Maksumaksja portaal - Kas maksuhalduri sõna maksab? Ivo Raudjärv - 2005 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2005 > mai (nr 5) > Kas maksuhalduri sõna maksab? Ivo Raudjärv
Kas maksuhalduri sõna maksab? Ivo Raudjärv

Hansapanga aktsiate müügiga kaasnev võimalik tulumaksukohustus on kütnud kirgi ja leidnud seetõttu küllaldaselt kajastamist ka ajakirjanduses, kuid rääkida on veel paljustki. Jättes kõrvale sisulise küsimuse, kas mitterahalise sissemakse tegemine ja sellele järgnev aktsiate müük „päästab” tulumaksust, tahaks jätkata arutelu, et maksuhaldur peaks kõiki sarnastes situatsioonides olevaid isikuid kohtlema ühtmoodi.

Ebaõiglus ei loo õigust

Loomulikult peab seadus kehtima kõigile samamoodi. Kas sellest võib järeldada, et Sylvesteri aktsionäride küsitud kooskõlastused oma tehingutele peaks andma kindluse ka Hansapanga aktsionäridele? Kui MTA tunnistab oma varasema, ühele maksumaksjale antud soodsa tõlgenduse vääraks, siis teised maksumaksjad samas situatsioonis varasema väära tõlgenduse kohaldamist nõuda ei saa.

Maksuameti arvamuse siduvus

Asja tuleb vaadata ka teise mätta otsast: kui MTA otsustabki Hansapanga aktsionäride puhul asuda teistsugusele seisukohale, kas siis Sylvesteri aktsionärid, kes oma tegevuse kooskõlastasid, võivad ennast ikkagi kindlana tunda?

Esimene reaktsioon on ilmselt selline, et „kuidas nii võib üldse küsida, maksuamet ju lubas meil nii teha?” Kahjuks kehtivate seaduste pinnalt ei ole asi sugugi nii ühene. Nimelt ei ole meie õiguskorras MTA poolt antav arvamus, et konkreetse tehinguga maksukohustust ei kaasne, ametile siduv. Loomulikult ei ole see mingi uus teema – nn eelotsuste mittesiduvusest on räägitud juba pikemat aega –, kuid tihtipeale tundub, et seda kiputakse siiski unustama.

Kui MTA oma arvamust teatud tõlgenduste osas muudab, siis pole kahjuks mitte mingisugust kindlust, et ka nendele, kes oma tegevuse ametiga kooskõlastasid, maksu ei määrata. Kohtuvaidluses, mis sellisele määramisele tõenäoliselt järgneb, on MTA poolt maksuotsuses tooduga vastuolus olev vastus paraku ainult teatud situatsiooni kohta ameti poolt antud hetkearvamus, millest ta võib taganeda.

Maksumaksja saab vaidluses rõhuda ainult õiguskindlusele – sellele, et maksuhaldur ei tohi oma sõna murda – ja jääda lootma, et kohus konkreetses vaidluses õiguskindluse printsiipi piisavalt tähtsaks peab.

Kohtupraktika

Paraku on sellised otsustused ilma selge regulatsioonita seaduses kohtutest väga rasked tulema. Jätame hetkeks eelotsuste küsimuse ja vaatleme paari sellega külgnevat teemat. Näiteks maksuotsus, millega on seoses teatud teenuste ostmisega määratud tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, kuid nende samade teenuste soetamisel tasutud sisendkäibemaks on lubatud maha arvata. Vastuolu? Loogiliselt jah, kuid kohtupraktikas on seda nimetatud vormiveaks, mis ei mõjuta haldusakti kehtivust.

Või nn korduva revisjoni teema. Kahjuks on juba kohtupraktikast näiteid, kus maksuhalduril on õnnestunud tõestada, et varasema kontrolli näol ei olnudki tegemist revisjoniga ning seetõttu võib varem antud seisukohta, et maksuarvestuses vigu ei olnud, muuta.

Sellise praktika taustal on ilmselt põhjust karta, et ka MTA poolt maksumaksja teostatava tehingu kohta antud arvamust, mis on maksu määramise põhjendustega vastuolus, peetakse „vormiveaks” või leitakse, et seda pole andnud ametnik, kellel on õigus maksuhaldurit esindada.

Probleem, et eri maksukeskused annavad erinevaid arvamusi, on üldteada ja kuigi arvamuste erinevust esineb viimasel ajal üha harvem, pole siiski võimatu, et vaidluses tuleb maksuhaldur välja just argumendiga, et ametnikul puudus pädevus arvamust anda.

Eeltoodu ei tähenda, et MTAst pole mõtet tehingute kohta kooskõlastusi küsida. Ikka tasub üle küsida ja on hea, kui see langeb kokku maksukonsultandi nõuandega. Ainult maksuhalduri arvamusele tugineda on aga riskantne, kuivõrd seadus talle sõnapidamise kohustust ei pane.

Selgitused ja juhendid

Lisaks maksumaksja konkreetsetele küsimustele vastamisele on rahandusministeeriumil ja maksuhalduril õigus anda seaduste selgitamiseks ja tutvustamiseks selgitusi ja juhendeid (maksukorralduse seaduse § 15), mille puhul ei ole üheselt selge, kas neid tuleks pidada andjale siduvaks.

Segadust tekitab ka see, et kuigi MTA avaldab oma veebilehel hulgaliselt seisukohti erinevate seadusesätete tõlgenduse kohta, ei ole nende vormistusest aru saada, kas neid üldse võiks liigitada maksukorralduse seaduse § 15 sätestatu alla või mitte. Veebilehel antavad selgitused leiab üldjuhul lingi „Kasulik teave” alt, pealkirja „Juhendid” alt leiab maksumaksja kuus linki, millest näiteks üks avab revidendi käsiraamatu ning üks „2002–2003. a huvitavamad maksualased küsimused ja vastused”.

Süvenedes sellesse, milliste teemade kohta MTA veebilehelt vastuseid leiab, jääb mulje, et probleemid, kus kaalul on miljonid kroonid, jäävad vastuseta, kuid tõsise ettevõtja jaoks n-ö tühja-tähja osas leiab vastuseid küll.

Nii ei leia midagi näiteks aktsiaoptsioonide maksustamisest, kuigi teema on juba pikemat aega aktuaalne ja arvamused väga erinevad ning juhend seega lausa hädavajalik. Samas võib lugeda selgitust selle kohta, et tööraamatu ostmine ei ole erisoodustus. Sellised on siis prioriteedid.

Ma ei soovi siiski kritiseerida MTA ja rahandusministeeriumi tegevust, vaid elavdada diskussiooni siduvate otsustuste andmise kohustuse seaduses sätestamise kohta. Niikaua, kui tegemist on ainult maksuhalduri õigusega ja arvamused ei ole siduvad, ei eraldata sellele töölõigule piisavalt ressursse, mistõttu pole ilmselt lootust, et asi oluliselt paraneb.

Ivo Raudjärv

EMLi juhatuse aseesimees

Sama artikkel ilmus lühendatud kujul ka 29. aprilli Äripäevas. Samal teemal vt ka Lasse Lehise artiklit „MKS § 84 rakendamisest Hansapanga aktsiate müügist saadud tulule ehk kas tulumaksu määratakse täringuviskega” lk 10–13.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo