja kohtleks seda hankijat eelistatult – et ei kontrollitaks liigselt metsa päritolu ja et makstaks kiiresti;
  • metsamaterjali hankija juht maksab ostujuhile ülalkirjeldatud „teenuste“ eest tasu.

Tean ühte konkreetset kaasust, kus maksualase kriminaalasja uurimise käigus selgus isikute tegutsemine just sellise „skeemi“ järgi – altkäemaksu eest lõi puidueksportööri ostujuht hankijale kirjeldatud soodusolukorra ja hankija juht maksis ostujuhile kindla fikseeritud igakuise summa pluss veel teatud summa iga selle hankija kaudu eksportöörile raiutud-veetud metsamaterjali tihumeetri pealt.

Ostujuht tunnistas muuhulgas, et hankija juht pidas makstavast altkäemaksust kinni „katuseraha“, kuna ostujuhi tegevus oli ju ebaseaduslik. Ostujuht mõistis ilmselt ka ise, et ilma „katuseta“ sel moel tegutseda ei tohtinud.

Vaatamata sellele, et kriminaalasjas kahtlustati ka maksupettust ja kelmust väga suurtes summades ning hoolimata faktist, et ostujuht ja hankija esindaja oma korruptiivseid tegusid tunnistasid, otsustas Riigiprokuratuur võimalike korruptantide suhtes kriminaalasja lõpetada – põhjendades seda avaliku menetlushuvi puudumisega. Erinevalt näiteks viimase aja skandaalseimast ebaseadusliku jälitustegevuse kriminaalasjast – kus võimaliku kuriteoga tekitatud kahju oli ilmselt olematu, kuid kus prokuratuur määras kriminaalmenetluse avaliku huvi puudumise tõttu lõpetamisel riigituludesse maksmisele 620 000 krooni – määrati eelpoolkirjeldatud asjas, kus korruptiivse tegevuse maht ulatus kümnetesse miljonitesse kroonidesse, ostujuhi poolt riigituludesse tasumisele enam kui 40 korda väiksem naeruväärne summa, mis on kordi väiksem ka ostujuhi poolt saadud altkäemaksust. Kuna saadud altkäemaksult ei tule ilmselt tasuda ka tulumaksu, siis jäi ostujuhi tegevus ka pärast prokuratuuri poolt määratud sümboolse „katuseraha“ tasumist kasumlikuks.

Eesti valitsus on korruptsioonivastaseks võitluseks võtnud vastu korruptsioonivastase strateegia aastateks 2004–2007, mille eesmärgiks olevat suurendada sallimatust korruptsiooni suhtes ja tõenäosust, et korruptiivsele teole järgneb ka karistus. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnike-korruptantide kohtu alla andmise plaani hiljutine ilmsikstulek tekitas lausa skandaali, mille käigus prokuröridele antud kvoote kaitsnud justiitsminister Ken-Marti Vaher ja riigi peaprokurör Norman Aas rääkisid eesmärgist panna erinevad jõustruktuurid paremini koos tööle ja oma ressursse tõhusamalt kasutada.

Kas saab aga uskuda valitsuse korruptsioonivastast strateegiat ning justiitsministri ja riigi peaprokuröri sõnu, kui tegelik praktika näitab, et erasektoris vohavate korruptsioonikuritegude menetlemiseks puudub Riigiprokuratuuri arvates avalik huvi?

Arvan, et ei saa. Ilmselgelt tuvastatud korruptsioonialaste kuritegude menetlemisest loobumine tekitab paratamatult ka kahtluse, et kas tegu pole veelgi suurema ja kõrgemaleulatuva korruptsiooniga, milles võivad osaleda ka menetlejad ja nende üle järelvalve teostajad. Korruptiivsus võib ju ilmneda ka valikulises tegevuses või tegevusetuses, kus omakasu ei saada mitte lauasahtlisse libistatud rahaümbriku näol vaid hoopis keerukamate n ö ametnike ringkäenduse skeemide kaudu. Näiteks kui lepitakse kokku vajaduses näiliselt õiguspäraste vahenditega hoida ära konkreetsete riigiametite-ametnike vastutuselevõtmine nende õigusvastase tegevuse eest. Sellistel juhtudel võib korruptiivse kasu saamine väljenduda ka korruptandi karjääriedus ja muudes sellega kaasnevates hüvedes.

Tänast korruptsioonivastast võitlust ei saa võtta tõsiselt olukorras, kus samal ajal – kui juba tuvastatud korruptsioonialaste kuritegude menetlemine avaliku menetlushuvi puudumise ettekäändel lõpetatakse – kehtestatakse prokuratuurile plaan veel avastamata kurjategijate kohtu alla andmiseks. Sellise praktika valguses on põhjust karta, et kriminaalmenetlust kasutatakse isikute suhtes valikuliselt ja lähtuvalt mitte kriminaalmenetluse seaduslikest eesmärkidest, vaid muudest – näiteks poliitilistest või ametkondlikest eesmärkidest.

 

Indrek Mandre

EMLi liige

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo