Maksumaksja portaal - Lubatud maksusoodustuste hülgamisest saab Eesti maksupoliitika proovikivi. Martin Huberg, kommenteerivad erakondade esindajad - 2008 > september (nr 9) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2008 > september (nr 9) > Lubatud maksusoodustuste hülgamisest saab Eesti maksupoliitika proovikivi. Martin Huberg, kommenteerivad erakondade esindajad
Lubatud maksusoodustuste hülgamisest saab Eesti maksupoliitika proovikivi. Martin Huberg, kommenteerivad erakondade esindajad

Tulumaksureformi külmutamine on põhiseaduse vastane[1]

Tulumaksumäärade langetamine ja maksuvaba tulu tõstmine ei ole mitte lihtsalt valimislubadus, vaid kehtiv seadus. Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õiguspärase ootuse põhimõte. Riigikohus on seda ühes 1994. aasta asjas tõlgendanud nii, et tähtajalist maksusoodustust ei tohi enne lubatud tähtaja möödumist kehtetuks tunnistada. Riigikohus märgib, et õiguspärase ootuse printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik.

Too vaidlus puudutas küll taludele viieks aastaks antud maksuvabastust, kuid EML arvates kehtib õiguspärase ootuse põhimõte kõikide soodustava sisuga sätete kohta. Kuna tulumaksumäärad on kuni aastani 2012 fikseeritud juba jõustunud seadusemuudatustega, siis tuleb tulumaksuseaduse vastavat sätet tõlgendada kui tähtajalist maksusoodustust.

Kui riik ei oleks tahtnud taolist riski omale võtta, siis oleks tulumaksumäärade muudatused kehtestatud nii, et madalam määr oleks hakanud kehtima alles vastaval aastal, mille kohta see määr käib. Sel juhul oleks säilinud võimalus iga kord enne uue aasta algust maksumäära langetamisest loobuda.

Samamoodi on ka maksuvaba tulu tõus kuni 3000 kroonini kuus fikseeritud tähtajaliselt ja seda ei saa enne tähtaja möödumist muuta. Lastega seotud maksusoodustus on tähtajatu ja seda on võimalik muuta alates 2009. aasta maksustamisperioodist (jooksva perioodi soodustust muuta ei saa).

Kui Riigikogu peaks siiski tulumaksuseadust muutma õiguspärase ootuse põhimõtet rikkudes, siis peaksid asjaomased instantsid – president, õiguskantsler – kiiremas korras algatama põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, et me saaksime teada Riigikohtu lõpliku seisukoha selles küsimuses.

Kõige hullem oleks see, kui seadusemuudatused tunnistataks põhiseadusevastaseks alles aastaid hiljem, sest sellest tekiks suur segadus tulumaksu ümberarvutamise ja tagastamisega.

Martin Huberg
EML vanemjurist
MaksuMaksja õigustoimetaja


Maksusoodustuste edasilükkamine lisaks riigieelarvesse 1,3 miljardit

Rein Järvelill
rahandusministri nõunik


Riigikohtu 30. septembri 1994. a lahendi järgi peab igaüks saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning seaduses tehtavad muudatused ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlikud.

Õigusaktid peavad ühiskonnas tagama korrapära ja stabiilsuse. Õigusriigi põhimõtete järgimisega tagab riik kodanike usalduse ja kindluse riigivõimu suhtes.

Riigikohus märgib 2. detsembri 2004. a lahendis, et õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, nagu oleks isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine üldse lubamatu. Lahend selgitab järgmist: Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist – seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. Otsus selle kohta, milliseid reforme läbi viia ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega eelistada, on seadusandja pädevuses.

Seaduses sätestatud maksumäära langetamist edasi lükates ei saa välistada isikute õiguspärase ootuse riivet, kui sellega saab vältida riigi toimimise halvendamist. Tulumaksu alandamise peatamise on tinginud majanduslikud muutused võrreldes olukorraga, mis oli seadusemuudatuse kavandamise ajal.

Makse kogutakse üldistes huvides riigi toimimise ja avalike teenuste rahastamise tagamiseks. Maksumäära langetamisega loobub riik teadlikult teatavast osast maksutulust, võimaldades maksumaksjal otsustada temale jääva rahasumma kasutamise üle.

Stabiilse majanduskasvu korral on see tavapärane meede, mis aitab saavutada riigi sotsiaal- ja majanduspoliitilisi eesmärke. Majanduskasvu aeglustumise tingimustes toob maksumäära langetamine aga kaasa riigi toimimise halvenemise ja avalike teenuste rahastamise vähenemise. See riivab maksumaksja huvi ehk erahuvi, kuna sel moel halveneb riigi pakutavate teenuste kättesaadavus.

2009. aastal kujuneb valitsussektori eelarvepuudujäägiks hinnanguliselt 4 miljardit krooni. Tasakaalu saavutamiseks tuleb seega rakendada täiendavaid kulu- või tulupoliitilisi meetmeid. Esmajärjekorras on kõne all siiski riigi kulude vähendamise meetmed.

Tulumaksumäära vähenemise ja maksuvaba tulu suurenemise peatamine on ainult üks meede, mille kasutamist on kaalutud ja mille rakendamine koos teiste võimalustega aitab saavutada eelarve tasakaalu. Tulumaksusoodustuste edasilükkamine suurendaks 2009. aasta riigieelarve tulusid u 1,3 miljardi krooni võrra.


Mats saab petta – maksuvabad reeded ei pruugi saabuda

Imbi Ernits-Kaljuste
EPL Ärileht

Valitsusel on kavas külmutada tulumaksureform, mis langetaks tulumaksumäära, tõstaks tulumaksuvaba tulu osa suurust ja kehtestaks täiendava maksuvabastuse alates pere esimesest lapsest. Maksumaksjate liit koos Eesti Päevalehe Ärilehega küsitlesid erakondi ja Rahandusministeeriumi, et teada saada nende argumente tulumaksuvaidluses.

Õiguskantsler ja president jäid ettevaatlikuks ning ootavad oma arvamuse väljaütlemiseks sobivat aega, et anda hinnang seadusemuudatusele siis, kui Riigikogu on selle vastu võtnud.

Erakondadest on külmutamise poolt Rahvaliit, Isamaa ja Res Publica Liit, Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ning vastu vaid Reformierakond ja Eestimaa Rohelised. Vastalised leiavad, et kõiki võimalusi riigieelarve päästmiseks pole veel kaalutud enne, kui minnakse maksulubaduste kallale. Reformierakond peab maksuvabade reedete nimel tegema tugevat veenmistööd, et tulumaksu alandamist ja esimese lapse maksusoodustuse äravõtmist ära hoida.

Kui erakonnad hääletavad Riigikogus vastavalt väljaöeldud seisukohtadele, pole maksusoodustustel mingit lootust. Järgmine sõna on õiguskantsleril ja presidendil.


POOLT

Maksumäära langetamine tuleb peatada!

Karel Rüütli
RK Rahvaliidu fraktsiooni esimees

Me ei saa nõustuda riigile nii olulise tuluallika vähendamisega olukorras, kus riik juba praegu ei suuda täita paljusid võetud kohustusi. Tulumaksumäära järk-järguline alandamine seab ohtu riigi järgmiste aastate jätkusuutlikkuse.

Oluline on leida piir, kui palju peab laekuma tarbimismaksudest ja kui palju otsestest maksudest, et tagada riigi jätkusuutlikkus. Üksikisiku tulumaksumäära edasine langetamine tuleb peatada. Riigieelarves on kaudsete maksude osakaal ebaproportsionaalselt suur ja see seab riigieelarve liigselt sõltuvusse tarbimisest. Tulumaksu järk-järgulise alandamise külmutamine on väga riigimehelik otsus, sest selle tulemusel võidab riik palju, kuid eraisikut mõjutab vähe.

Kindlasti tähendab see koalitsioonile ebapopulaarse otsuse tegemist, kuid pikas perspektiivis on tegu ainuõige otsus. 2008. aasta ülemäära paisutatud riigieelarve on seadnud ohtu riigi järgmiste aastate arenguvõime. Lähtuda tuleks konservatiivsetest hoiakutest ning ümber vaadata läbi aegade kõige vastutustundetum ja kallim koalitsioonilepe.

17. aprillil esitas Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon Riigikogu menetlusse tulumaksu seaduse muutmise eelnõu, toona koalitsioon seda ei toetanud. 19. juunil esitas Eestimaa Rahvaliit koos Keskerakonna fraktsiooniga eelnõu uuesti. Seda hakkab Riigikogu arutama septembris.


POOLT

Kehtivat seadust võib rikkuda riigieelarve tasakaalu nimel

Taavi Veskimägi
Isamaa ja Res Publica liidu juhatuse liige

Maailmas on enneolematult ettearvamatud ajad. Energia ja toidu hinnad tõusevad drastiliselt. Finantsturgude ebakindlus jätkub, kuigi pangad on juba teatanud kahjumitest ja mahakirjutustest u 500 mld USD ulatuses, millele hinnatakse oluliselt lisa tulevat.

Globaalne julgeolekupoliitiline olukord on varasemaga võrreldes muutunud ebastabiilsemaks.

Sellises situatsioonis hoiavad targad inimesed pea külma ega võta liiga kõrgeid oportunistlikke riske. Sellise käitumise üheks nurgakiviks on nominaalselt tasakaalus valitsussektori eelarve, mis tuleb, maksku mis maksab, saavutada. Sest kui me ei suuda 2009. aastal tulusid-kulusid tasakaalu ajada, ei suuda me seda enam ammugi 2010. aastal.

Aga valitsuse ees ei ole mitte ainult ülesanne kulusid vähendada ja lubatud soodustusi tagasi võtta, vaid muuta tulude-kulude struktuuri selliselt, et luua eeldusi majanduse uuele kasvufaasile.

Maksudega ei tohi kergekäeliselt mängida, enne tuleb kasutada ära kõik riikliku julgeolekut mitte kahjustavad võimalused riigieelarve kulude poolel.

Maksupoliitiline ettearvatavus on väärtus omaette, kuid seda võib rikkuda riigieelarve tasakaalu nimel. See on hind, mida meil tuleb maksta valitsuse viimase kahe aasta eelarvepoliitilise lühinägelikkuse eest.

Tulumaksu alandamise külmutamise osas ei tohi me minna kindlasti vastuollu põhiseadusega. Siin peab enne vastavate ettepanekute esitamist Rahandusministeerium kasutama usaldusväärset ekspertiisi, et hinnata nende sammude astumise õiguslikku võimalikkust. Kui see peaks osutuma õiguslikult pädevaks, siis on minu arusaam, et esimese lapse tulumaksusoodustuse kui väga ebaefektiivse meetme võiksime üldse unustada, miinimumi tõstmise ja määra langetamise külmutada.

Ettevõtte tulumaksu osas mitte lükata uue süsteemi rakendamist edasi, vaid sellest üldse loobuda, kui see nüüd võimalikuks osutub.

Kindlasti tuleks aga investeerimiskontode süsteemi rakendamisega minna edasi, sest see ei ole juba keskpikas vaates mitte kulu-, vaid tulueelnõu ka riigieelarve jaoks.



POOLT

Maksud on poliitiline valik, mida ei saa eri valitsustele peale suruda

Kadri Simson
Keskerakonna aseesimees

Õiguspärase ootuse põhimõtet maksureformi külmutamise küsimuses rakendada ei saa, sest maksud on olnud viimastel aastatel selgelt poliitiliste valikute teemaks. EML soov makse kinnistada programmeeriks valitsused tegema ühelaadset poliitikat, millega erinevad koalitsioonid ei pruugi nõus olla.

Olukorras, kus majandusnäitajad on niivõrd drastiliselt muutunud, ei saa valitsuselt ära võtta vajalikku paindlikkust, et antud raskest olukorrast väljapääsu leida. Tänases majandussituatsioonis on maksude alalaekumise puhul ohus riigi põhifunktsioonide täitmine.

Õiguspärase ootuse printsiibi rikkumisest saaks rääkida siis, kui kehtivat maksutaset ei säilitataks, vaid selle asemel tõstetaks tulumaksu korraga väga suures ulatuses. Tulumaksu osas seda täna ei tehta.

EML võiks maksupoliitikas näha laiemat pilti ning välja öelda oma seisukoha ka tänase valitsuse suureulatusliku kaudsete maksude tõstmise vastu. Millegipärast ei huvita EML ravimite maksutõus, mis ometi on tuntav ja puudutab märksa vahetumalt inimeste elu, tervist ja heaolu.



POOLT

Õigustatud ootused sotsiaal- ja julgeolekuvallas kaaluvad maksud üles

Eiki Nestor
RK sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees

Vastavad muudatused tulumaksuseaduses tehti olukorras, kus valitsusliitlastel oli lootus – mitte õigustatud ootus – paremale majanduskasvule kui meil tänaseks on.

EML seisukohal õigustatud ootusest on selge ja loogiline sisu. Õigustatud ootused on aga ka kõigil neil kodanikel, kes saadavad lapse kooli, saavad pensioni, ei soovi tagasilööke siseturvalisuses, loodavad riigi toele tervisehäire korral, ootavad bussi, et tööle jõuda.

Sisuliselt on valida, milliseid õigustatud ootusi me peame olulisemaks. Ma olen päris kindel, et õigustatud ootused sotsiaal- ja julgeolekuvaldkonnas kaaluvad üles ootused maksude asjus.

Me oleme kevadest saadik veendunud, et tasakaalus eelarve koostamine ei ole võimalik, kui erakonnad ei too selle nimel ohvriks tulumaksuvähenduse kokkulepet. Seda reformi ei ole võimalik täna ellu viia. Kõige mõistlikum oleks see edasi lükata euro saabumiseni.

Me pooldame käibemaksuerisusi. Tänu sellele on rikkam meie meediapilt, jutukate kõrval on võimalik lugeda ka asisemaid raamatuid jne. Peame erisusi normaalseks riigipoolseks toeks antud valdkondades tegutsejatele.



VASTU

Tulumaksureformi edasilükkamine on äärmuslik vahend

Keit Pentus
RK Reformierakonna fraktsiooni esimees

Tulumaksureformi edasilükkamise juurde saab tulla alles siis, kui kõik muud kärpimise võimalused on ammendunud – kui on üheselt selge, et mitte kuidagi teisiti enam ei saa. Täna me veel niikaugel ei ole ja mina isiklikult pean tulumaksu vähendamise peatamist aastaks viimaseks äärmuslikuks vahendiks.

Järgmise aasta eelarve tasakaalu raamidesse mahutamise kõrval peab vähemalt sama tõsiselt mõtlema kaugema plaani peale. Kuidas me parandame Eesti konkurentsivõimet? Kuidas me tagame, et Eesti püsib teiste riikide kõrval maksukonkurentsis? Kuidas me ettevõtluskeskkonda soodsamaks muudame? Tulumaksu vähendamise edasilükkamine sellele kaasa ei aita.

Sotsiaalmaksuga maksustatavale töötasule ülempiiri kehtestamine, uue töölepinguseaduse kiire vastuvõtmine, investeerimise soodustamine – need on mõned näited asjadest, mis tuleb ära teha. Need ettepanekud me oma partneritele teinud oleme ja need tuleb meie arvates ka veel selle aasta jooksul teostada.



VASTU

Maksu langetamisest võib loobuda vaid erandjuhul

Marek Strandberg
Eestimaa Roheliste eestkõneleja

Vaid maksude reguleerimisega majandust ohjata pole võimalik ega ka otstarbekas. Tulumaksu langetamine on kokkulepe ja seadus, millest taganemine võiks kõne alla tulla ehk äärmisel juhul. Kui siiski. Eestimaa Rohelised on seisukohal, et oludes, kus ressursikasutus on Eestis pehmelt öeldes pöörane, on keskendumine ressursimaksudele isikumaksude asemel igati mõistlik.

Küsimus pole ju antud hetkel mitte niivõrd madalas tulumaksus ja kõrgetes tarbimismaksudes, vaid asjaolus, et puuduvad praktilist laadi võimalused ja vahendid tarbimise vähendamiseks. Isegi hea tahte puhul pole see täna võimalik: tarbimise, näiteks energiatarbimise vähendamine nõuab investeeringuid. Kuigi ka kommertslikul alusel oleks kodude energiasäästlikumaks renoveerimine igati põhjendatud, pole vähenenud rahapakkumises kommertspankadel selleks ei huvi ega vist ka võimalusi või siis tahet. Riik peaks ja enamgi veel – saaks - omalt poolt pakkuda lisagarantiisid, millega näiteks käivitada kodude energiasäästlikuks muutmise programm. Selle tulemusena väheneks kütuste ja energia tarbimine kodumajapidamistes ning kõrged ressursimaksud ei mõjutaks sedavõrd inflatsiooni. Majandus kasvaks seejuures just energiasäästliku renoveerimise tulemusena ja madal tulumaks ei vähendaks riigikassa laekumisi.

Veel enne kui minna tulumaksumäärade ja kokkulepitud mehhanismide muutmise juurde, tuleks käivitada majanduselu elavdavad lahendused. Juba mainitud energiasäästuprogramm võioks tuua riigikassasse juurde 2,5–3,5 miljardit krooni iga-aastaselt.

Funktsionaalselt mõeldes näeme ka, et otstarbekas on kehtestada näiteks naastrehvide u 500-kroonine maks igale rehvile, kuna see on see summa, mille eest selline rehv nelja aasta jooksul asfalti minema hööveldab.

Teisest küljest tuleks kaaluda kindlasti mahetoidu käibemaksu alandamist näiteks 9%-le. See samm suurendaks garanteeritult tervisliku toidu kättesaadavust ja laiendaks mahetootmist.

Suurte ettevõtete kasutatavad Euroopa Komisjoni eraldatavad süsihappegaasikvoodid tuleks osaliselt või täielikult suunata kodanike energiasäästlike initsiatiivide toetamiseks. Näiteks ei ole Eesti Energia juba aastaid suutnud kasvuhoonegaaside kvootide müügist saadud tulusid kasutada oma kliimamõju märkimisväärseks vähendamiseks. Aga selleks need kvoodi ju ongi.

Oma kodude energiasäästlikuks ehitamisega suudaksid kodanikud vähendada kliimamõju palju tõhusamalt – Eesti kütusetarbest moodustab just kodude energiatarve üle 40%.

Maksu- ja majandusküsimusi tuleb vaadata suures pildis. Ainult nii on võimalik leida parimaid lahendusi ja mitte keskenduda detailide üle vaidlemisele.


Repliik

Martin Huberg
EML vanemjurist
MaksuMaksja õigustoimetaja

Minu arvates on Rahandusministeerium õiguspärase ootuse põhimõtte sisustamisega, kuid eelkõige kasutamisega siinkohal sutsu puusse pannud.

Kui ministeerium viitab Riigikohtu 02.12.2004 lahendile[2], siis unustatakse ära, millistest suhetest ning millisest kontekstist jutt käib.

Viidatud lahend puudutab üüri piirmäärade „lahtilaskmist“ omandireformi käigus tagastatud pindade osas. Elamuseadus nägi varem nimelt ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud vastav üüri piirmäär on piirmääraks kõigi samal haldusterritooriumil asuvate Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse §-s 121 sätestatud eluruumide suhtes. Üürniku nõusolekul võib üürilepingus kokku leppida üüri piirmäärast erineva üüri suuruse. Säte (ja lisaks veel mõned sätted) tunnistati kehtetuks, kui president jättis asjassepuutuva seaduse muutmise seaduse välja kuulutamata ja algatas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.

President leidis, et tehtud muudatuste jõustumise tähtaeg ei ole kooskõlas Põhiseaduse §-s 10 toodud sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõttest tuleneva õiguskindlusega ja õiguspärase ootusega, mis eeldab, et uute regulatsioonide jõustamisel nähakse normiadressaatidele ette mõistlik aeg oma tegevuse ümberkorraldamiseks uutes oludes. Presidendi arvates on vaidlustatud seadusega selleks ette nähtud vähem kui kahekuuline periood liiga lühike aeg. Lisaks märgib president, et seaduse rakendumisel ei taga kehtiv sotsiaalhoolekande süsteem täiel määral põhiseaduse §-st 28 tulenevale ning rahvusvahelistes inimõiguste kaitse alastes konventsioonides sätestatud õigust eluasemele.

Tegemist oli „maksude keelde tõlgituna“ tähtajatu soodustusega, millega anti kohalikule omavalitsusele õigus kehtestada üüri piirmäärasid.

Riigikohus leidis, et oluline on ka see, et seadusega ei ole kunagi antud tagastatud elamute üürnikele subjektiivset õigust üüri piirmääradele. Kohalik omavalitsus võis kehtestada oma haldusterritooriumil üüri piirmäära, ent võis seda ka mitte teha, samuti muuta oma vastavat otsust ühes või teises suunas. Kohalikud omavalitsused võisid üüri piirmäärad ka kaotada.

Üüri piirmäärad tagastatud elamutes asuvatele eluruumidele ei kehti kaugeltki kõigis Eesti omavalitsusüksustes. Pretsedenditu ei ole ka üüri piirmäära kaotamine mõnes kohalikus omavalitsuses, kus need on mõnda aega kehtinud.

Vastuolu puudumist õiguspärase ootuse põhimõttega kinnitab ka see, et elamuseadus ei sätesta tähtaega, mille jooksul üüri piirmäärad ei kao. Samuti ei keela elamuseadus üüri piirmäärade korrigeerimist ega kehtesta üüri piirmäärade ülempiiri.

Õiguspärane ootus tähendab eeskätt nõuet, et kord juba rakendatud seadust ei tunnistataks sõnamurdlikult kehtetuks.

Tulumaksumäärade puhul räägime me kindlaks perioodiks kehtestatud[3], seega tähtajalise maksusoodustusega võrreldavatest asjadest. Tähtajatu maksusoodustuse muutmisega on teised lood, seda võib teha. Nii näiteks saab tõepoolest 2009. a jõustuda seadus, mis kaotab maksusoodustused alates esimesest lapsest, kuid 2008. a juba kehtivat soodustust peab see võimaldama kasutada.

Seega on ministeerium kahjuks aluseks võtnud vale lahendi. Mõistagi saame me aru, et ministeerium teeb nii, nagu nõutakse, ja kui vaja, siis räägitakse must valgeks ja vastupidi.

Kindlasti ei saa välistada maksumäärade muutmist üleüldse. Kui näiteks saaks tõeks nii mõnegi isiku märg militaarunenägu ja Venemaa ründaks Eestit, oleks olukord piisavalt erinev, et ka maksumääradega mängima hakata. Praegusel juhul peab riik aga lubadusest kinni pidama või näiteks provokatiivsemalt rahvusvahelisel areenil ärplema.

Teine asi, mis mind isiklikult ärritab, on ametnike suhtumine - maksumäära langetamisega loobub riik teadlikult teatavast osast maksutulust, võimaldades maksumaksjal otsustada temale jääva rahasumma kasutamise üle.

Andke andeks, kallid ametnikud, kuid teie, raisk[4], ei loobu mitte enda või riigi rahast, vaid küsimus on minu rahas, maksumaksjate rahas. Kui ametnikud suudaks endale selgeks teha, et inimene ei eksisteeri mitte riigi jaoks, vaid riik inimese jaoks, siis võiks ministeerium maksupoliitikaga imet teha. See kuulus väljend – ära küsi, mida riik võiks sulle anda, vaid küsi, mida sina võiks riigile anda – kehtib teatud kontekstis ja teatud suhteid ning õiguslikku korraldust arvestades. Seda ei maksa devalveerida inimestega manipuleerimiseks.

Riik ei ole helde. Riik ei jäta inimesele tema enda teenitud palka. Maksumaksja on helde, et ta valis sellised … etteotsa. Tundub, et maksumaksja hakkab tasapisi kahetsema oma senistes valikutes.



[1] Mariliis Kannukene. Martin Huberg. Tants tulumaksumäärade ümber. — MaksuMaksja, 2008, nr 6/7, lk 18-23.

[2] Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 02.12.2004 otsus asjas nr 3-4-1-20-04. Avaldatud Riigikohtu kodulehel www.riigikohus.ee.

[3] Nt füüsilise isiku puhul sätestab TuMS § 4 lg 1 tulumaksu määrad järgmiselt: 2008. aastal 21%, 2009. aastal 20%, 2010. aastal 19%, alates 2011. aastast 18%.

[4] Ma ei solva ametnikke, hetkel. Võtke seda kui teatud teemal kõneldes huulile kerkivat parasiitsõna, mis võib olla olemuslikult seotud sidesõnadega ja esineda reeglina enne või pärast viimaseid. Näiteks Švejki lemmikkõrtsi „Karikas“ pidaja kasutas samuti sellist nooblit sõnavara. Kuigi tõele au andes olnuks „raisk“ kõrtsmiku suust kõladest kompliment. Palivec oli tuntud oma ropu suu poolest, iga tema teine sõna oli perse või sitt. – Jaroslav Hašek. Vahva sõdur Švejki juhtumised maailmasõja päevil. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, lk 12.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2020 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo